Mapri Ehituse innovatsiooni- ja tehnoloogiajuht
Ehitusfirmasse kogunenud teadmised on sageli laiali inimeste mälus, e-kirjades ja projektikaustades. Mapri Ehituse innovatsiooni- ja tehnoloogiajuhi Kristin Kivimäe hinnangul võiks tehisaru aidata need teadmised kokku koondada ja muuta kättesaadavaks, et varasematest kogemustest oleks kasu ka järgmiste projektide otsuste tegemisel.
Kui küsida ehitusettevõttes, millist alltöövõtjat peetakse usaldusväärseks, võib vastus olla: „Seda teab üks või teine projektijuht.“ Üks inimene mäletab, milline lahendus töötas biogaasijaamas, teine aga teab, millega arvestada juhul, kui tuleb küsida suitsuluukide pakkumisi. Ettevõttes võib olla ühtekokku palju kogemusi, kuid kui need on pillatud laiali inimeste mällu, ei pruugi need jõuda järgmisse projekti ega järgmise otsuseni.
Just see küsimus on mind Mapri Ehituse innovatsiooni- ja tehnoloogiajuhi ametis pidevalt saatnud. Tulin ehitusse telekommunikatsioonimaailmast, kus tegelesin masinõppepõhiste lahendustega. Mapris anti mulle tegutsemiseks vabad käed ning esimese aasta jooksul jõudsin palju õppida ja rohkelt küsimusi esitada. Meil on targad ja kogenud inimesed. Nüüd tuleb leida viis, kuidas nende teadmised jõuaksid õigel ajal sinna, kus neist on kõige rohkem kasu.
Ettevõtte mälu ei tohiks jääda inimeste pähe
Sada aastat tagasi ehitati samuti vundamente, seinu ja katuseid. Ometi ei peaks me tegema tööd samamoodi nagu toona. Innovatsioon algab sellest, kui mõtestame lahti, mida ja miks me teeme ning mida võiksime tegemata jätta.
Kogenud inimesed on lahendanud tuhandeid probleeme, õppinud vigadest ja kogunud teadmisi, mida käsiraamatutest ei leia. Aga kui nad lõpetavad mõnes projektis oma osaluse, lähevad kõnealuse ettevõtmise dokumendid arhiivi ja õpitu jääb sageli hajutatult inimeste mällu, mistõttu jääb ettevõtte omasse kogumata.
Seetõttu ei pruugi ehitusettevõtte suurim innovatsioonivõimalus peituda tingimata uutes seadmetes või tarkvaras, vaid pigem oskuses teha olemasolev teadmine inimestele kättesaadavaks siis, kui neil seda vaja läheb.
Kõigepealt tuleb mõista probleemi
Kas siin tulebki mängu tehisaru? Jah ja ei. Viimastel aastatel paistab aeg-ajalt, nagu oodataks tehisarult lahendusi vaat et kõikidele probleemidele. Kui aga tööprotsess toimib halvasti, ei muuda tehisarugi seda paremaks. See võib halva protsessi lihtsalt kiiremini käima panna.
Seepärast algab tulemuslik töö õigetest inimestest ja õigetest küsimustest. Hiljuti kaardistasime koos projektijuhtide ja eelarvestajatega üht hankeprotsessi. Selle asemel et alustada tööriistadest, asusime me uurima, mis töötajaid õieti nende igapäevatöös takistab.
Jälgime Mapris praegu erinevaid töövooge ja katsetame tööriistu, et selgitada välja, mil määral ja moel suudab tehnoloogia tööd lihtsustada ja kas tuleks muuta ennekõike protsessi või andmeid. Alles siis, kui tööprotsessi pudelikaelad on meile selged, saame me hinnata, kas tehisaru on pudelikaela läbimiseks sobiv tööriist ja kuhu tuleks läbimise fookus suunata.
