Pole kaugel aeg, mil juhtrobotid võivad hakata haiglates, raamatukogudes või suurtes büroohoonetes õige teed kätte näitama. TalTechi IT-kolledžis doktoritöö kaitsnud Kristel Marmori teadustöö näitab aga, et sel juhul ei piisa ainuüksi roboti tehnilisest võimekusest: inimene peab oskama robotit kasutada ning organisatsioon peab andma robotile selge rolli ja toe.
robotid
Kas tehisintellekt hakkab juba lähiaastatel sõjas inimese eest otsuseid langetama ja inimeste asemel astuvad lahinguväljale robotid? Selliste küsimustega seadis end kaitsevaldkonna konverentsil EstMilTech 2026 silmitsi TalTechi Tarkvarateaduste instituudi professor ja AI ekspert Tanel Tammet. Tema sõnum oli selge: mõned tehisarulahendused jõuavad kiiresti praktikasse, teised takerduvad visalt igati maiste probleemide taha.
Meretehnoloogiaga tegelev ettevõte Vete Engineering arendab Eestis allveeroboteid ja sensoreid, mille eesmärk on muuta kalakasvatus turvalisemaks, kuluefektiivsemaks ja keskkonnasõbralikumaks. Ettevõtte siht on viia Eestis loodud lahendused kalakasvatuse suurriikidesse, nagu Norra ja Šotimaa.
Kui telekohalolekuroboteid on seni peamiselt rakendatud selleks, et vahendada pilti ja heli ning ruumis ringi liikuda, siis TalTechis arendatakse manipulaatoritega kohalolekuroboteid, mis suudavad keskkonda füüsiliselt sekkuda – näiteks esemeid haarata ja neid liigutada.
TalTechi biorobootika keskuse doktorant-nooremteadur Simon Pierre Godon saabus Eestisse kindla eesmärgiga: uurida, kuidas tõhustada robotite liikumist pehmel ja kergesti vajuval maastikul.
Ei tasu loota, et robotid niipea tuba koristaksid, triigiksid, nõusid kokku korjaksid või ehitustöid teeksid. Nii tõdes TalTechi innovatsioonifestivalil professor Tanel Tammet, kes tutvustas oma ettekandes tehisintellekti-maailmas valitsevaid kontraste.
TalTech on asunud looma roboteid ja andurite süsteeme, et kaardistada, remontida ja jälgida kanalisatsioonivõrku; projekti käigus arendatakse robootika- ja tehisintellektipõhiseid lahendusi.
Tartus aset leidnud Industry 5.0 konverents pakkus “hõbekuule”, kuidas konkurentsivõimet kasvatada ja tööstuse kindlustunne taastada.
Eesti majandust rõhuvat inseneride puudust saaks leevendada kolme lihtsa muutusega koolihariduses, mis ei maksaks sisuliselt midagi, aga mis avaks igal aastal tuhandetele noortele ja nende peredele tee kõrge sissetuleku juurde, soovitab Eesti Masinatööstuse Liidu nõukogu esimees Veljo Konnimois.
Tallinna Tehnikaülikooli teaduri ja hargettevõtte MindChip tegevjuhi Heigo Mõlderi sõnul on robotlaevade järele merendusvaldkonnas suur nõudlus.