Heast IT-õppekavast üksi ei piisa: mis aitab noorel päriselt tööturule jõuda?

Heast IT-õppekavast üksi ei piisa: mis aitab noorel päriselt tööturule jõuda?. 28.09.2026. Uuring „IKT kompetentside ja tööturu vajaduste võrdlev uuring Keenia, Nigeeria ja Armeenia kontekstis“ sündis Euroopa Liidu rahastatud Digital Explorers II projektist, mis tõi muu hulgas Keenia noori IT-spetsialiste Eestisse praktikakogemust saama. ESTDEVi projektijuhi Birgit Rosenbergi sõnul oli uuringu lähtekoht IT-õppe ja tööturu vajaduste vaheline lõhe: ülikoolis omandatud teadmised ei pruugi alati vastata sellele, mida tööandjad või tööturg ootavad. ESTDEV tahtis teada, kui suur see erinevus võrreldud riikides on ja mida võiks selle vähendamiseks ette võtta. Projekti eesmärk polnud uurida mitte ühte riiki, vaid võrrelda erinevate riikide õppekavu. See andis võimaluse tuvastada, et kas probleem – või hoopis võti – on õppkavas, selle rakenduses, tööturus, töökultuuris või hoopis kusagil mujal. „Praktika käigus saime vaadelda, kuidas Keenia õppekava läbinud talendid saavad hakkama hoopis teistsuguses töö- ja kultuurikeskkonnas. See omakorda aitas vastata küsimusele, kui universaalne on IT haridus ja mis saab seejuures eri osapoolte hinnangul vajalike oskuste omandamisel ja ülekandmisel töökeskkonda oluliseks ja määravaks,“ selgitas Rosenberg. Uuringu fookus oli Keenial ja Eestil. Armeenia ja Nigeeria lisati võrdlusse, et uurida, kas samad probleemid korduvad ka mujal või sõltuvad kohalikest oludest. Hästi koostatud õppekava ei pruugi tähendada head õpet Üks esimesi järeldusi oli lihtne: õppekavad on riikide lõikes hästi võrreldavad. Samas võivad kirjeldus ja see, mida tudeng päriselt õppida saab, teatud riikides ja ülikoolides olla kaks eri asja. „Paberil näeme palju kauneid õppekavasid, mis on inspireeritud suure ja laia maailma parimate ülikoolide veebilehtedel nähtust. Tegelik elu on sellest tihti aga paljuski erinev,“ ütles TalTechi IT kolledži teadur Voldemar Tomusk. Õppe tegelik kvaliteet sõltub muu hulgas sellest, kas jagub häid õppejõude ja tehnikat ning kas tudeng saab teooriat päris ülesannete peal proovida. Just siin tulevad suured erinevused riikide vahel kõige selgemalt välja. Eestis töötavad paljud IT-tudengid juba õpingute ajal. Nii saavad nad koos diplomiga ka kogemuse, mida tööandjad neilt ootavad. Keenias ja Nigeerias ei ole ettevõtlussektoril võimalik sama paljudele noortele selliseid võimalusi pakkuda. „Töövalmidus ei teki sellest, et kolm aastat 300 kaasüliõpilasega koos loenguid kuulata,“ sõnas Tomusk. „Paberil näeme palju kauneid õppekavasid, mis on inspireeritud suure ja laia maailma parimate ülikoolide veebilehtedel nähtust. Tegelik elu on sellest tihti aga paljuski erinev.” Tööandja hindab enamat kui diplomit Uuringu üks olulisemaid tulemusi oli, et tööturul ei erista noori ainult õppekava ega hinded. „Peamise konkurentsieelise annavad lisategevused, nagu projektid, häkatonid, sertifikaadid, praktikad ja võrgustikes osalemine,“ ütles Rosenberg. Seal õpib tudeng teadmisi kasutama, teistega koostööd tegema ja ise lahendusi otsima. Keenia tööandjatega tehtud intervjuud näitasid sama: tehnilistest teadmistest üksi ei piisa. Tomuski sõnul otsivad tööandjad inimesi, kellel on algatusvõimet ja kes on juba õppimise ajal teinud rohkem, kui neilt nõuti. Seda näitasid ka Eestisse tulnud Keenia praktikandid. Tomuski sõnul oli suur osa neist ise otsinud ülikooli kõrvalt