Tehisarust võib abi olla näiteks eelarvestamisel. Kujutame korraks ette olukorda, kui üks alltöövõtja saadab oma pakkumise Exceli tabelina, teine PDF-i kujul, nii et eelarvega tegelev töötaja kannab andmed käsitsi võrdlustabelisse. Tehisaru saab aidata sellisel puhul pakkumised ühtsesse vormi viia. Tõeline väärtus ei seisne aga ainuüksi kiiremini valmivas tabelis. Kui eelarvestamisel ei pea kulutama aega andmete ümbertõstmisele, saab esitada paremaid küsimusi: miks ühe pakkuja hind teiste omadest erineb? Kas parema pakkumisega partner sobib?
Odavaim pakkumine ei pruugi olla parim, sest sama partner võib olla näiteks varasematel juhtudel tähtaegadest maha jäänud. Tehisaru ei asenda eelarvestajat – otsuse võtab endiselt vastu inimene. Samas on tehisarust mitmes mõttes kasu – lisaks aja kokkuhoiule ilmneb see paremas riskijuhtimises ja väiksemas korduvate vigade arvus.
Sada aastat tagasi ehitati samuti vundamente, seinu ja katuseid. Ometi ei peaks me tegema tööd samamoodi nagu toona. Innovatsioon algab sellest, kui mõtestame lahti, mida ja miks me teeme ning mida võiksime tegemata jätta.
Kristin Kivimäe usub, et inimese roll ei kao kuhugi. Ehitusvaldkonnas on iga objekt erinev, tagasiside saabub viivitusega ja sama otsus võib eri tingimustes anda erineva tulemuse. Sellises keskkonnas ei suuda masin kogemusega inimest asendada, vaid see vajab hoopis inimese abi. Foto: Pexels
Andmed muutuvad teadmiseks alles siis, kui neist on otsustamisel abi
Ettevõttel on oma toimimiseks vajalik info peaaegu täiel määral seal juba olemas: see on leitav e-kirjadest, lepingutest ja Exceli tabelitest. Mure on selles, et info paikneb eri kohtades ega jõua mõjutama järgmisi otsuseid.
Andmed üksi ei tee ettevõtet targemaks. Võrdlustabel võib aidata kogenud juhil oma kogemusel põhinevat hinnangut kontrollida, kuid hinnavõrdluse Exceli tabel on lihtsalt üks dokument. Teadmiseks muutub see siis, kui edaspidises tegevuses on näha, miks mingi konkreetne partner valiti ning milliseid tagajärgi valikuotsus kaasa tõi.
Andmete kogumisest on seega olulisem saada kasutada andmeid just siis, kui neid läheb otsustamisel vaja.
Oleme püüdnud luua võimaluse võrrelda kiiresti eri objektide tegelikke ehituskulusid. Kirjutasime selleks tehisaru abil skripti, kuigi peagi selgus, et kuna projekte oli koostatud eri struktuuride järgi, ei saanud neid omavahel võrrelda. Innovatsioon tähendabki sageli vähem silmatorkavat tööd, mille käigus parandatakse andmete kvaliteeti ja luuakse ühiseid taksonoomiaid.
Siin on kiiretel prototüüpidel ja tehisaru abil loodud väikestel lahendustel täita tähtis roll. Need teevad idee kiiresti nähtavaks. Enne tööriista proovimist võib olla keeruline kirjeldada, millist töövoogu või lahendust õieti vaja läheb. Kui tööriista saab aga katsuda ja teistega arutada, on võimalik jõuda selle otstarbe osas selgema arusaamani.
Kiire prototüüp pole veel valmis lahendus
Prototüüp aitab idee nähtavale tuua, kuid nähtavusest ei saa veel järeldada kasutuskõlblikkust. Toimiv lahendus peab olema hooldatav ja turvaline ning selle eest tuleb kellelgi vastutada. Vastasel juhul tekib ettevõttes uus killustatus: igaühel on oma tööriist, oma loogika ja oma tõde.
Ühest valest vastusest ohtlikumaks võib aga kujuneda olukord, kui me anname oma mõtlemise märkamatult üle süsteemile, mille tööpõhimõtteid me ei mõista. Kui inimene harjub üksnes valmis vastuseid kontrollima, võib aja jooksul hakata nõrgenema just tema kogemusel põhinev otsustusvõime, mis on ehituses väga väärtuslik.
