Trialoogi toimetaja
Eesti töömaailmas on käsil murrang – hübriidtöö on uus normaalsus, AI muudab mängureegleid ja juhtidel tuleb kohaneda kiiremini kui eales varem. Personalijuhtimise ekspert, TalTechi ärikorralduse doktorant, Riigikantselei tippjuhtide kompetentsikeskuse juht ning Eesti Personalijuhtimise Ühingu PARE juhatuse aseesimees Maria Kütt kinnitab, et edu peitub selgetes eesmärkides ja nutikas kommunikatsioonis.
Tehisaru ei asenda juhte, kuid konkurentsieelis on neil, kes oskavad seda targalt kasutada. Tulevikujuhid ei oota muutusi – nad juhivad neid.
Tippjuhid tikutulevalgel
Eestis on alati olnud keerukas leida tippjuhte, tegu pole uue nähtusega. „Häid juhte otsitakse tikutulega – see protsess pole ajas palju muutunud. Sihtotsing ja avatud konkursid käivad käsikäes,“ sõnas Kütt.
Avalikku sektorit mõjutab asjaolu, et palgad jäävad erasektorile alla. Küti sõnul kompenseerib selle aga töö sisuline väärtus: erasektoris teenid kasumit, avalikus sektoris mõjutad Eesti elu ja kodanikke. „Sellega kaasneb suurem vastutus, aga ka suurem mõju.“
Kütt rääkis, et tippjuhi kõige olulisemad oskused on selge tulevikunägemus, veenvus ja enesekindlus. Ta peab suutma inimesi kaasata, usaldama neid lahenduste leidmisel ning looma keskkonna, kus saavad võrsuda ideed ja koostöö. Sama oluline on säilitada kriisiolukordades rahu, analüüsida toimunut ning õppida kogemusest, et edaspidi veelgi paremini tegutseda.
Paljud tippjuhid ootavad, et neid kutsutaks kandideerima, mitte ei otsi ise aktiivselt uusi väljakutseid. „See pole seotud vähese ambitsiooniga, vaid ajakuluga. Kui sind kutsutakse, on selge, et organisatsioon näeb sinus potentsiaali ja sul tasub oma aega panustada,“ kaalus Kütt sihtotsingu eeliseid.
AI-ajastu juht
Tööturgu mõjutab üha enam tehisintellekt, kuid Kütt ei usu, et see ohustab juhtide töökohti. „Juhtimine hõlmab keerukaid strateegilisi otsuseid ja inimestevahelisi suhteid, mida AI ei suuda täielikult asendada.“
“Tippjuhtidel tuleks mõista AI võimalusi ja neid ka isiklikult praktiseerida. Tehisintellektist räägitakse rohkem kui ei kunagi varem ning eelisseisus on juhid, kes oskavad neid tööriistu efektiivselt kasutada.”
Tulevikus peavad juhid siiski olema tehnoloogiavõimalustega hästi kursis. „Tippjuhtidel tuleks mõista AI võimalusi ja neid ka isiklikult praktiseerida. Tehisintellektist räägitakse rohkem kui ei kunagi varem ning eelisseisus on juhid, kes oskavad neid tööriistu efektiivselt kasutada,“ arutles Kütt.
Kuigi paljud kardavad, et AI muudab drastiliselt tööjõustruktuuri, on selle mõju praegu veel piiratud. Küti hinnangul loodetakse tehisintellektilt makrotasandil palju rohkem, kui see tegelikult suudab pakkuda. „Kui AI suudaks lisada majanduskasvule protsendi või paar, oleks tegu juba märkimisväärse tulemusega.“
Küti sõnul tuleks tippjuhtidel mõista AI võimalusi ja neid ka isiklikult praktiseerida. Tehisintellektist räägitakse rohkem kui ei kunagi varem ning eelisseisus on juhid, kes oskavad neid tööriistu efektiivselt kasutada. Foto: Pexels
AI, haridus ja juhtimine – kas haridusasutused suudavad sammu pidada?
Küti meelest seisneb tulevaste juhtide edukus kahes oskuses: kriitilises mõtlemises ja koostöövõimes. „Kriitiline mõtlemine aitab saada aru tegelikest võimalustest ja riskidest. Samuti on oluline osata inimestega suhelda ja koostööd teha,“ sõnas ta.
Neile erasektori juhtidele, kes mõtlevad minna üle avalikku sektorisse, soovitab Kütt kõigepealt endale selgeks teha, milline tegelikkus neid õieti ootab. „Avalikus sektoris pole sul omanikku ega klassikalist nõukogu. Sa teed tööd kogu ühiskonna heaks, mitte ei kasvata ainult omanike kasumit. Sellega kaasneb suur vastutus, kuid ka suur võimalus midagi ära teha.“
Kõrgkoolid peavad kohandama oma õppekavu, et valmistada tudengeid paremini ette tulevikutööturuks, kus tehisintellektil on üha suurem roll. Küti sõnul oleks hea läheneda AI-le praktiliselt ja õpetavalt, mitte keelavalt.
„Sageli kaldutakse reageerima tehisintellekti kasutamisele liiga karmilt, justkui tuleks tudengid, kes seda kasutavad, tuleriidale saata või ülikoolist välja visata,“ märkis ta. Selle asemel peaksid ülikoolid õpetama, kuidas tehisintellekti nii teadustöös kui ka igapäevastes ülesannetes vastutustundlikult ja eetiliselt kasutada, et tudengid oskaksid tehnoloogiat teadlikult rakendada.
“Sageli kaldutakse reageerima tehisintellekti kasutamisele liiga karmilt, justkui tuleks tudengid, kes seda kasutavad, tuleriidale saata või ülikoolist välja visata.”
Hübriidtööd enam purki ei pane
Kütt rääkis, et hübriidtööst on saanud Eestis peamine töövorm, ainult tootmis- ja teenindussektorite töö eeldab teatud määral kohalviibimist. Valdav mudel on pool nädalat kontoris, pool nädalat kodus. Kütt on veendunud, et hübriidtööd ei anna enam „pudelisse tagasi toppida“.
Juhtide jaoks tähendab hübriidtöö ennekõike selgete eesmärkide seadmist ja efektiivset kommunikatsiooni. „Ei lepita kokku, kuidas tööd teha, vaid mida ja mis ajaks tegema peab. Samuti tuleb panna väga selgelt paika omavaheline suhtlus,“ selgitas ta.
Ta tõi näite ettevõttest, mille meeskonnaliikmetel oli selgelt kokku lepitud, et suhtlemisrakenduses saadetavad sõnumid peavad olema terviklikud ning edastatud ühekorraga, mitte katkestatud lausetena. Selline kommunikatsioonivorm aitab aega kokku hoida ja vähendab segadust.
Lisaks tuleb mõtestada ümber kontori roll. „Kontor pole enam koht, kus lihtsalt laua taga istuda. Kui tuleme kohale, siis milleks? Kas selleks, et teha koostööd, osaleda ajurünnakutes või hoida meeskonnatunnet? Kohalolekut tuleb teadlikult suunata.”
Kokkuvõttes on tänane töömaailm pidevas arengus, mistõttu on tulevikus edukad need juhid, kes suudavad kohaneda, võtavad omaks hübriidtöö, mõistavad AI võimalusi ning oskavad kaasata inimesi.
