Matemaatika kui inseneride komistuskivi?

17.11.2026
Matemaatika kui inseneride komistuskivi?. 17.11.2026. „Ma õppisin lahenduskäike pähe nagu luuletusi,“ meenutas paneeldiskussiooni moderaator, TalTechi vilistlane ja aasta insener Cathy-Liis Põlluveer oma esimest matemaatilise analüüsi kursust, mille läbimine valmistas talle omajagu raskusi, olgugi et matemaatika oli olnud üldhariduskoolis alati tema üks tugevusi. Põlluveere sõnul valmistab kõrgem matemaatika paljudele esmakursuslastele raskusi ning mitte sugugi kõik ei suuda kursust esimesel katsel läbida. See tõstatab küsimuse, kuidas toetada inseneriõppesse jõudnud noori, et matemaatikast ei saaks nende õpingute komistuskivi. Gümnaasiumi lõputunnistus vs teadmistepagas TalTechi loodusteaduskonna dekaan Andrus Salupere on õpetanud ülikoolis alates 1986. aastast. Tema kogemuse järgi on tudengite matemaatiline ettevalmistus aastakümnetega tasapisi nõrgenenud. „Eksivad need, kes eeldavad, et kui tudengil on gümnaasiumi lõputunnistus, siis teab ta seda, teist ja kolmandat,“ märkis Salupere. Et puudulike eelteadmistega tudengitel oleks lihtsam õpingutega toime tulla, võiks neid vajadusel kohustuslikus korras ülikooli tasanduskursustele suunata. Haridus- ja Teadusministeeriumi õppekava valdkonna peaeksperdi Helle Halliku sõnul ei näita põhikooli lõpueksamite ega gümnaasiumi riigieksamite keskmised tulemused siiski järjepidevat suurt langust. Selgem tagasilöök ilmnes pärast koroonapandeemiat, mil distantsõpe hakkas avaldama nõrgematele õpilastele tugevat mõju. Hallik rõhutas, et matemaatikas toetub iga uus teema varem õpitule. Kui õpilase teadmistes tekivad lüngad ja ta ei saa õigel ajal abi, võivad vajakajäämised järjest süveneda. Seetõttu on oluline õpiraskusi varakult märgata ja toetada õpilasi juba enne ülikooli. Kui kärpida teooriat, kannatab tervik Lausanne’i Šveitsi Föderaalse Tehnoloogiainstituudi matemaatikaprofessori Juhan Aru sõnul jõuab iga matemaatikat õppiv inimene varem või hiljem punkti, kus ta enam mõnest asjast aru ei saa. Vahe on selles, kas ta oskab kitsaskohast edasi liikuda. Esimese kursuse tudengil ei pruugi selleks olla veel ei kogemust ega enesekindlust. Aru soovitas kaasata esmakursuslaste õppesse rohkem vanemaid tudengeid ja vilistlasi: nende kogemused aitaksid näidata, kuidas hakkab algselt abstraktsena tunduvatest teadmistest praktilist kasu tõusma. Kas inseneritudengitele võiks õpetada vähem teooriat ja rohkem praktilist matemaatikat? Aru hinnangul on mõlemad vajalikud. Elulised ülesanded aitavad mõista õpitu vajalikkust, kuid teooriat ei saa kõrvale jätta, sest eri teemadest moodustub ühtne tervik: „Matemaatika muutub lihtsaks, kui üksikud asjad on omavahel seotud.“ Ilma tervikpilti mõistmata võib õppimine taanduda pelgalt valemite tuupimisele. „Matemaatika muutub lihtsaks, kui üksikud asjad on omavahel seotud.