Eesti merendussektor vajab tulevikus meremeeste kõrval üha enam IT-, andme- ja õigusvaldkonna ning teiste erialade oskustega inimesi. Ometi püsib merendusest endiselt kuvand kui traditsioonilisest laevade ja meresõiduga seotud tegevusalast. WISTA Estonia aastaseminaril tõdeti, et selle lõhe ületamiseks peavad ülikoolid, ettevõtted, riik ja kohalikud omavalitsused senisest tihedamat koostööd tegema.
järelkasv
Liisi Särglep ei unistanud lapsena inseneriametist. Tema esimene plaan oli õppida arstiks, ent kui Tartu Ülikooli uks esimesel katsel ei avanenud, viis järgmine valik ta Tallinna Tehnikaülikooli tootearendust ja tootmistehnikat õppima.
Merendus vajab uusi töötajaid ja juhte ning üha rohkem räägitakse sellest, kuidas tuua valdkonda rohkem naisi. Rahvusvahelise merenduse, laevanduse, kaubanduse ja logistika valdkonna naisspetsialiste ühendava WISTA Internationali presidendi Elpi Petraki hinnangul näitab tegelikku muutust see, millistele ametikohtadele naised jõuavad ja kui palju on neil võimalusi organisatsioonis kaasa rääkida. Kui naised jäävad peamiselt tugirollidesse, ei leia suur osa nende potentsiaalist rakendust.
Ülikool võib anda noorele korralikud IT-teadmised, kuid sellest ei pruugi töö leidmiseks piisata. ESTDEVi ja TalTechi ettevõtluskoostöös uuriti Eesti, Keenia, Nigeeria ja Armeenia kogemust, et saada teada, mis aitab IT-lõpetajal pärast ülikooli erialasele tööle jõuda. Selgus, et edu ei sõltu ainult õppekavast – vähemalt sama tähtsad on praktiline kogemus, algatusvõime, ettevõtlusoskused ja side tööandjatega.
Inseneride põua põhjused võivad ulatuda otsapidi põhikooli matemaatikatundi. Hoolimata Eesti noorte väga headest rahvusvahelistest tulemustest on suur hulk õpilasi, kes kaotavad matemaatika osas järje käest juba põhikoolis. Hiljem on aga tekkinud lünki raske tasa teha. Haridustrefi paneeldiskussiooni „Millist matemaatikapädevust Eesti vajab?“ käigus arutati, miks on olukord selline ja mida saaks matemaatika õpetamises muuta.
Miks annab sama viljatusravi protseduur ühe naise puhul arvestatava hulga munarakke, teise puhul aga vaid mõne üksiku? Üks võimalik vastus võib peituda munaraku vahetus ümbruses – keskkonnas, milles munarakk enne ovulatsiooni kasvab ja küpseb.
Nii mõnelgi ettevõttel on probleeme, mille lahendamiseks napib aega, värsket vaadet või laiemaid teadmisi. TalTech tahab haridusinnovatsioonikeskuse brändi TalTech Spin kaudu integreerida need küsimused õppetöösse.
TalTechi arengukonverentsil tõdeti, et Eesti tööstus liigub mõõnast välja, kuid edasine konkurentsivõime sõltub tarkadest investeeringutest, energialahendustest, rohepöördest ja oskustööjõust. Eesti ei saa loota odavale tööjõule ega piirkonna odavaimale elektrile – edu tuleb ambitsioonist, arendusest ja targemast spetsialiseerumisest.
TalTechi vilistlane Olesja Burakova tantsib flamenkot, mängib basskitarri, sõidab mootorrattaga ja otsib metallitööstuses lahendusi keerulistele tootmisprobleemidele. Ta on elav tõestus sellest, et insener ei mahu kitsastesse stereotüüpidesse. Täna töötab Burakova insenerina AQ Components Kodara OÜ-s ning teab omast kogemusest, et inseneeria ei küsi sugu, vaid tahet mõista, kuidas asjad töötavad ja kuidas neid paremini toimima panna.
Inseneeriat nähakse endiselt liiga sageli kui valdkonda, mis sobib vaid reaalainete tippudele või sünnipärastele leiutajatele. Teede korrashoiu ja ehitusega tegeleva Verston Eesti ehitusdigitaliseerimise eestvedaja ja TalTechi nõukogu liige Miina Karafin ütleb otsesõnu: arusaam inseneriõppe eksklusiivsusest on eksitav ja hoiab paljusid eemale valdkonnast, mis neid tegelikult väga vajab.