Henri Suomalainen: mineraalid ringlusse!

30.10.2024
Henri Suomalainen: mineraalid ringlusse!. 30.10.2024. 10.–12. oktoobrini toimus Tallinnas Põhjala tehases jätkusuutlikkuse festival Impact Day 2024. TalTechi geoloogia instituudi maavarade ja rakendusgeoloogia osakonna spetsialist Henri Suomalainen esines seal ülikooli ringmajanduse tuumiklabori nimel ettekandega, käsitledes mineraalsete toormete tähtsust igapäevaelus ja nende kasvavat vajadust rohepöörde elluviimisel. Alljärgnev tekst põhineb tema kõnel. Planeedil Maa elab alates 2023. aastast rohkem kui kaheksa miljardit inimest ja see arv kasvab iga sekundiga – üheksa miljardi täitumist prognoositakse 2037. aastaks ehk kõigest 13 aasta pärast! Intensiivne linnastumine, globaliseerumine, majanduskasv, kõrgemad ootused parematele elamistingimustele, üleminek jätkusuutlikele energiatehnoloogiatele ja üleüldine tehnoloogiline areng – see kõik suurendab nõudlust mineraalsete toormete, puhta vee ja energia järele. Uskuge või mitte, aga pea kõik meie igapäevaelu aspektid sõltuvad maavaradest. Mõelge, kuidas te täna tööle jõudsite? Kas autoga (elektrilise või hübriidautoga, vesinikautoga, fossiilkütustel põhineva autoga või jagatud sõiduteenusega), ühistranspordiga (jällegi: kas fossiilkütusel, gaasil või elektril põhineva masinaga), elektrilise tõukerattaga, tavalise jalgrattaga või hoopis jalgsi? Igal juhul kõndisite või sõitsite mingil teekattel, mille materjalid on saadud kokku kaevandamisega. Lisaks tahame me kõik kasutada elektroonikat, omada telefoni ja loomulikult ka elamisväärset kodu. Isegi teie praegu kasutatava hoone ehitusmaterjalid ning selle kütte- ja elektrienergia tulenevad kõik kaevandamissaadustest. Samuti on kaudselt, väetiste kaudu, seotud maavaradega see toit, mida sööte. Seega võibki öelda, et maavarad mängivad inimeste elus peaaegu sama olulist rolli kui toit, vesi ja õhk. “Maavarad mängivad inimeste elus peaaegu sama olulist rolli kui toit, vesi ja õhk.” Pilgud ringmajanduse poole Inimühiskond kasutab oma eluks ja majandustegevuseks looduslikku keskkonda, loodusressursse, mille hulka kuuluvad näiteks mets, päike, (põhja)vesi, tuul, kivimid ja mineraalid ning fossiilkütused. Maavarad moodustuvad maapõues leiduvatest kivimitest, mineraalidest, vedelikest, gaasidest või orgaanilisest ainest, mida on uuritud, mis on ressursina arvel ning mille kaevandamine on arvatud otstarbekaks ja majanduslikult kasulikuks. Vastavalt Eesti Vabariigi põhiseadusele on loodusvarad ja loodusressursid rahvuslik rikkus, mida peab kasutama säästlikult. Selleks tulebki luua võimalused meie ressursside säästvaks ja keskkonnaohutuks kasutamiseks ning tagada nende praegune ja edasine uurimine. Maa ressursid on aga piiratud. Oleme tänaseks kasutanud ära ligi kolmandiku Maa loodusvaradest ja iga aastaga võetakse kasutusele aina madalama kvaliteediga ressursse. Selleks et täita meie praegust ressursside tarbimist, vajaksime 1.86 planeet Maad. Seetõttu peame suunama oma pilgud rohkem just ringmajanduse poole, et kasutada võimalikult efektiivselt juba olemasolevaid materjale ja vähendada uute materjalide kaevandamist ning tootmist. “Peame suunama oma pilgud rohkem just ringmajanduse poole, et kasutada võimalikult efektiivselt juba olemasolevaid materjale ja vähendada uute materjalide kaevandamist ning tootmist.” Kuidas me oma ressursse ammutame? Kaevandades! Suures plaanis jaotub kaevandamine tootmise järgi kaheks – pealmaakaevandamine (avakaevandused, aukkaevandused) ja allmaakaevandamine. Maailma sügavaim avakaevandus on USA-s asuv Bingham Kanjoni vasekaevandus, mille läbimõõt on pea 4,5 kilomeetrit ning sügavus 1,2 kilomeetrit. Maailma sügavaim allmaakaevandus, ulatusega 4 kilomeetrit, asub Lõuna-Aafrika Vabariigis Mponengis, kus eraldatakse kulda. Kaevandused võtavad enda alla tohutuid maa-alasid. Meie omaenda Estonia kaevanduse maa-alune osa hõlmab enda alla Tallinna linna suuruse territooriumi. Maailmast leiab väga erinevaid kaevandusi. Kui läänemaailmas või Euroopas on selliste ettevõtete töö reguleeritud, siis maailmas eksisteerib mitmeid kehvade töötingimustega kaevandusi, kus võidakse kasutada lapstööjõudu. On