Iga päev visatakse ära tuhandeid tonne munakoori, mida saaks taaskasutada ortopeedilistes bioimplantaatides – see aitaks edendada ringmajandust ja vähendada keskkonnamõjusid, selgub Tallinna Tehnikaülikooli doktorant-nooremteaduri Riddhi Hirenkumar Shukla teadustööst.
ringmajandus
Analüütilise keemia professor, supramolekulaarse keemia uurimisrühma juht ja ringmajanduse riikliku tippkeskuse juht Riina Aav on Tehnikaülikooli patrioot. Iga päev tööle tulles tahab ta leida keemias midagi uut, aga lisaks on ta veendunud, et ülikoolis teadlasena töötamise loomulik osa on õpetamine ja juhendamine.
TalTechi tekstiilitehnoloogia kaasprofessor Tiia Plamus on pühendunud ümbertöödeldud tekstiilkiududele uue kasutuse leidmisele.
Eesti väikese ja keskmise suurusega tootmisettevõtte teekond ringmajanduseni on mitmepalgeline ja mõjutatud paljudest faktoritest.
Tallinna Tehnikaülikooli majandusteaduskond avab 2024. aasta sügisel Virumaa kolledžis uue eriala „Jätkusuutlik ettevõtlus ja ringmajandus“. Tegemist on ainulaadse bakalaureuseõppekavaga regioonis, mille fookus on suunatud rohe- ja ringmajanduse spetsialistide koolitamisele. Tööandjate sõnul vajab just see piirkond uute teadmistega eksperte.
Hiljuti sai Tallinna Tehnikaülikool rõõmustava teate: riik eraldas seitsmeks aastaks seitse miljonit eurot kahele TalTechi teadlaste juhitud tippkeskusele, millest üks keskendub energiatõhususele ja teine ringmajandusele.
Haridus- ja teadusministeerium eraldas seitsmeks aastaks seitse miljonit eurot nii energiatõhususe tippkeskusele, mida juhib tehnikaülikooli professor ja akadeemik Jarek Kurnitski kui ka strateegilise mineraalse ja süsiniku-põhise ressursi ringmajanduse tippkeskusele, mida juhib professor Riina Aav.
Fundamentaal- ja rakendusteaduse piiril mängiva professor Petri-Jaan Lahtvee laboris uuritakse mikroorganismide metabolismi ja programmeeritakse mikroobe talitama nii nagu inimestel parasjagu tarvis. Kuna praegu on inimestel tarvis lahendada suuri jäätmeprobleeme ja toota toitu ilma keskkonda koormamata, siis teeb Lahtvee ja tema kolleegide arendatud pärm just seda: toodab saepurust saadud puidusuhkrust toiduks kõlbulikke rasvu. Intervjuus räägib Lahtvee, et pikem plaan on toiduks väärindada “see-kelle-nime-me-ei-nimeta” ehk globaalne probleemiallikas süsihappegaas ise.