Industry 5.0: Tartus kraaditi tööstuse tulevikku

Industry 5.0: Tartus kraaditi tööstuse tulevikku. 13.06.2024. Tööstus ei maga. Kell 7 hommikul väljub Mektory eest buss. Kohal on Tallinna töösturid, sekka ülikooli rahvast, erialaliitude ja ministeeriumide inimesi. Tööstus 5.0 konverents toimub seekord esmakordselt Tartus ja tehisintellekti- ja robootikakeskus AIRE on sel puhul pannud käima oma bussi. Enamik tööstureid on tuttavad – endised tudengid. Jutt käib tootmisest ja turgudest; mis ettevõtted on Eestist lahkunud ja kes siia juurde tulnud. Bussilised saavad AIRE-lt ka toidupakikese – võileib, pudelivesi ja õun. Reisil käivitub AIRE ringhääling – tutvustavad esitlused nii AIRE keskuselt kui ka ekspertidelt, modereerib Otto Mättas. Viimasena saab sõna pikalt Soomes töötanud robotkeevituse ekspert Invar Naams. Moderaator palub meenutada, kas on ka juhtumeid, kus robotiseerimine on kasu asemel kahju teinud, kuid sellist olukorda Invarile tema praktikast ei meenu. Selle positiivse noodiga jõuab buss õigeks ajaks Tartusse, kuigi Tartusse polegi võimalik saabuda valel ajal. Aeg liigub siin teisiti kui Tallinnas – ja ükskõik mis ajal kohtumisele jõudes on tunne, et saabusid just õigeks ajaks või isegi tsipa varem. Avasõnad ütlevad kaks tööstuse valdkonnajuhti: Tartu linna poolt Katrin Kask ja majandusministeeriumi poolt Kaspar Peek. Konverentsi plenaarettekande teeb Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse (EIS) juht Kati Kusmin, teemaks tööstuse vajadused. Kusmin refereerib akadeemik Tarmo Soomere tsitaati 26.04.2024 LP-st: „Ei ole võimalik ette näha, milline majandus, tööstus või mis iganes haru on viie või kümne aasta pärast suurema perspektiiviga, et seda ette õpetada“. Sellega on džinn pudelist välja lastud ja esinejad kordavad lugupeetud akadeemiku lauset järgmistes paneelides jälle ja jälle uuesti. EIS-i nimi pole veel juurdunud, kõnekeeles prevaleerib EAS. Kui saalis oleks Elon Musk, pakuks ta siin kindlasti lühilahendust: nimi olgu Y ja selle rahastusmudel olgu Y=X. Projektide nähtavus sotsiaalmeedias aitaks kaasa ka inseneeria populariseerimisele. Järgneb paneelarutelu, millist tööstust Eesti vajab. Konverentsi moderaatoriks on varasem Industry 5.0 staaresineja Helen Anijalg ja tal õnnestub panelistid peagi teemast isiklike näidete abil rääkima panna. Ühel hetkel märgib TalTechi ettevõtlusprorektor Erik Puura, et talle meeldiks isegi aknapesuroboteid programmeerida, et pilvelõhkuja ära pesta. TalTechi kampuse arengutest pole palju räägitud, kuluaarides on mainitud uut maja, nüüd aga kangastub TalTech Tower, kus malelaualaadsetel aknaruutudel robotid malenditena askeldamas. Kohvipausil on võimalik arutada seda, mis lavalt ei kostnud. Eelmisel päeval oli Tallinnas rohekonverents, kus oli kohal kolm ministrit. Täna Tartus tööstuskonverentsil on ministrite arv null. Kas teema on liiga keerukas või pole Eesti majanduskasv hetkel poliitikas aktuaalne, erinevus on igatahes märgatav. Kohvipausile järgneb inseneriteaduskonna dekaani Fjodor Sergejevi ettekanne Inseneriakadeemiast. Seda meedet on pikalt ette valmistatud ja nüüd tööstuskonverentsil on põhjust avada ka sisulist poolt. Uutest tehnoloogiatest räägitakse IT paneelis, mis seekord