Tuleviku vanadus: vajadusest vabaduseks

04.06.2024
Tuleviku vanadus: vajadusest vabaduseks. 04.06.2024. Kas tulevikus on vana parem olla kui täna? Tallinna Tehnikaülikooli teadlased toovad välja valiku tehnoloogilistest edusammudest ja võimalustest, mis aitavad ealiste muutustega paremini hakkama saada. 1) Kõikvõimalikud andmed terviseseisundi kohta. Käekellad, aga ka muud kehale asetatud (või riietesse integreeritud) miniatuursed andurid koguvad tervisliku seisundi kohta infot, annavad soovitusi, edastavad meeldetuletusi ning teavitavad vajadusel lähedasi ning arsti. 2) Kukkumine muutub ohutumaks. Eakatel suureneb kukkumise kartus (luumurrud on kergemad tulema ja paranevad kauem). Täna pakutakse kukkumise tuvastamiseks mõningaidki lahendusi, samas arendatakse juba välja ka lahendusi kukkumise vältimiseks! 3) Liikumine ja ortopeedilised abivahendid. Erinevad tehnoloogilised lahendused motiveerivad füüsist treenima ning võtavad harjutuste puhul samas arvesse kasutaja liikumisvõimekust ja kohandavad harjutusi vastavalt edusammudele. Tänapäeva jalaproteesid ei ole enam võrreldavad mineviku puujalgadega! 4) Parendatud kuulmine ja nägemine. Kuuldeaparaadid suudavad üsna pea ühilduda väga erinevate audioseadmetega. Olgugi et eestikeelse audioraamatu kuulamine on tänapäev, muutub võimalikuks kuulata või dikteerida ka oma sõnumeid. Arendamisel on prillid, mis abistaksid kasutajaid igapäevatoimingutes ning annaksid vigade puhul tagasisidet. 5) Üksindusevastane netisuhtlus. Lähedastega üle neti suhtlemine on tohutu edasiminek. Eriti tänapäeval, kus paljud pere- ja sõpruskonnad on mööda maailma laiali või kui on tulnud veeta mitu aastat COVID-i tõttu isolatsioonis. 6) Mäluprobleemide abi. Tihti tuleb ette, et mõni eakas läheb kaduma. Tänapäeva tehnoloogia saab appi tulla ja juhendada eaka koduni või teavitada vajadusel lähedasi. Nii nagu vajab treeningut füüsis, vajab treenimist ka aju. Sellekski on olemas mitmekülgsed tehnoloogiad ja rakendused. Nüüdseks on lükatud ümber arvamus, et hilisemas eas ajurakke juurde ei teki. 7) Robotid. Arendatakse emotsioonidega inimroboteid, hooldajaid, lemmikloomi. Siiski ei saa tehnoloogia asendada samal tasemel inimsuhtlust. 8) Hambaravi. Kui aastakümneid tagasi tähendas vanadus tihti ka hambutut suud, siis nüüd enam mitte! Samas, kas tuleviku hambaproteesid valmivad laboris kasvatatud hammastest?  
Tehnoloogia aitab vanaduse paremaks muuta | Foto: Getty Images/Unsplash

Tehnoloogia aitab vanaduse paremaks muuta | Foto: Getty Images/Unsplash

Kaheksa näidet, kuidas tehnoloogia aitab vanaduse paremaks muuta.

Kas tulevikus on vana parem olla kui täna? Tallinna Tehnikaülikooli teadlased toovad välja valiku tehnoloogilistest edusammudest ja võimalustest, mis aitavad ealiste muutustega paremini hakkama saada.

1) Kõikvõimalikud andmed terviseseisundi kohta. Käekellad, aga ka muud kehale asetatud (või riietesse integreeritud) miniatuursed andurid koguvad tervisliku seisundi kohta infot, annavad soovitusi, edastavad meeldetuletusi ning teavitavad vajadusel lähedasi ning arsti.

2) Kukkumine muutub ohutumaks. Eakatel suureneb kukkumise kartus (luumurrud on kergemad tulema ja paranevad kauem). Täna pakutakse kukkumise tuvastamiseks mõningaidki lahendusi, samas arendatakse juba välja ka lahendusi kukkumise vältimiseks!

3) Liikumine ja ortopeedilised abivahendid. Erinevad tehnoloogilised lahendused motiveerivad füüsist treenima ning võtavad harjutuste puhul samas arvesse kasutaja liikumisvõimekust ja kohandavad harjutusi vastavalt edusammudele. Tänapäeva jalaproteesid ei ole enam võrreldavad mineviku puujalgadega!

4) Parendatud kuulmine ja nägemine. Kuuldeaparaadid suudavad üsna pea ühilduda väga erinevate audioseadmetega. Olgugi et eestikeelse audioraamatu kuulamine on tänapäev, muutub võimalikuks kuulata või dikteerida ka oma sõnumeid. Arendamisel on prillid, mis abistaksid kasutajaid igapäevatoimingutes ning annaksid vigade puhul tagasisidet.

5) Üksindusevastane netisuhtlus. Lähedastega üle neti suhtlemine on tohutu edasiminek. Eriti tänapäeval, kus paljud pere- ja sõpruskonnad on mööda maailma laiali või kui on tulnud veeta mitu aastat COVID-i tõttu isolatsioonis.

6) Mäluprobleemide abi. Tihti tuleb ette, et mõni eakas läheb kaduma. Tänapäeva tehnoloogia saab appi tulla ja juhendada eaka koduni või teavitada vajadusel lähedasi. Nii nagu vajab treeningut füüsis, vajab treenimist ka aju. Sellekski on olemas mitmekülgsed tehnoloogiad ja rakendused. Nüüdseks on lükatud ümber arvamus, et hilisemas eas ajurakke juurde ei teki.

7) Robotid. Arendatakse emotsioonidega inimroboteid, hooldajaid, lemmikloomi. Siiski ei saa tehnoloogia asendada samal tasemel inimsuhtlust.

8) Hambaravi. Kui aastakümneid tagasi tähendas vanadus tihti ka hambutut suud, siis nüüd enam mitte! Samas, kas tuleviku hambaproteesid valmivad laboris kasvatatud hammastest?