Kujutlege linna, kus tänavavalgustus kohandub automaatselt liiklusvoo, ilmastiku ja kellaajaga, säästab energiat ning vähendab valgusreostust. Just sellist tulevikku püüab luua FinEst Targa Linna Tippkeskuse ideekonkursil kuue finalisti hulka jõudnud „Valgustuse nanovõrkude“ projekt. Innovaatilisel lahendusel, mille potentsiaalseteks pilootlinnadeks on Tallinn, Kuressaare ning Tšehhimaa linn Jablonec nad Nisou, on suur potentsiaal muuta linnade tänavavalgustus nutikamaks ja tõhusamaks.
Ühiskond
Ehitussektorist ja kestlikkusest rääkides kerkib üha enam esile küsimus: kuidas kasutada juba olemasolevat ressurssi, et see oleks nii keskkonnasõbralik kui ka majanduslikult mõistlik? Küsimusele otsib vastust FinEst Targa Linna Tippkeskuse ideekonkursi üks finaliste – „Vanade hoonete uuskasutamine“.
Tallinna Tehnikaülikool teeb Eesti kõrgharidusmaastikul ajalugu, avades esmakordselt informaatika ja tehisintellekti bakalaureuseõppekava.
FinEst Targa Linna Tippkeskuse ideekonkursil jõudis kuue finalisti sekka põnev lahendus, mis uuendab põhjalikult linnade teedehaldust ja hooldust. Idee ühe autori, TalTechi tarkvarateaduse instituudi arendusjuhi Juhan-Peep Ernitsa sõnul on soov arendada tehisintellektil põhinevat rakendust, mis muudab teekattemärgistuste jälgimise ja uuenduste planeerimise automaatseks.
FinEst Targa Linna Tippkeskuse ideekonkursi fookuses on tänavu ideed, mis võivad muuta meie linnad nutikamaks ja tulevikukindlamaks. Üks sellistest ideedest on TalTechi teadlaste arendatav Targa Veeliikluse Süsteem, mis lubab tuua siseveeteedele rohkem ohutust, sujuvust ja rohelisust. Projekti eestvedaja, Eesti Mereakadeemia dotsent Inga Zaitseva-Pärnaste usub, et Pärnu jõest võib saada lahenduse esimene edulugu.
RIA küberturvalisuse aastaraamat nimetab Hiinat maailma suurimaks küberohuks, rõhutades luureteenistuste tehnoloogia, andmekogumise ja küberrünnakute rolli. Arvestades Hiina tehisintellekti arendusi, nagu DeepSeek, tekib küsimus, kas see ohustab ka tavaettevõtjaid ja tarbijaid.
Arutelu Eesti kõrghariduse tuleviku üle tõi esile teadusliku mõtlemise taandumise, tehisaruga seotud küsimused ja vajaduse uuendada haridussüsteemi, et ühendada sõnastatud teadmised ja sõnastamata võimalused. Arutelu üks põnevamaid hetki oli Vabariigi Presidendi Alar Karise juhitud vestlusring Mart Saarma, Jaan Aru, Marju Lauristini ja Tiia Randmaga.
Eesti merenduse tulevik tugineb targa tehnoloogia, rahvusvahelise koostöö ja teaduse sünergiale.
4. veebruaril toimub TalTechi aulas Rektorite Nõukogu ümarlaud, milles arutletakse kõrghariduspoliitika võtmeküsimusi. Teiste seas võtavad aruteludest osa president Alar Karis, akadeemik Mart Saarma ja emeriitprofessor Marju Lauristin.
Viimastel nädalatel on Eesti avalikus ruumis olnud tunda ärevust, kuna riik desünkroniseerib oma elektrisüsteemi Venemaa sagedusalast ning sünkroniseerib Mandri-Euroopa sagedusalaga. Tekkinud on mitmeid küsimusi, kahtlusi ja isegi hirme, millest paljusid võiks kokku võtta ühe küsimusega: kas meid ootab ees pimedus? TalTechi teadlased ja eksperdid kinnitavad, et paanikaks pole põhjust.