Meretuulepargid on Eesti energiatuleviku võtmetegija, pakkudes taastuvenergiat, mis suudab konkurentsivõimeliselt katta riigi elektrivajaduse. Kiire areng toob kaasa uued rahvusvahelised kaabliühendused ja potentsiaali mitmekordse ületootmise kaudu jõuda taastuvenergia tipptegijate sekka.
taastuvenergia
Roheline energia pole enam pelgalt tulevik, vaid Eesti heaolu võtmetegur. Arvamusfestivalil arutleti, kuidas taastuvenergia pole ainult keskkonnasäästlik lahendus, vaid ka majanduse elavdamise ja julgeoleku võti. Täna tehtavad otsused määravad, kas Eesti suudab rohelises energias leida oma eduloo.
Taastuvenergia kiire areng muudab meie maastikke ja tekitab uusi väljakutseid. Yoko Alender, Karin Bachmann, Anna Semjonova, Ivo Palu ja Martin Kruus arutlesid Arvamusfestivalil, kuidas leida tasakaal keskkonnamõjude, energiatootmise ja kogukondade huvide vahel. Kas energiatulevik toob kaasa ka uued maastikureeglid?
Eestil tuleb langetada otsus, kas lubada Eestis tuumaenergiat toota või mitte; TalTechi ehituse ja arhitektuuri instituudi direktori, akadeemik Jarek Kurnitski arvates tundub täna kohatu ja aegaraiskav arutleda tuumajaama üle, kuna Eesti on juba valinud mahukaid investeeringuid nõudva taastuvenergia tee.
Tuumajaam ei suuda pikemas perspektiivis taastuvenergiaga konkureerida ning energiasõltumatuse jaoks oleks Euroopal vaja oma uraanikaevandust, sõnas Rootsi Energiaagentuuri endine juht, Chalmersi ülikooli professor Tomas Kåberger.
Vähese elanikkonnaga Eestis võiksid tuumateadlased keskenduda uutele tehnoloogiatele, avastada universumi ehitust ja arendada Euroopa teaduskoostööd. Eesti värske täisliikmelisus CERN-is on samm selles suunas. Elektri osas on Eestil võimalus läbida energiapööre, võtmata kanda pikaajalist tuumajaama koormat.
Venemaa sissetung Ukrainasse tõi Euroopas planeeritust palju julgema eesmärgi rohevesiniku tootmiseks. Mullu valmis Eesti vesiniku teekaart, mis näitab ette, kus võiks ja saaks seda laialt leiduvat elementi kasutada. Vesiniku abil vuravaid sõidukeid võib näha meie teedel juba varsti.
Märtsi keskel sai avalöögi rahvuvaheline koostööprojekt, mille eesmärk on vesinikualaste oskuste tippkeskuste moodustamine viie riigi – Eesti, Norra, Austria, Hollandi ja Ukraina – koostöös.