lisavõimalusi, et oma oskusi arendada. Ent isegi hea ettevalmistusega lõpetaja vajab kohta, kus oma oskusi rakendada. Siin tuli uuringust välja järgmine oluline erinevus: probleem ei ole alati selles, kas noor on tööks valmis, vaid ka selles, kas tööturul on talle üldse piisavalt võimalusi. ESTDEVi andmetel oli IKT-lõpetajate tööpuudus Keenias 25–35 ja Nigeerias 35–45 protsenti, samal ajal kui Eestis jäi see 1,5–3 ja Armeenias 3–5 protsendi juurde. Seetõttu ei piisa sellest, kui pakkuda rohkem koolitusi või suurendada lõpetajate arvu. „Eriti Keenias, kus noori on väga palju, ei saa eeldada, et tööturg nad kõik lihtsalt vastu võtab. Suur osa noortest peab ise tööandjaks hakkam ja sellele tuleks mõelda juba õppekavade arendusel, noorte nõustamisel ja teiste vastavaid võimalusi ja oskusi loovate programmide arendamisel,“ ütles Rosenberg. Ettevõtlusoskused tõusid uuringus seetõttu tehniliste teadmiste kõrval palju olulisemale kohale. Noorel peab olema oskus ja valmidus mitte ainult olemasolevale töökohale kandideerida, vaid ka ise teenus, toode või ettevõte luua, vähendades tööpuudust, turgutades majandust ja luues ise töökohti Aafrika kasvavale põlvkonnale. Tomuski sõnul puudutab sama küsimus tegelikult ka Eestit. „Võimestada lõpetajaid kui ettevõtjaid ja töökohtade loojaid oleks minu esimene prioriteet.“ „Peamise konkurentsieelise annavad lisategevused, nagu projektid, häkatonid, sertifikaadid, praktikad ja võrgustikes osalemine.” Üks praktika ei lahenda tervet probleemi ESTDEVi jaoks oli uuringu üks olulisemaid järeldusi, et heast, kaasaegsest ja mitmekülgsest õppekavast, praktikast ega mentorlusest üksi ei piisa – need peavad moodustama terviku. Just siin oli oluline TalTechi teadlaste kaasamine. ESTDEV ei vajanud üksnes hinnangut sellele, kas üks praktikaprogramm toimis, vaid laiemat pilti sellest, kuidas on omavahel seotud haridus, tööturg ja noorte võimalused oma oskusi päriselt rakendada. Rosenbergi sõnul oli TalTechi tugevus eelkõige meeskonna mitmekülgsus. „TalTechi meeskond tõi uuringusse mitmekesise ja uuringuküsimustele vastava kombinatsiooni kõrghariduspoliitika, IT valdkonna õppekavaarenduse ja rahvusvahelise uuringu kompetentsist,“ ütles ta. Tema sõnul peitubki ülikoolidega koostöö väärtus selles, et omavahel vahetatakse teadmisi. ESTDEV ja lõppkasusaajad partnerriikides saavad teadlastelt analüüsi ja tõenduspõhise aluse järgmiste programmide kujundamiseks, ülikool aga ligipääsu projektidele, rahvusvahelistele partneritele ja probleemidele, millest võivad kasvada uued teadmised, koostööd ja uuringud. Seega, kui on soov, et õpingud aitaksid noorel päriselt tööle asuda või oma ettevõtte luua, ei piisa ainult heast õppekavast või isegi praktikast Eestis. Oluline on väga mitmekülgne, pidevalt turu ootustega kohanev lähenemine ja õppimine ning seda eriti väga kiirest arenevas ja muutuvas IT valdkonnas. „Selleks peavad ühtemoodi valmis olema nii riik, ülikool, ettevõtjad kui tudeng nii Eestis, Keenias kui Armeenias. Kogu teekond tuleb läbi mõelda – alates sellest, mida tudeng ülikoolis õpib, kuni selleni, mida ta oskab nende teadmistega pärast lõpetamist peale hakata,“ rääkis Rosenberg. „Selleks peavad ühtemoodi valmis olema nii riik, ülikool, ettevõtjad kui tudeng nii Eestis, Keenias kui Armeenias. Kogu teekond tuleb läbi mõelda – alates sellest, mida tudeng ülikoolis õpib, kuni selleni, mida ta oskab nende teadmistega pärast lõpetamist peale hakata.”