üpriski suur tõenäosus, et teie telefonis olev koobalt pärineb just mõnest konfliktipiirkonnast. Üldiselt kujundavad mäetööstuse kaasaegset maastikku keskkonnamõjud ja nende leevendamine, sotsiaalne vastutus, kaevanduste juhtimispoliitikad ja majanduslik ebakindlus. Millised on aga tulevikukaevandused? Nendes on kindlasti vähem inimesi ja rohkem roboteid, kasutatakse elektrilisi sõidukeid ning arenenud kaevandustehnoloogiaid (nt automatiseerimist, kaugjuhtimist ja droone). Tulevikus võime hakata kaevandama mineraale ka süvameres või isegi kosmoses. “Tulevikus võime hakata kaevandama mineraale ka süvameres või isegi kosmoses.” Tänapäeval kaevandatakse üle maailma kõige rohkem rauamaaki (suur osa sellest läheb just terase valmistamiseks), keskmistes kogustes tööstuslikke mineraale (nt alumiinium, kroom, mangaan, vask, tsink) ja kõige väiksemates kogustes väärismetalle (nt kuld, plaatina, haruldased muldmetallid). Kus me kaevandame? Loomulikult üle kogu maailma, kuid mitte minu tagahoovis (NIMBY – Not In My Back Yard)! Kas teadsite, et tänapäeval leiab ühest tonnist mobiiltelefonidest rohkem väärismetalle kui ühest tonnist metallimaagist? Siit ka küsimus: mitu vana mobiiltelefoni teil on? Mõelge teie kodudes peituvale potentsiaalsele varandusele. Mõnede allikate väitel kanname oma taskus või kotis igapäevaselt kahte kolmandikku perioodilisustabelist. Eesti e-jäätmete kogumismäär on 76% Selleks et elektroonilisi jäätmeid ehk e-jäätmeid koguda ja taaskasutada, loodi 1980. aastate Jaapanis urban mining, kontseptsioon, mille eesmärk on taaskasutada prügimägedesse ladustatud elektroonikajäätmetesse jäänud väärismetalle ja haruldasi muldmetalle. Tänapäeval on kontseptsioon laialt levinud ning näiteks Eesti e-jäätmete kogumismäär on isegi 76%, kuigi reaalsuses taaskasutatakse meil ainult plasti, sest hetkel puudub meil metallide eeltöötlemise ja ringlusse võtmise võimekus. E-jäätmed on oma füüsikaliste ja keemiliste omaduste poolest looduslikest metallimaakidest palju keerukamad. Eestis on eesmärgiks, et 2030. aastaks tuleks üle poole elektrist taastuvatest allikatest. Seoses üleminekuga keskkonnasäästlikele energiatehnoloogiatele kasvab ka vajaminevate mineraaltoormete kogus ja maht. Elektriautod või tuulegeneraatorid nõuavad suuremates kogustes erinevaid toormeid kui tavalised auto või fossiilsed energiaallikad. Süsinikuvaba puhta energia areng sõltubki mitme kriitilise metalli kättesaadavusest. Euroopa Komisjon on koostanud kriitiliste toormete nimekirja. 2023. aastal valminud nimekirja kuulus 34 suure majandusliku tähtsuse ja varustusriskiga tooret, mida imporditakse Euroopasse suuresti mujalt. Eestistki leiab nii mitmeidki nimekirjas mainitud toormeid – nt fosfaadi (vajalik väetiste tootmiseks), vanaadiumi (vajalik akutehnoloogiate ja terase tootmiseks) ning haruldasi muldmetalle (vajalikud jätkusuutlike energiatehnoloogiate, nt tuulegeneraatorite ja päikesepaneelide, aga ka elektroonika, supermagnetite, kõlarite, LED-lampide, meditsiini jne jaoks). “Seoses üleminekuga keskkonnasäästlikele energiatehnoloogiatele kasvab ka vajaminevate mineraaltoormete kogus ja maht.” Globaalse nõudluse täitmiseks ja jätkusuutlikkuse suurendamiseks rakendatakse kaevandamissektoris lineaarmajanduse asemel üha rohkem ringmajandust – suletud ringset süsteemi, mille mineraalid, materjalid ja tooted püsivad kasutuses nii kaua kui võimalik ning tekkivate jäätmete hulka minimeeritakse või jäätmeid taaskasutatakse teistes protsessides. Kuna jätkusuutliku tuleviku suunas liikumiseks vajaminevaid toormeid ei saa ringlusesse võtta 100% ulatuses, peab hetkel veel suur osa materjalist tulema kaevandustest, kuid ringmajanduse printsiipide rakendamise osakaal suureneb iga aastaga. Tallinna Tehnikaülikool soovib samuti olla 2035. aastaks kliimaneutraalne ja jätkusuutlik ülikool. Anna sellese enda panus ning mõtle oma tarbimisele, jalajäljele ja igapäevastele ressurssidele enda ümber! Ettekande koostamist toetas Euroopa Liidu teadusuuringute ja innovatsiooni projekt “Euroopa horisont”.
TalTechi geoloogia instituudi maavarade ja rakendusgeoloogia osakonna spetsialist
Henri Suomalainen | Foto: TalTech