“ Kõrgem matemaatika kui mõtlemistreening Eesti Masinatööstuse Liidu nõukogu esimehe ja inseneriettevõtja Oliver Metsa hinnangul on kõrgem matemaatika enamat kui valemite õppimine – see arendab insenerile hädavajalikku mõtlemis- ja probleemilahendusoskust: „Bakalaureuseastmes läbitud kõrgem matemaatika annab tööandjale siiski mingisuguse kinnituse, et tudeng on õppimisvõimeline.“ Metsa kogemuse põhjal peavad noored insenerid matemaatikat sageli üheks raskeimaks õppeaineks, kuigi see ei tähenda, et neile aine ei meeldiks. Seetõttu ei näe ta põhjust õppeainet lihtsamaks muuta. „Kindlasti ei tooks ma taset allapoole,“ rõhutas ta. Küll aga peaksid ülikoolid käima tema hinnangul tehnoloogia arenguga kiiremini kaasas ning võtma tehisaru õppetöös kasutusele samal moel, nagu omal ajal võeti kasutusele kalkulaator. Halliku hinnangul tuleb matemaatika õpetamisel siduda teooriat eluliste ülesannetega. Samas rõhutas ta, et praktiliste probleemide lahendamiseks on vaja mõista ka neid toetavat matemaatilist teooriat. Salupere lisas, et väikestes rühmades on võimalik teooriat praktikaga lihtsamalt siduda kui suurtes loengutes. Matemaatikata aga insener hakkama ei saa: erialaõpikudki on kirjutatud Salupere sõnul matemaatika keeles. Matemaatikahirm tekib enne ülikooli Arutelu lõpus küsis Põlluveer panelistidelt, mida nad võimaluse korral matemaatikaõppes juba homnepäev muudaksid. Mets kaasaks õppetöösse rohkem ettevõtjaid, kes demonstreeriksid tööelu näidete abil, milleks inseneridel matemaatikat vaja läheb. Hallik eelistaks väiksemaid õpperühmi ja meeskonnatööd, nii et tudengid saaksid ühiselt praktilisi ülesandeid lahendada. Aru pööraks omakorda tähelepanu juba põhikoolile ja gümnaasiumile, kust matemaatikahirm tema hinnangul sageli alguse saab. Samuti võiks püüda koolitada selliseid õpetajaid, kes tunnevad ise matemaatikast rõõmu ja oskavad oma emotsionaalse seotuse tõttu ka õpilastes huvi äratada. Eks uuendamist vajaksid õpikudki, mille näited ja selgitused võiksid kõnetada iga uut põlvkonda. Salupere muudaks eelkõige ühiskonnas levinud suhtumist, nagu oleks matemaatika ületamatult raske ja igapäevaelus tarbetu: „Matemaatika ei ole saatanast, see pole keeruline, vaid jõle huvitav!“ Arutelust jäi kõlama mõte, et paraku pole meil kusagilt võtta ühtainsat, universaalset võluvitsa, mis aitaks tulevastel inseneridel matemaatikaga paremini toime tulla. Oluline on märgata võimalikult varakult õpiraskusi, pakkuda õppijatele tuge ning siduda teooriat praktiliste ülesannetega, et noored mõistaksid, milleks matemaatikat tulevases töös vaja läheb. „Matemaatika ei ole saatanast, see pole keeruline, vaid jõle huvitav!“ Antud paneeldiskussioon leidis aset 4. novembril TalTechis toimunud konverentsil „Inseneriakadeemia õnnestumised TalTechis“, kus võeti kokku senised insenerihariduse edendamise tulemused ja jagati rahvusvahelisi kogemusi. 
TalTechi Inseneriakadeemia konverentsil arutleti, kuidas aidata tulevastel inseneridel matemaatikaga paremini toime tulla, ilma et õppe kvaliteet kannataks. Foto: Jürgen Randma

