Tallinnas peetud tarkade linnade kogemuskonverentsilt jäi kõlama selge sõnum: vastupidavus ei ole enam linnade jaoks lisaväärtus, vaid ellujäämise eeltingimus. Kliimariskide, küberohtude, taristupingete ja sotsiaalse hapruse ajastul ei piisa enam targast linnast – vaja on linna, mis suudab kriisidele vastu pidada juba enne nende puhkemist.
Ühiskond
Suplusvee kvaliteediseire peaks vastama kiirelt ja usaldusväärselt väga lihtsale küsimusele: kas täna on ohutu ujuma minna või mitte? Praktikas jõuab see teadmine inimesteni aga sageli liiga hilja.
Kas teadlase roll on maailma mõtestada või seda ka muuta? TalTechis peetud avalikul loengul arutles Maynoothi Ülikooli professor Rob Kitchin selle üle, kui sõltumatu saab teadus tegelikult olla ning kas akadeemiline sfäär peaks hoidma otsustajatega distantsi või tegema nendega tihedamat koostööd. Tema sõnul pole küsimus mitte üksnes teaduse mõjus, vaid ka selles, millist rolli ühiskond teadlastelt ootab.
Ringmajandusest rääkides kiputakse keemiatööstust nägema eelkõige probleemina – millegi saastava, ohtliku ja vananenuna. Tallinna Tehnikaülikooli teadlase Riina Aava sõnul on selline vaade aga liiga kitsas. Just keemia ja keemiatehnoloogiad võivad olla võtmeks, mis aitab ressursse targemalt kasutada, jäätmeid vähendada ja uusi lahendusi luua.
Eestis on tippsport tähendanud noore jaoks liiga sageli hariduse ja spordi vahelist valikut. TalTechi prorektori Hendrik Volli eestvedamisel sündinud uus kokkulepe tahab seda suhet muuta ning luua tippsportlastele paindlikuma tee kõrghariduseni.
Paljud inimesed soovivad säästa oma toidupoevalikutega kliimat ja tervist, kuid paraku pole seda alati väga lihtne teha. Lettide ees seistes on keeruline aru saada, millised tooted hoiavad rohkem loodust ja kuidas saaksime me oma igapäevaste otsustega keskkonda vähem koormata.
Gerttu Heina tee algas rahulolematusest Eesti koolisüsteemiga, jätkus julge kolimisega Soome ja viis karjäärini, kus inseneeria pole enam amet, vaid meelelaad.
Trialoogi teisel sünnipäeval peetud targa linna paneeldiskussioonist jäi kõlama selge sõnum: tark linn ei tähenda eelkõige rohkemat tehnoloogiat, vaid paremaid otsuseid.
TalTechi professori Vasileios Kostakise sõnul peab Eesti mõtlema oma digiedu kõrval senisest tõsisemalt tehnoloogilise suveräänsuse peale, et vältida sõltuvust väliste osapoolte kontrollitud taristust.
Vabariigi Presidendi Kultuurirahastu tänavuse noore inseneri preemia pälvisid Tallinna Tehnikaülikooli Virumaa kolledži energeetikateadur Karolina Kudelina-Zhang ja Põhja-Eesti Regionaalhaigla biomeditsiinitehnika vaneminsener, talituse juhataja Annika Kaalep.