Henri Suomalainen | Foto: TalTech

Tegemist on arvamusartikliga
Artiklis avaldatud mõtted on artikli autori omad ning ei pruugi ühtida Trialoogi seisukohtadega.

Ühest tonnist mobiiltelefonidest leiab rohkem väärismetalle kui ühest tonnist metallimaagist. Peame suunama oma pilgud ringmajanduse poole.

10.–12. oktoobrini toimus Tallinnas Põhjala tehases jätkusuutlikkuse festival Impact Day 2024. TalTechi geoloogia instituudi maavarade ja rakendusgeoloogia osakonna spetsialist Henri Suomalainen esines seal ülikooli ringmajanduse tuumiklabori nimel ettekandega, käsitledes mineraalsete toormete tähtsust igapäevaelus ja nende kasvavat vajadust rohepöörde elluviimisel. Alljärgnev tekst põhineb tema kõnel.

Planeedil Maa elab alates 2023. aastast rohkem kui kaheksa miljardit inimest ja see arv kasvab iga sekundiga – üheksa miljardi täitumist prognoositakse 2037. aastaks ehk kõigest 13 aasta pärast! Intensiivne linnastumine, globaliseerumine, majanduskasv, kõrgemad ootused parematele elamistingimustele, üleminek jätkusuutlikele energiatehnoloogiatele ja üleüldine tehnoloogiline areng – see kõik suurendab nõudlust mineraalsete toormete, puhta vee ja energia järele.

Uskuge või mitte, aga pea kõik meie igapäevaelu aspektid sõltuvad maavaradest. Mõelge, kuidas te täna tööle jõudsite? Kas autoga (elektrilise või hübriidautoga, vesinikautoga, fossiilkütustel põhineva autoga või jagatud sõiduteenusega), ühistranspordiga (jällegi: kas fossiilkütusel, gaasil või elektril põhineva masinaga), elektrilise tõukerattaga, tavalise jalgrattaga või hoopis jalgsi?

Igal juhul kõndisite või sõitsite mingil teekattel, mille materjalid on saadud kokku kaevandamisega. Lisaks tahame me kõik kasutada elektroonikat, omada telefoni ja loomulikult ka elamisväärset kodu. Isegi teie praegu kasutatava hoone ehitusmaterjalid ning selle kütte- ja elektrienergia tulenevad kõik kaevandamissaadustest. Samuti on kaudselt, väetiste kaudu, seotud maavaradega see toit, mida sööte. Seega võibki öelda, et maavarad mängivad inimeste elus peaaegu sama olulist rolli kui toit, vesi ja õhk.

