Mais kogunes Rakvere endisse kirikusse rajatud Ukuaru muusikamajja üle 250 tööstusjuhi ja eksperdi, et arutada kaheteistkümnendat korda toimuval Eesti tööstuskonverentsil, kuhu liigub tootmine.
Eesti eksporditulu tuleb valdavalt töötleva tööstuse sektorist ja selle heaolu mõjutab kogu riigi heaolu. Konverentsi jooksul sai selgeks, et pärast aastatepikkust automatiseerimise juttu kerkib taas keskmesse inimene, kuigi esindatud oli ka robotvähemus – Virumaa kolledži robothumanoid ja robotkoer.
Päev tõestas, et Eesti tööstuse edulugudele aitab lisaks masinatele kaasa ka andmete, julguse ja oskuslike inimeste koosmõju.
Edulood: andmed muudavad tootmist
Selge sõnumi andis Võrumaa liimpuitkomponentide tootja Barrus, mis pälvis sel aastal Äripäevalt aasta tehase tunnustuse. Tegevjuht Martti Kork tõdes, et puhtast automatiseerimisest enam ei piisa: ettevõte on investeerinud ligi 35 miljonit eurot tehnoloogiasse ja 3,5 miljonit digitaliseerimisse, kuid järgmine hüpe tuleneb andmetest.
Ligi miljonist aasta jooksul skännitavast palgist sünnib 200 miljonit andmeühikut ning nende sidumine kasvukoha mullastikuga võib parandada kasutuskõlbliku toodangu osakaalu kuni 10% ulatuses, kusjuures Barruse tootmismahus tähendab iga protsent ligi miljonit eurot. Sama oluline on inimene: tööjõu voolavus on langenud 35 protsendilt 4–5 protsendile ja tehase andmetiim kasvanud ühelt inimeselt viieni.
Barrus AS-i tegevjuht Martti Kork rääkis Industry 5.0 konkurentsivõime konverentsil, kuidas andmete targem kasutamine aitab tõsta tootmise tõhusust ja konkurentsivõimet. Foto: Raigo Pajula
Tööstus vajjab investeeringuid, usaldust ja inseneeriat
Jeld-Wen Eesti tehase juht Artur Ševtšuk pakkus vastuse küsimusele, kuidas väärtusahelas tõusta. Tema selgituse kohaselt teenib kõige vähem tootja, kes valmistab asju vaid kellegi teise jooniste järgi; rohkem pälvib tulu see, kes toote ise välja arendab, ning kõige edukamaks osutub oma brändi, kliendisuhete ja müügivõrgu omanik.
Rahvusvahelises kontsernis konkureeritakse usalduse pärast. Rakvere üksuse tarnetäpsus on tõusnud 2018. aasta 66 protsendilt tänavuse 99,8 protsendini, mis on andnud tehasele suurema otsustusõiguse ja uusi tooteid. „Investeeringud tulevad ainult siis, kui sul on mandaat,“ sõnas Ševtšuk.
Sama püüdlus – tõusta väärtusahelas allhankija tasemest kõrgemale – jäi kõlama ka paneeldiskussioonis. ETS Nord asutaja Urmas Hiie kirjeldas teekonda omaenda brändi omamiseni, Orkla Eesti juht Kaido Kaare kirjeldas Kalevi innovatsioonitahvlit, millest võrsunud Kirju Koera komm tegi esimese aastaga miljon eurot käivet.
ABB, Hekoteki ja teiste juhid jäid ühele meelele: Eesti tugevus tuleb ennekõike ilmsiks nutikuses ja kiiruses – vaja on rätsepaülikondi, mitte konveiertooteid. Hekoteki „5G Timber“ europrojekt ning ABB inseneeria meistriklass näitasid, et selline praktika tõukub tihedast koostööst TalTechiga.
Päeva teises pooles rõhutas konverentsi välisesineja, Efeso peakonsultant Antti Rantanen, et tehisintellekti tasub esmalt rakendada sellises tootmis- või väärtusahela lülis, milles tegutsevale ettevõttele jäävad kanda suurimad kaod, ning et edu sünnib tehisaru ja tootmistehnika tipptaseme koosmõjust.
Tsenteri arendusspetsialist Erkki Naaris meenutas tabavalt, et „robot ei paranda katkist protsessi, vaid ainult võimendab seda“. TalTechi doktorant-nooremteadur Shaymaa Mamdouh Khalil tuletas näidete varal meelde, et tööstusest on tänaseks saanud küberrünnakute sihtmärk number üks.
Eesti tööstus liigub järgmisele tasemele siis, kui suudetakse tõusta allhanke tasemest kõrgemale, võita investeeringuteks nõutav usaldus ning siduda nutikas inseneeria andmete ja tehnoloogiaga.

Noorte sõnum tööstusele: julgus, tasustatud praktika ja praktiline kogemust
Konverentsile pani esmakordselt punkti tudengipaneel. Pealkirja „Tööstuse kiirendid ja pidurid“ all arutlesid teema üle TalTechi tudengid Brenda Pent (Eleringi projektijuht), Liisbeth Tatter (Gpv protsessiinsener), Harry Aus (Formula Student Team Tallinn kapten) ning Eesti Maaülikooli tudeng Kristjan Hordo (Solaride’i mehaanikatiimi juht).
Noored olid otsekohesed. Praktika peab olema tasustatud, muidu ei jõua noor ettevõtteni, rõhutas Hordo. Noorte hinnangul pärsib investeerimisjulgust maailma ebakindlus ja kohatine harjumus kasutada vanu lahendusi, kuigi panelistid tunnistasid rõõmsameelselt, et asi pole mitte niivõrd lahenduste vanuses, kuivõrd valmiduses uut vastu võtta.
Noore inimese panus on värske energia, hulljulgus ja ülikoolist kaasa toodud uued oskused. Virumaa kui tulevase innovatsioonikeskuse kohta arvasid noored, et innovaatiline potentsiaal ulatub üle kogu Eesti ning seetõttu tasub seda pigem hajutada.
Küsimusele, kuidas noori inseneeria juurde tuua, vastasid panelistid üksmeelselt: tuleb näidata, mitte üksnes rääkida. Avatud tehaste päevad ja tudengiorganisatsioonid teevad selle töö suuresti ära – tudengivormel Formula Student ja Solaride on andnud huvilistele nii esmase insenerikogemuse kui ka ajendanud neid looma uusi hargettevõtteid. Eesti tööstusele soovisid noored ühte: rohkem julgust!
Konverentsil pärjati sümboolse tööstuse kiirendi tiitliga „Avatud tehaste päeva“ – Inseneriakadeemia algatust, mis kutsub noori tehastesse ja millest võtab osa ligi üks protsent Eesti elanikkonnast. Kui näidata noortele tänapäevaselt nutikat tööstust, tagatakse sedasi ehk kõige kindlamalt, et ka kümne aasta pärast on meil näidata omajagu edulugusid.
Tudengipaneelis „Tööstuse kiirendid ja pidurid“ arutlesid noored inseneeria tuleviku, tasustatud praktika ja tööstuse julguse üle. Foto: Raigo Pajula