TalTechi jogurtijäätis sündis tudengite, teadlaste ja Balbiino koostöös. Tuttav maius muudeti toiduteaduse abil omajagu paremaks – vähendati magusust ning suurendati kiudainerikkust ja probiootilisust.
innovatsioon
Ühel päeval hakkas Gustav Adolfi gümnaasiumi õpilasfirma otsima ideed, mis annaks võimaluse lahendada mõnda igapäevast, kombatavat probleemi. Sellest taotlusest kasvas aga välja märksa suurem teekond – koostöö TalTechi teadlastega ja praktiline õppetund sellest, kui palju tööd nõuab ühe idee muutmine toimivaks tooteks.
Eesti biotehnoloogiaettevõte Äio ja loodusliku kosmeetika bränd tilk! tõid turule esimese lõpptarbijale mõeldud nahahooldustoote, mille keskmes on Äio biofermenteeritud õli.
Nüüdsest on võimalik kandideerida uude süvatehnoloogia-alasesse kiirendisse, mis alustab tegevust paralleelselt Tallinnas ja Tartus. Programm pakub teadusmahukatele iduettevõtetele kuni 120 000 euro suurust äriarendustoetust ja mentorlust, et aidata teaduspõhistel ideedel jõuda laborist turukõlblike toodeteni.
Eesti finantstehnoloogiaettevõte Tuum aitab pankadel asendada vananenud süsteeme moodsate lahendustega. Ettevõtte toote- ja tehnoloogiajuht Ove Kreison selgitab, milliseid muutusi kogevad ja tekitavad praegu pangandus, tehisaru ja rahvusvaheline tehnoloogiaäri
Tallinna linn ja Tehnopol otsivad Tallinnovationi konkursiga nutikaid lahendusi, mis aitaksid linnal kriisides paremini toime tulla ning tõstaksid pealinna turvalisust ja vastupidavust.
Kuidas saada linnast parem ülevaade, nii et iga järgmise küsimuse lahendamiseks ei peaks rajama uut kallist sensorvõrku? FinEst Targa Linna Tippkeskuse pilootprojekt CitySense otsib küsimusele vastust lahendusega, mis muudab bussid, prügiveokid või mõned teised linnas iga päevaselt liikuvad sõidukid liikuvateks andmekogujateks.
15. märtsil avanes tehisintellekti ja robootika kompetentsikeskuse AIRE ideekorje voor, mis annab Eesti ettevõtetele võimaluse testida suuremaid investeeringuid ning valideerida tehisintellekti- ja robootikalahendusi.
Robootikast rääkides kujutavad paljud ette droone ja muid lendavaid masinaid. TalTechi taustaga iduettevõte Ragnarok Robotics arendab aga maapinnal liikuvat alternatiivi: modulaarset mehitamata maismaasõidukit (M-UGV), mida saab kohandada eri ülesannete jaoks – alates keerulisel maastikul liikumisest ja lõpetades koormate veoga.
Droone pole sugugi lihtne tuvastada: tsiviilradarid vaatavad liiga kõrgele, sõjaväe radarid on loodud pigem lennukite jaoks – ja madalal lendav droon võib jääda lihtsalt maakera kumeruse taha. Tallinna Tehnikaülikooli vanemlektor Ivo Müürsepp räägib intervjuus nii julgeolekust ja idapiiri „droonimüüri“ ideest kui ka mehitamata õhusõidukite tsiviilkasutustest, droonide autonoomsusest ja tehisintellektist ning sellest, millist insenerikompetentsi on Eestil vaja, et drooniajastut targalt juhtida.