Eesti tööstus otsib uut hoogu: Rakveres peetud Industry 5.0 konverentsil kõlanud edulood ja tudengite otsekohesed sõnumid näitasid, et konkurentsivõimet tekitavad tehnoloogia kõrval ka julge pealehakkamine, nutikas andmekasutus ja inimesed, kes on valmis muutusi vedama.
inseneeria
Sel suvel 100-aastaseks saav elektrotehnika emeriitprofessor Endel Risthein on andnud märkimisväärse panuse Eesti ühiskonda, mõtteviisi ja kultuuri.
Eneli Liisma jõudis ehitusinseneeriasse betoonitehase uksest sisse astudes, kuigi talle soovitati hoopis randa minna. Täna juhib ta Merko kvaliteediosakonda ja ütleb, et inseneerias loeb kõige rohkem uudishimu, töökus ja tahe asjadest päriselt aru saada.
TalTechi vilistlane Olesja Burakova tantsib flamenkot, mängib basskitarri, sõidab mootorrattaga ja otsib metallitööstuses lahendusi keerulistele tootmisprobleemidele. Ta on elav tõestus sellest, et insener ei mahu kitsastesse stereotüüpidesse. Täna töötab Burakova insenerina AQ Components Kodara OÜ-s ning teab omast kogemusest, et inseneeria ei küsi sugu, vaid tahet mõista, kuidas asjad töötavad ja kuidas neid paremini toimima panna.
Inseneeriat nähakse endiselt liiga sageli kui valdkonda, mis sobib vaid reaalainete tippudele või sünnipärastele leiutajatele. Teede korrashoiu ja ehitusega tegeleva Verston Eesti ehitusdigitaliseerimise eestvedaja ja TalTechi nõukogu liige Miina Karafin ütleb otsesõnu: arusaam inseneriõppe eksklusiivsusest on eksitav ja hoiab paljusid eemale valdkonnast, mis neid tegelikult väga vajab.
Gerttu Heina tee algas rahulolematusest Eesti koolisüsteemiga, jätkus julge kolimisega Soome ja viis karjäärini, kus inseneeria pole enam amet, vaid meelelaad.
Vabariigi Presidendi Kultuurirahastu tänavuse noore inseneri preemia pälvisid Tallinna Tehnikaülikooli Virumaa kolledži energeetikateadur Karolina Kudelina-Zhang ja Põhja-Eesti Regionaalhaigla biomeditsiinitehnika vaneminsener, talituse juhataja Annika Kaalep.
TalTech ja Nordecon tõestavad, et ehitusinseneriks ei õpita ainult auditooriumis – tõelised oskused sünnivad seal, kus teooria kohtub ehitusplatsiga.
Enefitis vesinikupõhiste energialahenduste arendamisega tegeleva TalTechi vilistlase Ragle Raudsepa teekond inseneeriasse pole kulgenud sirgjooneliselt. Reaalained polnud kooliajal tema tugevaim külg, ometi otsustas ta teha oma haridustees kannapöörde ja tõestada nii endale kui ka teistele, et kui midagi päriselt tahta, on kõik võimalik.
Tallinna Tehnikaülikool lõi Inseneeria sihtkapitali, mille eesmärk on tugevdada Eesti majanduse konkurentsivõimet ja ühiskonna toimepidevust ajal, mil tehnoloogiline platvormivahetus – tehisaru, energeetika üleminek, kaitsevõime ja tööstuse automatiseerimine – muudab mängureegleid traditsioonilise haridus- ja teadusrahastuse võimalustest sageli kiiremini.