Eesti turvast on ajalooliselt kasutatud kütusena ja viimastel aastakümnetel peamiselt aiandussubstraadina, kuid uus uuring näitab, et turba potentsiaal ulatub palju kaugemale – alates UV-kaitsekattest ja nahka hoidvatest kosmeetikatoodetest, lõpetades nutikate pakendite ja järgmise põlvkonna bioplastikuga. Teadlased on hakanud vaatama tuttavat maavara uues valguses ning avastama võimalusi, mis võivad muuta põhjalikult Eesti ühe olulisema loodusressursi kasutusviise.
Eveliis Vaaks
Otse ülikoolipingist ehk juuniorpositsioonilt tööturule sisenemine pole enam sama, mis viis aastat tagasi. Tehisaru teeb ära suure osa rutiinsest tööst ning konkurents iga algtaseme koha pärast on varasemast karmim. Samas võivad just need esimese taseme töökohad määrata, kas Eestil on kümne aasta pärast piisavalt insenere, andmeanalüütikuid, panganduseksperte ja teisi kõrgema lisandväärtusega spetsialiste.
Õiglase Ülemineku Foorumi paneeldiskussiooni keskmes oli küsimus, kuidas teaduse võimalused ja tehaste vajadused paremini kokku viia. Paneelis põrkusid kaks reaalsust: ülikoolid räägivad digikaksikutest, humanoidrobotitest ja 5.0 visioonidest, samal ajal kui paljude tehaste tänane tehnoloogiline tase jääb neist mitu sammu tahapoole.
TalTechi ettevõtluspäeval toimunud arutelul „Teaduse turuleviimine – pudelikael või hüppelaud?“ jõuti kiiresti selgusele, et tehnoloogiatest üksi edulugudeks ei piisa. Paneeli juhtinud professor Erkki Karo sõnul nõuab edu „kiiret kannatlikkust“ – teadus liigub oma rütmis, aga ettevõtlus vajab kiiremaid samme. Võidavad need, kes oskavad ühtaegu pikalt ette vaadata ja varajasi katsetusi läbi viia, kiiret tagasisidet küsida ja vajadusel suunda muuta.
TalTechi tervise- ja toidutehnoloogiate fookustippkeskuse erialapäeval esinenud meditsiinifüüsik Mika Kortesniemi sõnul liigub meditsiinifüüsika valdkond ajastusse, milles tehnoloogia, matemaatika ja meditsiin moodustavad ühtse süsteemi.
TalTechi tervise- ja toidutehnoloogiate fookustippkeskuse erialapäev tõi lavale nii rahvusvahelised eksperdid kui ka TalTechi enda tippteadlased, et näidata, kuhu tervise-, toidu- ja heaolutehnoloogiad tegelikult liiguvad. Keskne sõnum oli üks: seda, kuidas me teadust teeme, lahendusi loome ja tervishoidu korraldame, hakkavad üha enam määrama andmepõhisus, tehisintellekt ja inimkeskne disain.
TalTechi tervise- ja kosmosetehnoloogia laboris loodud, tehisarule toetuv tööriist aitab hinnata vaid ühe foto põhjal inimese rühti. Lahendus on kiire, kasutajasõbralik, sest kaitseb muuhulgas tema privaatsust. Tööriista taust aga ulatub kosmoseuuringutest spordirehabilitatsioonini.
Korvpallur Ran Andre Pehka ei kasuta sportlase elu kui vabandust, mille abil lükata kõrghariduse omandamine kaugesse tulevikku või sellest sootuks loobuda. Topeltkarjäär tähendab talle teadlikku valikut ja viisi endale tõestada, et pingutus ei pea lõppema palliplatsil ning et sportlase ellu mahub ka õppimine.
Kuidas kujundada TalTechist järgmise kümnendi jooksul jõud, mis kasvatab insenere, sünnitab tehnoloogiaid ja ühendab teaduse ettevõtlusega? TalTechi arengukavaarutelul „TalTech 2035 – Eesti tuleviku kasvulava?“ otsisid sellele küsimusele vastust ettevõtlusprorektor Erik Puura, Tehnopoli juht Agnes Roos, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi innovatsiooni- ja tehnoloogiaosakonna juhataja Sigrid Rajalo ning TalTechi nõukogu liige ja tehnoloogiaettevõtte Helmes finantsjuht Madis Margus.
TalTechi tervise- ja toidutehnoloogia fookustippkeskuse erialapäeva paneeldiskussioon näitas, et kuigi Eesti visioon on selge ja toimivaid lahendusi juba leidub, seisab valdkond silmitsi ka erinevate takistustega, nagu bürokraatia, tööjõupuudus ning killustatus – puudub koostöömehhanism, mis probleemid kiiresti lahendusteni juhiks.