“Maavarad mängivad inimeste elus peaaegu sama olulist rolli kui toit, vesi ja õhk.”

Kõigi meie igapäevaelu sõltub otseselt või kaudselt maavaradest – näide Eesti maavarade baasil. (Maapõuepoliitika põhialused aastani 2050).

Kõigi meie igapäevaelu sõltub otseselt või kaudselt maavaradest – näide Eesti maavarade baasil. (Maapõuepoliitika põhialused aastani 2050).

Pilgud ringmajanduse poole

Inimühiskond kasutab oma eluks ja majandustegevuseks looduslikku keskkonda, loodusressursse, mille hulka kuuluvad näiteks mets, päike, (põhja)vesi, tuul, kivimid ja mineraalid ning fossiilkütused. Maavarad moodustuvad maapõues leiduvatest kivimitest, mineraalidest, vedelikest, gaasidest või orgaanilisest ainest, mida on uuritud, mis on ressursina arvel ning mille kaevandamine on arvatud otstarbekaks ja majanduslikult kasulikuks. Vastavalt Eesti Vabariigi põhiseadusele on loodusvarad ja loodusressursid rahvuslik rikkus, mida peab kasutama säästlikult. Selleks tulebki luua võimalused meie ressursside säästvaks ja keskkonnaohutuks kasutamiseks ning tagada nende praegune ja edasine uurimine.

Maa ressursid on aga piiratud. Oleme tänaseks kasutanud ära ligi kolmandiku Maa loodusvaradest ja iga aastaga võetakse kasutusele aina madalama kvaliteediga ressursse. Selleks et täita meie praegust ressursside tarbimist, vajaksime 1.86 planeet Maad. Seetõttu peame suunama oma pilgud rohkem just ringmajanduse poole, et kasutada võimalikult efektiivselt juba olemasolevaid materjale ja vähendada uute materjalide kaevandamist ning tootmist.

“Peame suunama oma pilgud rohkem just ringmajanduse poole, et kasutada võimalikult efektiivselt juba olemasolevaid materjale ja vähendada uute materjalide kaevandamist ning tootmist.”

Kuidas me oma ressursse ammutame? Kaevandades! Suures plaanis jaotub kaevandamine tootmise järgi kaheks – pealmaakaevandamine (avakaevandused, aukkaevandused) ja allmaakaevandamine. Maailma sügavaim avakaevandus on USA-s asuv Bingham Kanjoni vasekaevandus, mille läbimõõt on pea 4,5 kilomeetrit ning sügavus 1,2 kilomeetrit. Maailma sügavaim allmaakaevandus, ulatusega 4 kilomeetrit, asub Lõuna-Aafrika Vabariigis Mponengis, kus eraldatakse kulda. Kaevandused võtavad enda alla tohutuid maa-alasid. Meie omaenda Estonia kaevanduse maa-alune osa hõlmab enda alla Tallinna linna suuruse territooriumi.

Maailmast leiab väga erinevaid kaevandusi. Kui läänemaailmas või Euroopas on selliste ettevõtete töö reguleeritud, siis maailmas eksisteerib mitmeid kehvade töötingimustega kaevandusi, kus võidakse kasutada lapstööjõudu. On üpriski suur tõenäosus, et teie telefonis olev koobalt pärineb just mõnest konfliktipiirkonnast. Üldiselt kujundavad mäetööstuse kaasaegset maastikku keskkonnamõjud ja nende leevendamine, sotsiaalne vastutus, kaevanduste juhtimispoliitikad ja majanduslik ebakindlus.

Millised on aga tulevikukaevandused? Nendes on kindlasti vähem inimesi ja rohkem roboteid, kasutatakse elektrilisi sõidukeid ning arenenud kaevandustehnoloogiaid (nt automatiseerimist, kaugjuhtimist ja droone). Tulevikus võime hakata kaevandama mineraale ka süvameres või isegi kosmoses.

“Tulevikus võime hakata kaevandama mineraale ka süvameres või isegi kosmoses.”

Tänapäeval kaevandatakse üle maailma kõige rohkem rauamaaki (suur osa sellest läheb just terase valmistamiseks), keskmistes kogustes tööstuslikke mineraale (nt alumiinium, kroom, mangaan, vask, tsink) ja kõige väiksemates kogustes väärismetalle (nt kuld, plaatina, haruldased muldmetallid).

