NATO peasekretär Mark Rutte ütles TalTechis tudengitele ja teadlastele peetud avalikul loengul, et Eesti on kogu alliansile eeskujuks nii kaitseinvesteeringute, Ukraina toetamise, tehnoloogilise innovatsiooni kui ka ühiskondliku kriisivalmidusega. Tulevastele inseneridele ja teadlastele nimetas ta ühe pakilisema ülesandena drooni- ja droonitõrjetehnoloogia ning tõhusama õhukaitse arendamist.
Ühiskond
Eesti merendussektor vajab tulevikus meremeeste kõrval üha enam IT-, andme- ja õigusvaldkonna ning teiste erialade oskustega inimesi. Ometi püsib merendusest endiselt kuvand kui traditsioonilisest laevade ja meresõiduga seotud tegevusalast. WISTA Estonia aastaseminaril tõdeti, et selle lõhe ületamiseks peavad ülikoolid, ettevõtted, riik ja kohalikud omavalitsused senisest tihedamat koostööd tegema.
Eesti loob tuumaregulaatorit ja otsib võimalikku jaama asukohta, kuigi otsust tuumajaama rajamiseks pole veel tehtud. Trialoogi debatt näitas, et enne lõplikku otsust on vaja vastata veel mitmele olulisele küsimusele: kui kalliks väikereaktorid kujunevad, millise hinnaga need elektrit toodavad, kui suure riski võtaks riik ning kas Eestis on piisavalt teadmisi ja inimesi, et jaama ohutult käitada ja kontrollida.
Liisi Särglep ei unistanud lapsena inseneriametist. Tema esimene plaan oli õppida arstiks, ent kui Tartu Ülikooli uks esimesel katsel ei avanenud, viis järgmine valik ta Tallinna Tehnikaülikooli tootearendust ja tootmistehnikat õppima.
Ülikool võib anda noorele korralikud IT-teadmised, kuid sellest ei pruugi töö leidmiseks piisata. ESTDEVi ja TalTechi ettevõtluskoostöös uuriti Eesti, Keenia, Nigeeria ja Armeenia kogemust, et saada teada, mis aitab IT-lõpetajal pärast ülikooli erialasele tööle jõuda. Selgus, et edu ei sõltu ainult õppekavast – vähemalt sama tähtsad on praktiline kogemus, algatusvõime, ettevõtlusoskused ja side tööandjatega.
Trialoog korraldas TalTechi Tudengimajas avaliku debati „Kus asub tuumaenergia tuum?“, kus kohtusid tuumaenergia pooldajate, riigi, teadlaste ja keskkonnakaitsjate vaatenurgad.
TalTechis ärikorraldust õppiva iluuisutaja Arlet Levandi päev algab jäähallis, jätkub loengutes ja lõpeb sageli alles õhtul kella kaheksa paiku. Vähendatud õppekoormus aitab tal ühendada kaks nõudlikku teed – tippspordi ja kõrghariduse – ning valmistuda eluks pärast sportlaskarjääri.
Kuigi Eesti inimeste finantsteadmised on aastaid püsinud head, pole see nende rahakäitumises väljendunud. Rahandusministeerium pöörduski teadlaste poole küsimusega: kas probleemi tuum võib peituda selles, kuidas rahatarkust mõõdetakse, või tuleb pigem mõjutada-muuta inimeste harjumusi?
Andres Kiitam, Kaia Tõnsuaadu ja Tiit Metsvahi jõudsid Tallinna Tehnikaülikooli (toona Tallinna Polütehnilise Instituuti) tööle 1970. aastate keskel – kolmes eri valdkonnas ja kolmel eri põhjusel. Tänavu pälvivad nad kõik ülikooli tunnustuse Honor Universitatis, mis on mõeldud tähistama vähemalt 50 aasta pikkust truudust ühele töökohale.
Inseneride põua põhjused võivad ulatuda otsapidi põhikooli matemaatikatundi. Hoolimata Eesti noorte väga headest rahvusvahelistest tulemustest on suur hulk õpilasi, kes kaotavad matemaatika osas järje käest juba põhikoolis. Hiljem on aga tekkinud lünki raske tasa teha. Haridustrefi paneeldiskussiooni „Millist matemaatikapädevust Eesti vajab?“ käigus arutati, miks on olukord selline ja mida saaks matemaatika õpetamises muuta.