TalTechi Inseneriakadeemia konverentsil arutleti, kuidas aidata tulevastel inseneridel matemaatikaga paremini toime tulla, ilma et õppe kvaliteet kannataks. Foto: Jürgen Randma

Teame, et Eestis napib insenere ning kõrgem matemaatika valmistab paljudele tudengitele raskusi. Kas süüdi on nõrk ettevalmistus, liiga teoreetiline õpe või vähene arusaam matemaatika vajalikkusest? TalTechi Inseneriakadeemia konverentsil arutleti, kuidas aidata tulevastel inseneridel matemaatikaga paremini toime tulla, ilma et õppe kvaliteet kannataks.

„Ma õppisin lahenduskäike pähe nagu luuletusi,“ meenutas paneeldiskussiooni moderaator, TalTechi vilistlane ja aasta insener Cathy-Liis Põlluveer oma esimest matemaatilise analüüsi kursust, mille läbimine valmistas talle omajagu raskusi, olgugi et matemaatika oli olnud üldhariduskoolis alati tema üks tugevusi.

Põlluveere sõnul valmistab kõrgem matemaatika paljudele esmakursuslastele raskusi ning mitte sugugi kõik ei suuda kursust esimesel katsel läbida. See tõstatab küsimuse, kuidas toetada inseneriõppesse jõudnud noori, et matemaatikast ei saaks nende õpingute komistuskivi.

Gümnaasiumi lõputunnistus vs teadmistepagas

TalTechi loodusteaduskonna dekaan Andrus Salupere on õpetanud ülikoolis alates 1986. aastast. Tema kogemuse järgi on tudengite matemaatiline ettevalmistus aastakümnetega tasapisi nõrgenenud. „Eksivad need, kes eeldavad, et kui tudengil on gümnaasiumi lõputunnistus, siis teab ta seda, teist ja kolmandat,“ märkis Salupere. Et puudulike eelteadmistega tudengitel oleks lihtsam õpingutega toime tulla, võiks neid vajadusel kohustuslikus korras ülikooli tasanduskursustele suunata.

Haridus- ja Teadusministeeriumi õppekava valdkonna peaeksperdi Helle Halliku sõnul ei näita põhikooli lõpueksamite ega gümnaasiumi riigieksamite keskmised tulemused siiski järjepidevat suurt langust. Selgem tagasilöök ilmnes pärast koroonapandeemiat, mil distantsõpe hakkas avaldama nõrgematele õpilastele tugevat mõju.

Hallik rõhutas, et matemaatikas toetub iga uus teema varem õpitule. Kui õpilase teadmistes tekivad lüngad ja ta ei saa õigel ajal abi, võivad vajakajäämised järjest süveneda. Seetõttu on oluline õpiraskusi varakult märgata ja toetada õpilasi juba enne ülikooli.

Kui kärpida teooriat, kannatab tervik

Lausanne’i Šveitsi Föderaalse Tehnoloogiainstituudi matemaatikaprofessori Juhan Aru sõnul jõuab iga matemaatikat õppiv inimene varem või hiljem punkti, kus ta enam mõnest asjast aru ei saa. Vahe on selles, kas ta oskab kitsaskohast edasi liikuda. Esimese kursuse tudengil ei pruugi selleks olla veel ei kogemust ega enesekindlust. Aru soovitas kaasata esmakursuslaste õppesse rohkem vanemaid tudengeid ja vilistlasi: nende kogemused aitaksid näidata, kuidas hakkab algselt abstraktsena tunduvatest teadmistest praktilist kasu tõusma.

Kas inseneritudengitele võiks õpetada vähem teooriat ja rohkem praktilist matemaatikat? Aru hinnangul on mõlemad vajalikud. Elulised ülesanded aitavad mõista õpitu vajalikkust, kuid teooriat ei saa kõrvale jätta, sest eri teemadest moodustub ühtne tervik: „Matemaatika muutub lihtsaks, kui üksikud asjad on omavahel seotud.“ Ilma tervikpilti mõistmata võib õppimine taanduda pelgalt valemite tuupimisele.

„Matemaatika muutub lihtsaks, kui üksikud asjad on omavahel seotud.“

Eesti Masinatööstuse Liidu nõukogu esimehe ja inseneriettevõtja Oliver Metsa hinnangul on kõrgem matemaatika enamat kui valemite õppimine – see arendab insenerile hädavajalikku mõtlemis- ja probleemilahendusoskust. Foto: Jürgen Randma

Eesti Masinatööstuse Liidu nõukogu esimehe ja inseneriettevõtja Oliver Metsa hinnangul on kõrgem matemaatika enamat kui valemite õppimine – see arendab insenerile hädavajalikku mõtlemis- ja probleemilahendusoskust. Foto: Jürgen Randma

Kõrgem matemaatika kui mõtlemistreening

Eesti Masinatööstuse Liidu nõukogu esimehe ja inseneriettevõtja Oliver Metsa hinnangul on kõrgem matemaatika enamat kui valemite õppimine – see arendab insenerile hädavajalikku mõtlemis- ja probleemilahendusoskust: „Bakalaureuseastmes läbitud kõrgem matemaatika annab tööandjale siiski mingisuguse kinnituse, et tudeng on õppimisvõimeline.“

