TalTechi doktorant ja ettevõtja Martin Simon on kujundanud oma karjääri droonide, satelliitide ja tehisintellekti ristumispunktis. Ülikooli toel arendatud ideedest on välja kasvanud rahvusvahelise potentsiaaliga kaitsetehnoloogiad.
innovatsioon
Tallinna Tehnikaülikoolis on kaitse- ja julgeolekutehnoloogiate valdkonnaga tegeldud juba veerand sajandit. Aktiivne kaitsealane teadus- ja arendustegevus lükati käima juba siis, kui algas Eesti NATO-ga liitumise protsess, ning see on hõlmanud tehnoloogiliste võimekuste ja pädevuste arendamist.
Tehisintellekt, autonoomsed süsteemid ja droonid arenevad kiiremini, kui ühiskond nendega kohaneda suudab. TalTechi Arvutisüsteemide Instituudi vanemteadur ja SARDi tehisintellekti arenduskeskuse juht Mairo Leier räägib, kuidas need tehnoloogiad muudavad nii sõjapidamist kui ka igapäevaelu – ning millised riskid sellega kaasnevad.
Krooniline neeruhaigus puudutab hinnanguliselt mingil eluhetkel iga kümnendat inimest. Just nende patsientide jaoks teeb TalTechi tervisetehnoloogiate instituudi doktorant ja PERHis neeruarstina töötav Annika Adoberg uurimistööd, mille eesmärk on muuta ravi täpsemaks ja personaalsemaks ning pikemas vaates tervist paremini hoidvaks.
2025. aasta näitas, et Trialoog ei ole pelgalt väljaanne, vaid aruteluruum – koht, kus teaduse hääl muutub ühiskondlikuks mõtlemiseks.
TalTechi alalisvoolu innovatsioonitöötuba tõi kokku avaliku sektori, teadlased ja ettevõtjad, kes rõhutasid üht: alalisvoolu areng ei toimu enam jooniste ja mudelite tasandil, vaid jõuab üha kiiremini päris hoonetesse, tänavatele, laadijatesse ja andmekeskustesse. Tehnoloogia on olemas – nüüd on vaja otsustavust.
Tallinnas peetud kahepäevane linnaarengukonverents seadis eesmärgi: liikuda teadlikkuselt tegudeni – ja teha uuenduslikkusest linnaelu tavaline osa.
Kui kaua tuleb veel oodata, et meie tänavatel sõidaksid isejuhtivad autod ja bussid ning milliste probleemidega näevad teadlased praegusel ajal enim vaeva, selgitab TalTechi robootika ja autonoomsete sõidukite uurimisrühma juht, professor Raivo Sell.
Eesti turvast on ajalooliselt kasutatud kütusena ja viimastel aastakümnetel peamiselt aiandussubstraadina, kuid uus uuring näitab, et turba potentsiaal ulatub palju kaugemale – alates UV-kaitsekattest ja nahka hoidvatest kosmeetikatoodetest, lõpetades nutikate pakendite ja järgmise põlvkonna bioplastikuga. Teadlased on hakanud vaatama tuttavat maavara uues valguses ning avastama võimalusi, mis võivad muuta põhjalikult Eesti ühe olulisema loodusressursi kasutusviise.
TalTechi ettevõtluspäeval toimunud arutelul „Teaduse turuleviimine – pudelikael või hüppelaud?“ jõuti kiiresti selgusele, et tehnoloogiatest üksi edulugudeks ei piisa. Paneeli juhtinud professor Erkki Karo sõnul nõuab edu „kiiret kannatlikkust“ – teadus liigub oma rütmis, aga ettevõtlus vajab kiiremaid samme. Võidavad need, kes oskavad ühtaegu pikalt ette vaadata ja varajasi katsetusi läbi viia, kiiret tagasisidet küsida ja vajadusel suunda muuta.