Euroopa Komisjoni teaduse ja innovatsiooni peadirektoraadi Eesti ja Soome poliitikaametnik
Suurtes kogustes taastuvelektri tootmise arengusuuna hoomamisel aitab Soome tuuleenergia kavade vaatlemine, kuid ka Eesti viimase aja energiavalikud näevad head välja.
TalTechi uue portaali Trialoog särtsakal ja värvikal avamisel osaledes tekkis mõte, et just ametnike hääled võivad jääda tõelises tria-loogis letialuseks kaubaks ehk defitsiidiks. On ju igas ministeeriumis oma elukutselised sõnumikandjad ning ametnike artiklid meediaruumis harv nähtus. Nii ka Euroopa Komisjonis, mistõttu tuleb kohe kinnitada: järgnev ei esita ametlikke, vaid ikka autori isiklikke seisukohti. Samas on loomulik, et teaduse ja innovatsiooni peadirektoraadis töötava Eesti ja Soome poliitikaametniku väited põhinevad kontrollitud allikatel.
Eesti on asunud taastuvenergia teele, olgugi et veidi ebalevalt ja kõhklevalt. Täidetud on ametniku seisukohalt oluline tingimus: alguses peab olema kirjasõna, antud juhul taastuvenergia sihi kujul. Käesoleval aastal kahekordistub tuuleenergia tootmise võimsus ja päikeseenergia püüdmisel ületatakse arvatavasti esimese gigavati (GW) piir. Oodata on paari arvestatava akupanga rajamise algust ja iga kuuga muutub aastakümnelõpu taastuvelektri sihi jõukohasus loomulikumaks. Siiski, mis saab Eestist siis, kui päike ei paista ja tuul ei puhu ning põlevkivi enam sooja ei anna?
Esimene samm on toota suurtes kogustes taastuvelektrit. Nii suurtes mahtudes, et tuulelektrit jaguks ka suhteliselt vaikse tuulega ning päikeseelektrit pilves ilmaga. Selleks ajaks kui on käivitatud salvestusvõimsused ja voolust teiste energiatoodete tootmine, peaks eelkõige tuuleenergia püüdmise võimekus olema vahetu tarbimisega võrreldes paljukordne.
Eesti on asunud taastuvenergia teele, olgugi et veidi ebalevalt ja kõhklevalt.
Arengusuuna hoomamiseks võib vaadelda põhjanaabrite tuuleenergia kavu. Soome tuulikute koguvõimsus on paaril viimasel aastal kiiresti kasvanud, veebruaris ületas see 7 GW piiri. Aastavahetuseks oli paigaldatud üle 1600 tuuliku, suurimas tuulepargis Mutkalampis hakkasid 2023. aasta suvel 69 tuulikut tootma kuni 0,4 GW elektrit. Stockholmist pärit tuuleenergia arendaja OX2 rajab Ahvenamaa saarestikust põhja poole Soome võimsaimat parki, tulevased 360 tuulikut suudavad püüda tuult kuni 5 GW ulatuses.
Soome tuulikute koguvõimsus on paaril viimasel aastal kiiresti kasvanud, ületades veebruaris 7 GW piiri. Suurimas tuulepargis Mutkalampis hakkasid 2023. aasta suvel 69 tuulikut tootma kuni 0,4 GW elektrit | Foto: Kuvatõmmis Mutkalampi tuulepargi kodulehelt
Soome taastuvelektrijaamade planeerijad olid aasta alguseks pöördunud võrguga liitumise teemal Soome riikliku elektri põhivõrguettevõtja Fingridi poole ligi 350 GW võimsuse jagu. Kavandatavast pool läheb maismaatuule püüdmiseks, ülejäänu jaguneb enam-vähem võrdselt meretuule ja päikeseenergia vahel. Kõik load korda saanud tuuleparkide võimsus oli 6,1 GW ning keskkonnamõjude hindamine käis 54,1 GW võimsuste rajamiseks.
Soome elektritarbimise maht on Eestist ligikaudu kümme korda suurem. Jagades suure arvu kümnega, saame Eestis võrreldavaks uueks taastuvenergia võimsuseks 35 GW. Eesti taastuvelektri seni avaldatud tulevikuvõimsusi saab panna praegu kirja ühekohalise numbriga, mistõttu tunduvad need eemalt vaadates küllaltki tagasihoidlikud.
Soome elektritarbimise maht on Eestist ligikaudu kümme korda suurem. Jagades suure arvu kümnega, saame Eestis võrreldavaks uueks taastuvenergia võimsuseks 35 GW.
Koos taastuvelektri kui odavaima energiaallika mahtude suurenemisega kasvab kiirenevalt salvestamine. Akude hinnatase allub justkui gravitatsiooni mõjule, mis võimaldab kavandada Eestiski nende rajamist GW-tunni skaalal (tasapisi, korraga mitte rohkem kui üks tund aastas). Lisaks ettevõtete ja koduakud, mille arv näiteks Saksamaal eelmisel aastal kahekordistus ning ületas miljoni piiri.
Paldiski suure vesisalvesti edenemist ootavad küllap kõik taastuvenergiale ülemineku toetajad. Vee pumpamine odava elektri jõul ja elektri taastootmine suurema nõudluse ajal on seni odavaim salvestustehnoloogia ning alandab keskmist elektri hinda rohkem kui akud. Paldiski vesisalvesti rajajad sõlmisid 23. veebruaril ehitamise leppe Lääne-Harju vallaga ning 0.5 GW võimsusega 12-tunnise rahvusvaheliselt silmapaistva salvesti ehitus võib alata veel sel aastal.
Eesti lähikümnendite hooajaline energiasalvestuse eelislahendus oleks biometaan, mille tootmiseks on endiselt kasutamata kümnete suurlautade teisene toodang. Kümmekonna aasta pärast, mil odavat taastuvelektrit üha rohkem üle jääb, võib hakata hooajasalvestina lisanduma biometaanile jääk-elektrist toodetav vesinik.
Energiasalv Pakri OÜ poolt Paldiski linna kavandatav vesisalvesti koosneb maa-alusest kristalse aluspõhja kivimites asuvast reservuaarist, mille sügavus on üle 500 meetri, ning mereveehaardega ühendavatest šahtidest. Vesisalvesti aitab taastuvenergiat salvestada siis, kui seda toodetakse rohkem, kui tarbitakse, pumbates allmaareservuaaridest vett Paldiski lahte. Hetkedel, mil taastuvenergiat on vähem, kui tarbida soovitakse, toodab jaam puuduoleva energia merest tagasi maa-alustesse reservuaaridesse voolava vee abil | Foto: Energiasalv Pakri