Kus me kaevandame? Loomulikult üle kogu maailma, kuid mitte minu tagahoovis (NIMBY – Not In My Back Yard)! Kas teadsite, et tänapäeval leiab ühest tonnist mobiiltelefonidest rohkem väärismetalle kui ühest tonnist metallimaagist? Siit ka küsimus: mitu vana mobiiltelefoni teil on? Mõelge teie kodudes peituvale potentsiaalsele varandusele. Mõnede allikate väitel kanname oma taskus või kotis igapäevaselt kahte kolmandikku perioodilisustabelist.

Näide telefonides sisalduvatest elementidest | Compound Interest, 2014

Näide telefonides sisalduvatest elementidest | Compound Interest, 2014

Eesti e-jäätmete kogumismäär on 76%

Selleks et elektroonilisi jäätmeid ehk e-jäätmeid koguda ja taaskasutada, loodi 1980. aastate Jaapanis urban mining, kontseptsioon, mille eesmärk on taaskasutada prügimägedesse ladustatud elektroonikajäätmetesse jäänud väärismetalle ja haruldasi muldmetalle. Tänapäeval on kontseptsioon laialt levinud ning näiteks Eesti e-jäätmete kogumismäär on isegi 76%, kuigi reaalsuses taaskasutatakse meil ainult plasti, sest hetkel puudub meil metallide eeltöötlemise ja ringlusse võtmise võimekus. E-jäätmed on oma füüsikaliste ja keemiliste omaduste poolest looduslikest metallimaakidest palju keerukamad.

Eestis on eesmärgiks, et 2030. aastaks tuleks üle poole elektrist taastuvatest allikatest. Seoses üleminekuga keskkonnasäästlikele energiatehnoloogiatele kasvab ka vajaminevate mineraaltoormete kogus ja maht. Elektriautod või tuulegeneraatorid nõuavad suuremates kogustes erinevaid toormeid kui tavalised auto või fossiilsed energiaallikad. Süsinikuvaba puhta energia areng sõltubki mitme kriitilise metalli kättesaadavusest.

Euroopa Komisjon on koostanud kriitiliste toormete nimekirja. 2023. aastal valminud nimekirja kuulus 34 suure majandusliku tähtsuse ja varustusriskiga tooret, mida imporditakse Euroopasse suuresti mujalt. Eestistki leiab nii mitmeidki nimekirjas mainitud toormeid – nt fosfaadi (vajalik väetiste tootmiseks), vanaadiumi (vajalik akutehnoloogiate ja terase tootmiseks) ning haruldasi muldmetalle (vajalikud jätkusuutlike energiatehnoloogiate, nt tuulegeneraatorite ja päikesepaneelide, aga ka elektroonika, supermagnetite, kõlarite, LED-lampide, meditsiini jne jaoks).

“Seoses üleminekuga keskkonnasäästlikele energiatehnoloogiatele kasvab ka vajaminevate mineraaltoormete kogus ja maht.”

Euroopa kriitiliste toormete nimekiri | Euroopa Komisjon, 2023

Euroopa kriitiliste toormete nimekiri | Euroopa Komisjon, 2023

Globaalse nõudluse täitmiseks ja jätkusuutlikkuse suurendamiseks rakendatakse kaevandamissektoris lineaarmajanduse asemel üha rohkem ringmajandust – suletud ringset süsteemi, mille mineraalid, materjalid ja tooted püsivad kasutuses nii kaua kui võimalik ning tekkivate jäätmete hulka minimeeritakse või jäätmeid taaskasutatakse teistes protsessides. Kuna jätkusuutliku tuleviku suunas liikumiseks vajaminevaid toormeid ei saa ringlusesse võtta 100% ulatuses, peab hetkel veel suur osa materjalist tulema kaevandustest, kuid ringmajanduse printsiipide rakendamise osakaal suureneb iga aastaga.

Tallinna Tehnikaülikool soovib samuti olla 2035. aastaks kliimaneutraalne ja jätkusuutlik ülikool. Anna sellese enda panus ning mõtle oma tarbimisele, jalajäljele ja igapäevastele ressurssidele enda ümber!

Ettekande koostamist toetas Euroopa Liidu teadusuuringute ja innovatsiooni projekt “Euroopa horisont”.