Tegevtoimetaja
Venemaa sissetung Ukrainasse tõi Euroopas planeeritust palju julgema eesmärgi rohevesiniku tootmiseks. Mullu valmis Eesti vesiniku teekaart, mis näitab ette, kus võiks ja saaks seda laialt leiduvat elementi kasutada. Vesiniku abil vuravaid sõidukeid võib näha meie teedel juba varsti.
Vesinik on perioodilisustabelis esimesel kohal, ent looduses leidub seda normaaltingimustes värvitu ja lõhnatu gaasina (H2). Seda on igal pool – kasvõi vees (H2O). Eestis olekski seda kõige mõttekam toota elektrolüüsi abil veest või biometaanist. Elektrolüüsi abil toodetud vesinik ei sisalda süsihappegaasi.
„Praegu on meie piirkonnas fundamentaalseks probleemiks taastuvenergia puudujääk, kuid on selge, et kui taastuvenergiat hakkab ühel hetkel tarbimisest üle jääma ning elektri turuhind muutub mõnel tunnil väga odavaks, on mõistlik toota rohevesinikku,“ sõnas Eesti Energia partnersuhete juht Kaarel Kuusk. Rohevesiniku konkurentsivõime kasvule aitavad kaasa ka kiiresti arenevad tehnoloogiad, mis aitavad rohevesiniku tootmist odavamaks muuta.
Vajadus on ilmselge. Pärast Venemaa tungimist Ukrainasse lõi Euroopa Liit plaani RePower EU, mis seadis sihiks toota uue kümnendi alguseks liidusiseselt kümme miljonit tonni rohevesinikku ja importida teist samapalju. See on esialgsest, Fit for 55 kavas esitatust enam kui kaks korda suurem number.
Eesti hakkas vesiniku poole kiikama juba varem. 2021. aastal avaldatud uuringust selgus, et vesinikul oleks suurim võimalus transpordivaldkonnas – näiteks raudtee kaubaveos, pikamaavedudel, merenduses või lennunduses, kus alternatiivid oleksid keerulisemad. Paljulubavad on ka hoonete energiavarustus, tööstussektor ja energiatööstus.
Tulemas rohevesiniku tootmisjaam
Enefit Green plaanib rajada rohevesiniku tootmisjaama, mis suudab pakkuda vesinikku vähemalt seitsmele liinibussile aastas. Alexela tanklatest saadavat rohevesinikku on võimalik kasutada GoBusi bussides, Alexela veokites ning Eesti Energia ja Alexela sõiduautodes. „Kui kõik läheb plaanipäraselt, valmib vesiniku tootmisüksus 2025. aasta sügisel ja vesiniku tarbimine algab 2026. aastal,“ tähendas Kuusk.
Läinud aasta lõpus hakkas Eesti Energia valmistuma vesinikuvõimekusega soojuselektrijaama rajamiseks. See aitaks kasvatada varustuskindlust ning katta tiputarbimist ajal, kui muud taastuvenergia liigid pole saadaval, sest mõnikord tuul ei puhu ja päike ei paista. „Samuti aitaks uus jaam tasandada elektri tipuhindu ja alandaks elektri keskmist turuhinda Eesti tarbijatele. Lisaks oleks elektritootmise jääksoojust võimalik kasutada soojusvõrgus,“ loetles Kuusk plaani eeliseid.
Eesti Energia kasutab Narvas vesinikku soojusjaamade generaatorite jahutamiseks. Energiatootja on kasutanud vesinikku Narvas viis aastakümmet, mis muudab selle ilmselt kõige pikaaegsemate kogemustega ettevõtteks.
Turupõhimõtetele tuginev vesinikusektor on Eestist veel puudu. On olemas küll ettevõtteid – näiteks Stargate Hydrogen –, mille elektrolüüsereid arendatakse Tallinna Tehnikaülikoolis.
„Arendades tööstuslikul tasandil võimekust taastuvenergiast vesinikku toota, suudaksime aidata lahendada mitu põletavat probleemi: tekib võimalus salvestada ilmast sõltuvat taastuvenergia toodangut, toetada fossiilkütustel toimiva ja saastava transpordisektori heitmete olulist vähendamist, dekarboniseerida tööstust, mh läbi keemiatööstuse arendamise ja luua Eestisse uudne tulevikutehnoloogiatel põhinev kompetents. Lisaks aitaks taastuvenergiast vesinikutootmine tasandada ka elektrihindasid ning seeläbi toetada taastuvenergia investeeringuid,“ märkis Kuusk.
