Saepuru on Eestis üks suurima mahuga tootmisjääk. Mis sellega siis peale hakata? TalTechi hargettevõtte Äio asutajad Nemailla Bonturi ja Petri-Jaan Lahtvee leidsid küsimusele vastuse.
Nii Lahtvee kui ka Brasiiliast pärit Bonturi juured on biotehnoloogias – valdkonnas, mille eesmärgiks on kasutada mikroobe, et toota erinevatest orgaanilistest kõrvalsaadustest midagi väärtuslikku. Ettevõtte Äio kaudu asusid nad valmistama puidujäägist toiduks mõeldud rasvu ja õlisid. Peamine siht on vähendada toidutootmise ökoloogilist jalajälge ning pidurdada kliima soojenemist.
Miks just saepuru?
Pärast välismaal töötamist asus Petri-Jaan Lahtvee TalTechis biotehnoloogia valdkonda edasi arendama. Kui siiani on kasutatud selles valdkonnas tootmise põhikomponentidena enamasti suhkruid, mida kasutatakse ka toiduks, siis nüüd andis Lahtvee võimaluse puidule.
Põhjus on lihtne – suures koguses suhkruid Eesti loodusest ei leia, puitu ja põllumajandusjääke aga küll. Kuna Eestis jääb tootmisel kõige rohkem üle saepuru, otsustasid teadlased seda targalt ära kasutada.
Kuna just rasvade ja õlide tootmine avaldab keskkonnale globaalselt suurt mõju, tekkis mõte valmistada saepurust toiduks mõeldud võiet. Kui projekt osutub edukaks, saab see tulevikus asendada palmi- ja kookosõli ning loomsete rasvade kasutamist toidus.
Petri-Jaan Lahtvee ämbriga, milles on puidusuhkrute baasil toodetud oomega-3-rasvhapetega kalasööt | Foto: Karl-Kristjan Nigesen
Inimesed on oma loomult laisad
Lahtvee nendib, et laias laastus on inimesed oma loomult väga laisad – kui tahetakse sõita soojale maale puhkama, siis lennatakse sinna lennukiga – see on hea kiire lahendus, kuid reisijad enamasti ei mõtle, kuidas see keskkonda mõjutab. Kui kellelegi aga maitseb liha, siis ta seda ka sööb. Seetõttu tuleb arendada alternatiive, mida on inimestel lihtne ning mugav kasutada ning mis on lisaks veel keskkonnasõbralikumad ning tervislikumad.
Lahtvee sõnul on biotehnoloogide eesmärk luua toiduvaldkonnas tervislikumaid ja kvaliteetsemaid, keskkonnale väiksemat mõju avaldavaid tooraineid. Et inimesed neid ka tarbida tahaksid, peavad nendest saadavad tooted olema muidugi maitsvad. Nii saab muuta inimeste toitumisharjumusi ning vähendada kliima soojenemist.
Mida see kõik aga teadlaste jaoks tähendas? “Kuus aastat unetuid öid, verd, higi ja pisaraid. Kui laboris läheb midagi valesti, teed uuesti. Ja veelkord uuesti. Vaja läks palju järjekindlust,” kirjeldab Bonturi. Nüüd on aga tulemus käes ning Lahtvee ja Bonturi on kaasamas Äiole juba ka esimesi investeeringuid. “Üsna paljud ettevõtted on meie tootest huvitatud,” sõnab Lahtvee.
Professor Petri-Jaan Lahtvee | Foto: Karl-Kristjan Nigesen
Biotehnoloogiast veel
TalTechi keemia ja biotehnoloogia teaduskonna toidutehnika ja inseneribioloogia labori teadustöö keskendub bioloogilise jätkusuutlikkuse globaalsetele väljakutsetele, sealhulgas toidu ja sööda, aga ka biokeemiliste ainete-materjalide kestlikule tootmisele.
Töötatakse välja uued biopõhised protsessid, mille abil muundatakse erinevad orgaanilised toidu- ja puidutööstuse jäätmed lisandväärtusega toodeteks.
Samuti arendatakse koos rahvusvaheliste ja kohalike partneritega ringmajanduse väärtusahelaid, et valmistada jätkusuutlikult lisandväärtusega tooteid, mille ökoloogiline jalajälg oleks võimalikult väike.
Kuidas sündis nimi Äio?
Brasiiliast pärit Nemailla Bonturi on elanud Eestis juba kuus aastat ning talle meeldib väga Eesti folkloor. Just sellest tuli mõte kasutada ettevõtte nimes tegelast Eesti folkloorist ning internetist infot otsides leiti une- ja unistuste jumal Äio.