rõhub tehisintellektile ja küberjulgeolekule. TalTechi poolt on tuld andmas IT teaduskonna dekaan Gert Jervan, ekspertidest aasta tehase žüriis olnud Marko Saviauk ja laevatööstuse poolt Erik Aleksejev. Paneel on väga praktiline ja ilmselt veenab ka pessimistlikumaid kuulajaid, et AI annab Eesti tööstusele suure võimaluse. Marko tõmbab näiteid AI rakendustest nagu mustkunstnik kübarast jäneseid ning paneeli kuulates kaob aeg kiiresti. Konverentsil veebikeskkonnas Worksup saab nii küsimusi esitada kui ka teiste küsimustele sümpaatiat avaldada. Seda kasutatakse digiriigi kombel aktiivselt ja see hoiab pinget nii saalis kui ka laval: küsimusi esinejatele esitatakse kokku 60 ja hääli antakse 240 korda. Pärast lõunapausi jätkatakse AIRE lainel. Kirke Maar teeb ülevaate AIRE arengutest, ja AIRE-st tuge saanud startup Raiku räägib oma loo. Nende nn rohepakendi idee valmistada puulaastudest pakendeid on saanud koostöös TalTechiga tuule tiibadesse ja meie silme all on ilmselt sündimas ükssarviku järgmine kandidaat. Konverentsil on sünkroontõlge inglise keelde ja vastupidi, seda läheb vaja välisesineja puhul, kes seekord tuleb Leedust. Vytautas Tuminase ettevõttel on tootmine ka Eestis ja ülevaade, kuidas Leedu on seadnud oma sihte ja arenguid, on üks päeva infotihedamaid. Eesti edumaa Leedu ja Läti ees on sulamas ja meie senised põhiturud Skandinaavias vajaksid ümbervaatamist. Samas hingavad nii Eesti kui ka Leedu eksport ikkagi paljuski eksporditurgudega samas rütmis. Ekspordikogemuste plokk toob lavale ka turundusjuhtide energiabuusti. Balsnacki konverentsiäppi oleks heameelega ka ise kasutanud, et trehvatud uusi tutvusi kiirelt digitaliseerida. Auroomi tegevjuht Martin Medikes räägib turunduse olulisusest Thermory saunade tootmisel. Ja ka sellest, et meie tehased tuleks avada klientidele, sest Eestis on vinge tootmine ja IT-arendus, mida välismaised kliendid tihti ei oska siit oodata. EMI (Estonian Marine and Manufacturing Initiative – Eesti merenduse ja tootmise algatus) juhi Argo Sildvee sõnum on klastrikoostöö rahvusvahelise nähtavuse saavutamiseks. Eesti Masinatööstuse Liidu juht Andri Haran toob näite suhtumisest tööstusse, kui rohekonverentsil küsiti „Mis te, vana tööstus, siin teete?“ Tema vastus oli: „Eks keegi peab ehitama valmis need asjad, mis te siin välja mõtlete!“ Tööstuse lahterdamine uus versus vana on iseenesest kummaline. Konverentsi lõpuosa pakub tööstuse kindlustunde taastamiseks kolm hõbekuuli. Ministeeriumite poolt on kuule valmis nii välja laskma kui ka vastu võtma haridusministeeriumi asekantsler Renno Veinthal ja majandusministeeriumi ettevõtlusosakonna juhataja Marie Allikmaa. Neile sekundeerivad Meteci juht Toomas Lepp ja Puidukoja tegevjuht Eveli Opmann. Toomas Lepp toob näiteks, et võimalus teha koolis autojuhilube motiveeriks noori innustuma inseneeria populariseerimisest. Renno Veinthali sõnum kuulatajale on sama: populariseerida noorte seas juba maast-madalast insenerialasid. Eesmärgid on ühised ja paneeli pealkirjas lubatud hõbekuulidest vormuvad head mõtted ja nõuanded, mida iga osaleja saab kaasa võtta. Konverentsist võtab osa 298 inimest. Huvilistele on konverentsi kõik videoettekanded järelevaadatavad industry40.ee.