Elurikkusest sõltub iga üksik elu

Elurikkusest sõltub iga üksik elu. 14.04.2026. Elurikkus on inimesele sama vajalik kui puhas õhk, vesi ja toit – enamgi veel, elurikkus meile selle puhta õhu, vee ja toidu just tagabki. Ent elurikkuse osas oleme ületanud planeedi taluvuse piirid. Sellepärast on TalTechi aprillikuine Roheliste teemakuude fookus elurikkusel – ning sellel, kus, kuidas ja milleks peame me elurikkust toetama. Elurikkus on sattunud nõiaringi – kliimamuutus kahandab elurikkust, elurikkuse vähenemine võimendab kliimamuutust, see omakorda kahandab elurikkust. Kiimamuutustega toimetulemiseks tuleb elurikkust mitte ainult hoida, vaid ka taastada ja kasvatada. Bioloogiline mitmekesisus ehk elurikkus tähendab liigilist, geneetilist ja keskkondlikku mitmekesisust, mis tagab ökosüsteemide toimimise ja kohanemisvõime. Olulised on kõik kolm elurikkuse tasandit: 1) liigiline mitmekesisus, mis on kujunenud evolutsiooni käigus ja pakub ka inimesele mitmesuguseid ressursse; 2) geneetiline mitmekesisus, mis tagab liikide säilimise ja vastupanuvõime ning aitab kohaneda muutuvate keskkonnatingimustega; 3) ning koosluste mitmekesisus, mis tagab aineringe ja ökosüsteemide toime, nt vee puhastamise. Aleksei Turovski on selgitanud inimese ja elurikkuse seost järgnevalt: sajad tuhanded, võib-olla miljonid liigid saavad inimeseta suurepäraselt hakkama, kuid Homo sapiens sapiens teiste liikideta toime ei tule. Elurikkust ja toimivaid ökosüsteeme on tarvis mitte lihtsalt looduse kaitsmiseks, vaid ka inimese hüvanguks. Toimivad ökosüsteemid varustavad inimesigi eluks vajalikuga, alustades veest, õhust, toidust ja kütusest ning lõpetades materjalideks muundatavate varadega ja võimalusega looduses puhata. Mõned näited (WHO): toimivad ökosüsteemid annavad 75% maailma mageveevarudest ning kuigi märgalad täidavad vee puhastamisel otsustavat osa, on alates 1970. aastast umbes 35% meie märgaladest kadunud. Rohkem kui pool tänapäevastest ravimitest on saadud looduslikest allikatest – siia kuuluvad muuhulgas seentest pärit antibiootikumid ja taimsetest ühenditest pärit valuvaigistid. Maismaa ja ookeani ökosüsteemid suudavad neelata rohkem kui pool inimtegevusest tingitud kasvuhoonegaaside heitkogustest – tegu on planeedi ainsa viisiga siduda suures mahus CO2. Üle 200 ÜRO-sse kuuluva riigi on otsustanud võtta umbes 1/3 meie planeedist kaitse alla – loe siit 12 põhjust. Eestis on praeguseks võetud kaitse alla 19,4% maismaast ja 27% territoriaalmerest. Looduskaitsest hoolimata on Euroopa looduse seisund üha halvenenud ja seepärast ei piisa enam senistest looduskaitsemeetmetest. Ainult 15% Euroopa Liidu kaitsealustest elupaikadest on heas seisundis ja liikide populatsioonid vähenevad. Eriti mõjutab see tolmeldajaid, näiteks liblikaid ja mesilasi, kellest võikski elurikkuse toetamist alustada. Euroopa Nõukogu on võtnud käesolevaga vastu looduse taastamise määruse, mille eesmärk on taastada ökosüsteeme, elupaiku ja kaitsta neis elavaid liike. Looduskaitsest hoolimata on Euroopa looduse seisund üha halvenenud ja seepärast ei piisa enam senistest looduskaitsemeetmetest. Mitmekesise looduse mitu boonust Intensiivne metsamajandamine ja põllumajandus vähendavad elurikkust ja sellega koos ka loodushüvesid. Näiteks ei sobi sage niitmine