Jarek Kurnitski: mugavustsoonist välja – Põhjamaade tasemele

Jarek Kurnitski: mugavustsoonist välja – Põhjamaade tasemele. 17.02.2026. Arengukava lausa põrutab, et meie visioon on tõusta Põhjamaade parimate tehnikaülikoolidega võrdväärsele tasemele. Sedavõrd kõrge ambitsioon nõuab unikaalset tegutsemismudelit, sest meie majanduse struktuur ei kannata päris igas aspektis võrdlust Põhjamaadega välja. Arengukava eesmärgid pakuvad omapärase kombinatsiooni koostööst avaliku ja erasektoriga, teaduspõhisest õppest ja kõrgtasemel teadusest. Ettevõtlik ja päriselu probleeme lahendav ülikool tahab anda olulise panuse majanduse ja ühiskonna arengusse, olla ettevõtete ja avaliku sektori eelistatuim partner. Väga paljud tegevused on sealjuures mõtestatud õppetöö kaudu, sest ülikooli suurimat mõju majandusse ja ühiskonda näeme jätkuvalt avalduvat läbi meie lõpetajate. Olulise impulsi aruteludeks andis ühiskondlik debatt kõrghariduse rahastamise ja struktuuri üle ning tööandjate sõnum, mille kohaselt tuleb kasvatada jõuliselt insenerierialade vastuvõtumahtu. Seetõttu lubamegi arengukavas, et suurendame eelkõige tehnika- ja tehnoloogiatudengite arvu ning panustame aktiivselt IT- ja Inseneriakadeemia tegevustesse. Samuti oleme lubanud suurendada teadustegevust ja doktorikoolitust valdkondades, mille asjatundjaid vajavad üha tungivamalt nii tööandjad kui ka ühiskond laiemalt, ning et meie teaduspõhine õpe toetab kasvavat nõudlust tehnika- ja tehnoloogiaalase kõrgharidusega inseneride järele. Ettevõtlik ja päriselu probleeme lahendav ülikool tahab anda olulise panuse majanduse ja ühiskonna arengusse, olla ettevõtete ja avaliku sektori eelistatuim partner. Uued tenuuriprofessorid Kui keegi tahab vaielda, et teaduspõhine õpe on tühi sõnakõlks, mis pole sisuliselt võimalik, tuleb see vaidlus ära pidada. Mõtestame seda nii, et teaduse tegemine annab oskuse lugeda teiste autorite töid ja hoida ennast arengutega kursis isegi siis, kui teadust ei tehta otseselt selles valdkonnas, mida õpetatakse. Teaduspõhise õppe põhimõttest lähtudes tahame luua tenuuriprofessuure aladele, milles tegutsevad meie vastutusvaldkondade õppekavad ja tudengid. Tenuurisüsteem oma tasapisi tekkiva keskse rahastusega peaks kindlustama kõrghariduse kvaliteeti, nii et kõik olulised erialad oleksid professoritega kaetud ja tudengite hulk ühe professori kohta jääks mõistlikkuse piiresse. Oleme lükanud arengukava elluviimiseks käima juba inseneeria sihtkapitali, mille kaudu luuakse algatuseks kaksteist professuuri. Enamik neist võiks olla täidetud selle aasta lõpuks. Tugevalt tähtsustatud koostöö avaliku ja erasektoriga võiks meid juhatada õigete teemade juurde, s.t uurimisküsimusteni, mille lahendamine avaldab majandusele ja ühiskonnale selget mõju. Kindlasti pole selle eesmärk piirata akadeemilist vabadust. Oleme lükanud arengukava elluviimiseks käima juba inseneeria sihtkapitali, mille kaudu luuakse algatuseks kaksteist professuuri. Kolm olulist väljakutset Võimegi näha, et akadeemilise organisatsioonina juhitakse ülikooli kahest suunast. Suur enamus algatustest tuleb struktuuriüksuste teadlastelt ning need tehakse teoks konkurentsipõhise rahastusega. Sellisest praktikast tulenevad meie traditsioonid ja tänased tugevused. Lähtuvalt nendest, kuid ka olulistest turuvajadustest ja ühiskondlikest ootustest, ongi arengukavas sõnastatud teemad, mida tahetakse keskselt juhtida. Ennekõike tuleb mainida kolme olulist väljakutset, mille lahendamisse tahame panustada: puhas, konkurentsivõimeline ning kliimasõbralik tööstus, ehitus, transport ja energia, julgeoleku- ja kaitsetööstuse tehnoloogiad, digitaliseerimine ning tehisaru areng. Suurte väljakutsete lahendused on pandud täpsemalt