Metsa kogemuse põhjal peavad noored insenerid matemaatikat sageli üheks raskeimaks õppeaineks, kuigi see ei tähenda, et neile aine ei meeldiks. Seetõttu ei näe ta põhjust õppeainet lihtsamaks muuta. „Kindlasti ei tooks ma taset allapoole,“ rõhutas ta. Küll aga peaksid ülikoolid käima tema hinnangul tehnoloogia arenguga kiiremini kaasas ning võtma tehisaru õppetöös kasutusele samal moel, nagu omal ajal võeti kasutusele kalkulaator.

Halliku hinnangul tuleb matemaatika õpetamisel siduda teooriat eluliste ülesannetega. Samas rõhutas ta, et praktiliste probleemide lahendamiseks on vaja mõista ka neid toetavat matemaatilist teooriat.

Salupere lisas, et väikestes rühmades on võimalik teooriat praktikaga lihtsamalt siduda kui suurtes loengutes. Matemaatikata aga insener hakkama ei saa: erialaõpikudki on kirjutatud Salupere sõnul matemaatika keeles.

Kui Andrus Salupere saaks matemaatikaga seoses juba homme midagi muuta, alustaks ta ühiskonnas levinud suhtumisest, nagu oleks matemaatika ületamatult raske ja igapäevaelus tarbetu. Tema sõnul pole matemaatika sugugi nii keeruline, kui sageli arvatakse, vaid hoopis ääretult huvitav. Foto: Jürgen Randma

Kui Andrus Salupere saaks matemaatikaga seoses juba homme midagi muuta, alustaks ta ühiskonnas levinud suhtumisest, nagu oleks matemaatika ületamatult raske ja igapäevaelus tarbetu. Tema sõnul pole matemaatika sugugi nii keeruline, kui sageli arvatakse, vaid hoopis ääretult huvitav. Foto: Jürgen Randma

Matemaatikahirm tekib enne ülikooli

Arutelu lõpus küsis Põlluveer panelistidelt, mida nad võimaluse korral matemaatikaõppes juba homnepäev muudaksid. Mets kaasaks õppetöösse rohkem ettevõtjaid, kes demonstreeriksid tööelu näidete abil, milleks inseneridel matemaatikat vaja läheb. Hallik eelistaks väiksemaid õpperühmi ja meeskonnatööd, nii et tudengid saaksid ühiselt praktilisi ülesandeid lahendada.

Aru pööraks omakorda tähelepanu juba põhikoolile ja gümnaasiumile, kust matemaatikahirm tema hinnangul sageli alguse saab. Samuti võiks püüda koolitada selliseid õpetajaid, kes tunnevad ise matemaatikast rõõmu ja oskavad oma emotsionaalse seotuse tõttu ka õpilastes huvi äratada. Eks uuendamist vajaksid õpikudki, mille näited ja selgitused võiksid kõnetada iga uut põlvkonda.

Salupere muudaks eelkõige ühiskonnas levinud suhtumist, nagu oleks matemaatika ületamatult raske ja igapäevaelus tarbetu: „Matemaatika ei ole saatanast, see pole keeruline, vaid jõle huvitav!“

Arutelust jäi kõlama mõte, et paraku pole meil kusagilt võtta ühtainsat, universaalset võluvitsa, mis aitaks tulevastel inseneridel matemaatikaga paremini toime tulla. Oluline on märgata võimalikult varakult õpiraskusi, pakkuda õppijatele tuge ning siduda teooriat praktiliste ülesannetega, et noored mõistaksid, milleks matemaatikat tulevases töös vaja läheb.

„Matemaatika ei ole saatanast, see pole keeruline, vaid jõle huvitav!“

Antud paneeldiskussioon leidis aset 4. novembril TalTechis toimunud konverentsil „Inseneriakadeemia õnnestumised TalTechis“, kus võeti kokku senised insenerihariduse edendamise tulemused ja jagati rahvusvahelisi kogemusi.