Meie ühiskonda mõjutavad praegu ning eeldatavalt ka tulevastel kümnenditel kaks teemat: vananev rahvastik ja keskkonnahoid. Juba 2020. aastal oli maailmas üle 60-aastaseid rohkem, kui oli alla viieaastaseid lapsi.
2050. aastaks võivad üle 60-aastased inimesed moodustada kuni 22% maailma rahvastikust. See on suur katsumus sotsiaal- ja tervishoiusüsteemidele ning võib tekitada vajaduse täiustada nii vanematele inimestele kui ka nende hooldajatele mõeldud jälgimis- ja abiseadmeid.
Näiteks 30-aastane isa Toomas ja tema 5-aastane tütar Emma peavad olema valmis, et nende täpseks terviseseireks, uuringuteks ja arenduseks kasutatakse tulevikus nii invasiivseid kui ka mitteinvasiivseid (nt. biokleebiseid või tätoveeringulaadseid) andureid. Need sobitatakse kokku uuendusliku, vähese energiakuluga traadita sidetehnoloogiaga, mis tagab distantseeritud analüüsi ja diagnostika. Eeldame, et 2050. aastaks on keha üldseire, varajane avastamine, ennetus ja personaalmeditsiin muutunud tavanähtusteks.
Nad kogevad mitmeid kliima ja elurikkuse kriise
Mis aga puudutab keskkonda, siis peab ühiskond tegelema kliima ja elurikkuse kriisidega, millega puutuvad kokku ka Toomas ja Emma. Üleilmsed algatused ja programmid, nagu Euroopa Komisjoni roheline kokkulepe, aitavad saavutada süsinikuneutraalsust ning kestlikku majandust. Selle liikumise raames on tarvis arendada välja kogu tarneahelat puudutav keskkonnahoidlik elektroonikasüsteem: alates loodusvarade kaevandamisest ja optimeerimist kuni uute materjalide, koostisosade ja ökodisainini. Isa ja tütre tulevikus peaks toimima süsinikuvaba tarneahel, protsessid peaksid olema jätkusuutlikud, ringmajandus muutuma igapäevaseks jms.
Nii isa kui ka tütar võiksid leida uute elektroonikakomponentide valdkonnast mõne sobiva äriidee – näiteks painduva, orgaanilise, lagunev või biolaguneva elektroonika, 3D-prinditud biopolümeeridest elektroonika või energiakogumise lahendused.
Toomas võib olla valmis selle suundumusega kaasa minema, sest biolaguneva elektroonika esimesed prototüübid on juba praegu olemas.
Yannic Le Moullec | Foto: TalTech
Viieaastane Emma võib näha transhumanismi ilminguid
Kui inimkond selleks ajaks veel kadunud pole, võib Emma näha oma elu jooksul ilmnemas transhumanismi, vähemasti selle tehnoloogilist poolt. Selle tulemusel peaks inimene arenema ja muutuma paremaks. Tehnoloogia aitab meil kauem elada, parandada meie tuju, tagab meile enneolematud kognitiivsed võimed. Selliseid muutusi tagavate tehnoloogiate nimekiri on väga pikk. Neist tähtsaimad on bio-, nano- ja infotehnoloogia ning kognitiivteadus. Transhumanismi elluviimisel mängivad suurt rolli teisedki tehnoloogiad, nt tehisintellekt, 3D-bioprintimine ja krüoonika.
Emma elu võib kujuneda nii pikkuse kui ka terviseseisundi poolest tema isa omast väga erinevaks. Selle taustal võib tähelepanu keskmesse tõusta ereroheline keskkonnateadlikkus ehk puhtad, turvalised ja sotsiaalselt uuenduslikud tehnoloogiad, mis võimaldavad saavutada kestliku arengu. Nano- ja biotehnoloogiad võiksid korvata keskkonnale põhjustatud kahju.
Lõpetuseks veel üks positiivne noot – ehk saab Emma tulevikus tunnistada rohelisemat maakera?
Artikkel põhineb ajakirjas Excite ilmunud ingliskeelsel lool.
