Kui viimased kümme aastat on infosõja kontekstis räägitud peamiselt valeuudistest, trollivabrikutest ja sotsiaalmeedia manipulatsioonist, siis TalTechi Innovatsioonifestivali 2026 peaesineja, Centre for the Analysis of Social Media (CASM ehk Sotsiaalmeedia-alase analüüsi keskuse) teaduri ja kaasasutaja Carl Milleri hinnangul on see alles algus. Tema sõnul liigub infosõda edaspidi keskkondadesse, kust inimesed üha enam oma teadmisi, arvamusi ja maailmapilti ammutavad – suurtesse keelemudelitesse.
Ühiskond
TalTechi vilistlane Olesja Burakova tantsib flamenkot, mängib basskitarri, sõidab mootorrattaga ja otsib metallitööstuses lahendusi keerulistele tootmisprobleemidele. Ta on elav tõestus sellest, et insener ei mahu kitsastesse stereotüüpidesse. Täna töötab Burakova insenerina AQ Components Kodara OÜ-s ning teab omast kogemusest, et inseneeria ei küsi sugu, vaid tahet mõista, kuidas asjad töötavad ja kuidas neid paremini toimima panna.
Ringmajanduse aastakonverents tõi ühe laua taha metsanduse, keemiatööstuse, kaitsevaldkonna eksperdid ja tööstuse esindajad, kes arutlesid selle üle, kuidas Eesti ressursse rohkem väärtustada ja vähem raisata.
Inseneeriat nähakse endiselt liiga sageli kui valdkonda, mis sobib vaid reaalainete tippudele või sünnipärastele leiutajatele. Teede korrashoiu ja ehitusega tegeleva Verston Eesti ehitusdigitaliseerimise eestvedaja ja TalTechi nõukogu liige Miina Karafin ütleb otsesõnu: arusaam inseneriõppe eksklusiivsusest on eksitav ja hoiab paljusid eemale valdkonnast, mis neid tegelikult väga vajab.
TalTechi magistriõppe karjääriseminar tõi Tudengimajja kokku inimesed, kel on kavas jätkata magistriprogrammis õpingud, ning need, kes on magistrandi teekonna juba läbi käinud. Õhtu jooksul ei räägitud magistriõppest mitte niivõrd kui abstraktsest haridusastmest, kuivõrd valikust, mis võib avardada töövõimalusi, suunata inimese uude valdkonda või kasvatada tema ekspertsust.
TalTechi energiakonverents kinnitas, et eri tehnoloogiad suudab tervikuks siduda süsteem, mitte üksik lahendus.
Tallinnas peetud tarkade linnade kogemuskonverentsilt jäi kõlama selge sõnum: vastupidavus ei ole enam linnade jaoks lisaväärtus, vaid ellujäämise eeltingimus. Kliimariskide, küberohtude, taristupingete ja sotsiaalse hapruse ajastul ei piisa enam targast linnast – vaja on linna, mis suudab kriisidele vastu pidada juba enne nende puhkemist.
Suplusvee kvaliteediseire peaks vastama kiirelt ja usaldusväärselt väga lihtsale küsimusele: kas täna on ohutu ujuma minna või mitte? Praktikas jõuab see teadmine inimesteni aga sageli liiga hilja.
Kas teadlase roll on maailma mõtestada või seda ka muuta? TalTechis peetud avalikul loengul arutles Maynoothi Ülikooli professor Rob Kitchin selle üle, kui sõltumatu saab teadus tegelikult olla ning kas akadeemiline sfäär peaks hoidma otsustajatega distantsi või tegema nendega tihedamat koostööd. Tema sõnul pole küsimus mitte üksnes teaduse mõjus, vaid ka selles, millist rolli ühiskond teadlastelt ootab.
Ringmajandusest rääkides kiputakse keemiatööstust nägema eelkõige probleemina – millegi saastava, ohtliku ja vananenuna. Tallinna Tehnikaülikooli teadlase Riina Aava sõnul on selline vaade aga liiga kitsas. Just keemia ja keemiatehnoloogiad võivad olla võtmeks, mis aitab ressursse targemalt kasutada, jäätmeid vähendada ja uusi lahendusi luua.