Kui Venemaa varastas Eesti majandusvööndist teadusseadme LainePoiss, sai selgeks, et olukorrateadlikkus Läänemerel vajab senisest palju suuremat tähelepanu. Vähem on aga räägitud sellest, mida LainePoiss endast täpsemalt kujutab, miks see loodi ja mida TalTech sellega saavutada soovib.
Ühiskond
Eestil on kõik eeldused, et kujuneda tehisintellekti ajastul liidriks – ent seda võimalust ei tasu maha magada.
Küberrünnakute hulk Eestis on aastaga enam kui kahekordistunud. Samal ajal süveneb turvanõrkuste kuhjumine, süsteemide keerukus ning lootus, et tehisintellekt suudab meid päästa.
Konkurentsivõimeliseks rohepöördeks on vaja julgust ja oskust mõista põlvkondi, ütleb TalTechi kestliku arengu ja rohepöörde nõunik Helen Sooväli-Sepping.
Venemaa viis Eesti majandusvööndist minema TalTechi nutika lainepoi – ilma ühegi tõrketa. Juhtum tõstatab teravalt küsimuse: kas Eestil on piisav ülevaade Läänemerel toimuvast ja suutlikkus sellele operatiivselt reageerida?
Kiibitehnoloogia, mis veel hiljuti tundus Eesti jaoks kättesaamatu ja liiga kallis, on täna muutunud strateegiliselt hädavajalikuks.
Jarek Kurnitski nimi on Eestis ehitusinseneeria ja energiatõhususe valdkonnas tuntud ning hinnatud. Tema tee teadusmaailma ei olnud algselt ette määratud, kuid akadeemiline elu köitis teda piisavalt, et doktorantuuri astuda ja teadusmaailmast enam mitte väljuda.
Tehnoloogia pole enam pelgalt tööriist – see on jõud, mis kujundab ümber tööstusharusid, muudab ühiskondi ja paneb proovile meie arusaama reaalsusest. Kuid enneolematu võimuga kaasneb kriitiline küsimus: kas meie juhime tehnoloogiat või juhib tehnoloogia meid?
9. mail valis Tallinna Tehnikaülikooli (TalTechi) nõukogu ülikooli rektoriks senise juhi Tiit Landi, kes alustab oma teist ametiaega 1. augustil 2025.
Eesti tulevik ei kujune juhuslikult – see sõltub teadmistest, ideedest ja oskusest ideid ellu viia. Just seetõttu on oluline küsida, kes ja kuidas peaks kujundama meie tulevikku.