Eraldi tähelepanu vajavad andmed. Kui ettevõte laseb tehisaru ligi lepingutele, e-kirjadele või sisemistele dokumentidele, tuleb hoolikalt läbi mõelda, milliseid andmeid kasutada ja kuidas neid hoida.
Ühest valest vastusest ohtlikumaks võib aga kujuneda olukord, kui me anname oma mõtlemise märkamatult üle süsteemile, mille tööpõhimõtteid me ei mõista.
Ehitussektori innovatsioon ei seisne üksnes uutes lahendustes, vaid ka oskuses kasutada varasemate projektide kogemusi järgmiste otsuste tegemisel. Foto: Rasmus Jurkatam
Tulevikku ei tule täpselt ette arvata
Tehnoloogiliste muutuste tempo kasvab ja keegi ei oska kindlalt öelda, milline näeb viie või kümne aasta pärast välja üks ehitusettevõte. Me ei tea, millised tehisarumudelid hakkavad domineerima, millised platvormid säilitavad olulisuse, kuidas muutub regulatsioon või millised uued tööviisid välja kujunevad.
Seepärast ei oleks vaja hakata püüdma tulevikku täpselt ära arvata. Peaksime looma valikuvabaduse: kujundama arhitektuuri, andmeid ja protsesse nii, et suunda saaks muuta ilma kõike nullist ümber ehitamata.
See tähendab puhtaid ja kättesaadavaid andmeid, omavahel suhtlevaid süsteeme, selget vastutust ning rakendusliideseid ehk API-sid. Andmed ei tohiks olla lukustatud ühe osakonna või inimese pähe. Protsessid peavad olema laiemalt arusaadavad ja muudetavad, et neid saaks vajaduse korral automatiseerida.
Tõenäoliselt kulub inimestel tulevikus vähem aega, et hankida infot ja sellele reageerida, ning rohkem aega, et otsuseid vastu võtta. Kui süsteemid on loodud teenindama korraga nii masinaid kui ka inimesi, saab tehisaru astuda järjest rohkemal määral iseseisvaid samme: koostada võrdlusi, leida varasemaid kogemusi, valmistada ette eelarveid ja tuua esile riske.
Just seetõttu on praegune „igav“ töö niivõrd oluline. Ettevõte, mis on teinud oma andmed ja protsessid korda ning muutnud need masinloetavaks, saab uue tehnoloogia tulles kiiresti edasi liikuda. Ettevõte, mis on jätnud selle vundamendi rajamata, ei suuda kiirendada enda tööd ka kõige võimsama tööriistaga.
Inimese roll ei kao kuhugi. Ehitusvaldkonnas on iga objekt erinev, tagasiside saabub viivitusega ja sama otsus võib eri tingimustes anda erineva tulemuse. Sellises keskkonnas ei suuda masin kogemusega inimest asendada, vaid see vajab hoopis inimese abi.
Kolm mõtet, millest alustada
- Kogemus peab jõudma ühest otsusest teiseni. Ehituses pole kogemusest puudus, kuid sageli jääb see inimeste pähe või projekti arhiivi pidama ega aita järgmise projekti edukale teostumisele kaasa.
- Alustada tuleb inimestest ja õigest küsimusest. Tehisaru ei suuda halba protsessi parandada. Kõigepealt tuleb koos töö tegijatega aru saada, mis neid tegelikult takistab.
- Vundament tuleb rajada täna, et tulevik jääks avatuks. Korrastatud andmed, selged reeglid ja täpne vastutus aitavad uue tehnoloogia saabumisel kiiresti edasi.
Inimese roll ei kao kuhugi. Ehitusvaldkonnas on iga objekt erinev, tagasiside saabub viivitusega ja sama otsus võib eri tingimustes anda erineva tulemuse. Sellises keskkonnas ei suuda masin kogemusega inimest asendada, vaid see vajab hoopis inimese abi.