kirja 12 teaduse fookusvaldkonna kaudu. Teaduse fookusvaldkondade suur arv tekitas arengukava koostamisel arutelu fookuse puudumisest, kuid argumendid meie ainukese tehnikaülikooli asendamatuse ja kohustuste asjus andsid põhjuse selline arv lõpuks heaks kiita. Oluline on vältida vastandumist Valitud teaduse fookusvaldkonnad kinnitavad, et tehnika ja tehnoloogia kõrval jäävad sama oluliseks ka loodus- ja sotsiaalteadused. Julgengi loota, et sellega aitame vältida ülikoolisisest vastandumist, sest kui me hakkame suurendama teaduspõhise õppe võimendamiseks tehnikatudengite arvu, võib see tekitada osades teaduskondades kõrvalejäetuse tunde. Ent ideaalis võiksid panustada tehnikatudengite eesmärki kõik teaduskonnad – olgu siis teaduse fookusvaldkondade, õppe või koostöö kaudu. Tuleb ka rõhutada, et ühiskonna ja tööandjate ootused ning halduslepingu eesmärgid pole jätnud ülikoolile muid valikuid. Teaduse fookusvaldkonnad annavad ülikoolile võimaluse koordineerida fookustippkeskuste kaudu uusi algatusi, eesmärgiga taotleda nendesse valdkondadesse rohkem konkurentsipõhist rahastust. Jah, arengukava valikusuunad võivad tunduda liiga jõulised, kuid need pakuvad hea võimaluse arendada välja just tehnikaülikoolile omaseid tugevusi. Et olla edukad, peame ühtaegu tegema tippteadust, sõlmima koostöölepinguid ning looma uusi hargettevõtteid. Lisaks peaksid tenuuriprofessorid jõudma veel tudengitele loenguid pidada… Tundub nagu paljuvõitu, aga samas on arusaadav, et kõik ei pea olema kõiges head ning erinevate eesmärkide täitmiseks vajame erineva profiiliga inimesi. Oluline on suuta näidata, et rakenduslik teadus saab olla ja ongi tipptasemel. Tõsi, arengukava piirdub teaduse nähtavuse ja mõjukuse mõõtmisel tavapäraste formaalsete näitajatega, kuid me ise peame olema huvitatud tulemuste rakendumise tegelikust mõjust, sest tehnikaülikooli edule panevad aluse just rakendatavad saavutused. Arengukavast lähtuva tegevuskava koostamisega kaasnevad paljud teisedki vajalikud tegevused. Teaduskomisjon on valmistanud juba mitu kuud ette uut doktorantuurieeskirja, mis aitab kindlustada teaduse ja doktoriõppe kõrget taset. Samuti on loodud tenuuri- ja aparatuurifondi põhjal arendusfond ning uuendatud grandifondi, mis sildab teadusagentuuri uurimistoetuste ja suurte välisprojektide taotlusi. Need sammud aitavad oluliselt tõsta konkurentsivõimet ja teadlaste palgakindlust. Lisaks tahame, et meie akadeemiline karjäärimudel oleks motiveeriv ja atraktiivne. Vastavalt arengukava eesmärkidele kutsus senat kokku akadeemilist karjäärikorraldust täiendava töörühma. Väärtustamist nõuavad ettevõtlusalane koostöö ja teadmussiire, ning selleks, et arengukavas sisalduvate valikute kõrval oleks väärtustatud ka kõik akadeemilisest vabadusest tulenevad teaduslikult edukad tegevused, vajame me selgemaid tenuuri-, õppe- ja konkurentsipõhise teaduse radasid. Oluline on suuta näidata, et rakenduslik teadus saab olla ja ongi tipptasemel. Teaduse fookusvaldkonnad Lähtuvalt tänastest tugevustest, olulistest turuvajadustest ja ühiskondlikest ootustest on uue arengukava põhjal Tallinna Tehnikaülikooli järgmiste aastate teaduse fookusvaldkondadeks: kõrgtehnoloogiline ning puhas tööstus ja tootmine; puhas, taskukohane ja varustuskindel energia; energia- ja ressursitõhus ehitamine ja renoveerimine; ringmajandus ja kohalike ressursside väärindamine; kliimaneutraalselt targad linnad ja mobiilsus; kaitsevaldkonna lahendused; usaldusväärsed IT-lahendused ja tehisaru; andmeturve ja küberkaitse; tervisetehnoloogiad ja -teenused; tervislik ja kestlik toidusüsteem; nutikas merendussektor ja jätkusuutlik merekeskkond; innovaatilised ettevõtted, vastutustundlik majandus ja riigivalitsemine.