Kassid ja koerad võivad esmapilgul tunduda teadus- ja ettevõtlusportaali jaoks liiga koduse teemana, ent just nende enesestmõistetav kohalolu aitab mõista midagi palju suuremat: seda, kuidas me väärtustame argiseid nähtusi, millel võib olla ootamatult suur roll nii tehnoloogia arengus kui ka meie enda tulevikus.
tehnoloogia
Kuidas saada linnast parem ülevaade, nii et iga järgmise küsimuse lahendamiseks ei peaks rajama uut kallist sensorvõrku? FinEst Targa Linna Tippkeskuse pilootprojekt CitySense otsib küsimusele vastust lahendusega, mis muudab bussid, prügiveokid või mõned teised linnas iga päevaselt liikuvad sõidukid liikuvateks andmekogujateks.
TalTechi professori Vasileios Kostakise sõnul peab Eesti mõtlema oma digiedu kõrval senisest tõsisemalt tehnoloogilise suveräänsuse peale, et vältida sõltuvust väliste osapoolte kontrollitud taristust.
Tehnoloogia pole enam pelgalt tööriist – see on jõud, mis kujundab ümber tööstusharusid, muudab ühiskondi ja paneb proovile meie arusaama reaalsusest. Kuid enneolematu võimuga kaasneb kriitiline küsimus: kas meie juhime tehnoloogiat või juhib tehnoloogia meid?
Tartus toimunud rahvusvahelisel kohtumisel sai vesinikuoskuste arendamine uue hoo – viiest riigist pärit eksperdid, teadlased ja ettevõtjad otsisid ühiselt lahendusi, kuidas muuta vesinikutehnoloogiad meie majanduse ja hariduse igapäevaseks osaks.
Ettevalmistused TalTechi kiudoptilise side ja sensoorika labori rajamiseks algasid juba ammu, kuid märtsi alguses avatud labori aktuaalsus on Läänemere hiljutiste kaablikahjustuste taustal saanud sootuks uue mõõtme.
Kuni 8. maini on võimalik kandideerida Euroopa Kosmoseagentuuri Eesti äriinkubaatorisse ESA BIC Eesti. Programmi on oodatud iduettevõtted, kes kasutavad või arendavad kosmosetehnoloogiat – või on avastamas, et nende lahendus võib töötada ka väljaspool Maa atmosfääri.
Euroopa Liit on teinud suuri pingutusi, et muuta usaldusväärsus tehisaru põhiomaduseks. Sõjaliste rakenduste puhul kehtivad aga teised reeglid, sest levinud on arvamus, et liigsed piirangud võiksid takistada vastavate süsteemide arengut ja ohustada liikmesriikide julgeolekuhuve.
Ligniin on ülemaailmses jätkusuutlikkuse poole püüdlemises üks paljulubavamaid loodusressursse, mida on seni vähe kasutatud. Traditsiooniliselt on seda peetud tselluloosi- ja paberitööstuse madala väärtusega kõrvalproduktiks, kuid nüüd on ligniin jõudnud innovaatiliste teadusuuringute keskmesse, eesmärgiga teha sellest biopolümeerist kõrge väärtusega tooteid.
Euroopa Liidu õigusaktide arv on viimastel aastatel märgatava kiirusega kasvanud, mis on muutnud õigusraamistiku rakendamise ja mõjude hindamise keeruliseks nii eraettevõtjatele, riigiasutustele kui ka tarbijatele. Kas õigusaktide suurem maht loob rohkem võimalusi või tõmbab innovatsioonile pidurit? Sellele küsimusele aitasid vastuseid leida TalTechi tarkvarateaduste instituudi ja õiguse instituudi teadur ning eID-ekspert Riigi Infosüsteemi Ametis Silvia Lips, justiitsministeeriumi uute tehnoloogiate ja digitaliseerimise õigusnõunik Henrik Trasberg ning ettevõtte Proud Engineers tegevjuht Laura Kask.