tolmeldajatele, kellel on meie ökosüsteemis tähtis roll. Õistaimed vajavad paljunemiseks kimalasi, mesilasi ja liblikaid, kelleta ei saa viljuda paljud inimeste toidulaual olulised taimed. Iga kolmanda Euroopa mesilas- ja liblikaliigi arvukus on vähenemas ning iga kümnes on väljasuremisohus. Umbes pooled tolmeldajatest sõltuvaid põllukultuure kasvatavad Euroopa Liidu piirkonnad ei paku tolmeldajatele sobivaid tingimusi, näiteks pesapaika. Pikka aega pügati linnades muru ühtlaselt madalaks ning suurest ja siledast rohelusest sai mõõdupuu, millega hinnati linnalooduse ilu. Nüüd on suund pigem muru niitmata jätta. Harvem niitmine võimaldab taimedel rohkem õitseda, murul paremini kuumusele vastu pidada ning pakub keskkonda rohkematele putukatele jt selgrootutele loomadele, kes omakorda on toiduks lindudele. Samuti hoiab kõrgem ja mitmekesisem rohelus mulla niiskema ja linnaõhu jahedama ning kõrghaljastus pakub suvekuumas linnas inimestele ülekuumenemise eest varju. Kõrges rohus leiavad endale elupaigad nii linnud kui ka väikeloomad, sealhulgas puukide vaenlased. (Puugid ise elavad väga hästi ka madalaks pöetud murus, kusjuures nende vastu aitaksid hoopis külmad talved, mida meil justnimelt kliimamuutuse tõttu napib.) Erinevalt sillutatud aladest suudavad rohealad ka sadevett vastu võtta – kliimamuutustega kaasnevate üha sagedamate valingvihmade taustal on sellelgi nüansil tähtis roll. Tallinna uusima rahuloluküsitluse järgi leiab kaks kolmandikku ehk 65% linlastest, et murualadel võiks lasta taimedel kasvada. Niita võiks ainult pooltel aladest ja lähtuda niitmisel haljasala kasutusest, nt niita võiks pikniku- ja mängualasid. Samuti tuleb tõrjuda võõrliike. Sarnaselt võiks käituda koduaedades – niita seal, kus rohkem käimist-mängimist, lasta loodusel tegutseda ülejäänud aias ning piirata vaid probleemseid võõrliike. Kõrges rohus leiavad endale elupaigad nii linnud kui ka väikeloomad, sealhulgas puukide vaenlased. Aga majandus? WHO andmetel sõltub enam kui kaks kolmandikku globaalsest põllumajandusest ja sedakaudu suuresti ka meie toidulaud tolmeldajatest. Rahas teeb see 235-577 miljardit USA dollarit aastas. 1970. aastast 2024. aastani jõudis maailma SKP 30-kordselt kasvada, samal ajal kahanes planeedi elurikkust ja ökosüsteemide toimimist kirjeldav Elava Planeedi Indeks üle 70% ning globaalne temperatuur on kerkinud keskmiselt umbes 0,2 °C ühe kümnendi kohta. Seni on majanduse globaalne areng olnud pöördvõrdelises seoses planeedi elurikkuse säilimisega ning Maailma Majandusfoorumi andmetel sõltub peaaegu pool maailma SKP-st looduskeskkonnast ja-ressurssidest. Kusjuures SKP ei võta sugugi arvesse kõiki loodusvarasid – need muutuvad “majanduseks” alles siis, kui need muutuvad rahaks. Teisisõnu, maha raiutud vihmametsad ei kajastu SKP negatiivsel poolel, küll aga toob “tulu” see, kui mets või maa rahaks tehakse. Elurikkus kaob, majandus võidab – aga mida see võit tegelikult tähendab ja kaasa toob? ÜRO elurikkuse teadusplatvormi IPBES (2024) hinnangul ulatuvad tänaste majandustegevuste arvestamata kulud, sh elurikkuse kadumisest tulenevad mõjud, vähemalt 10–25 triljoni USA dollarini aastas. Ei saa öelda, kas olulisem on majandus või loodus, sest majandus saab toimuda ja toimida ainult elurikkuse toel. Ent inimkond pole saanud praegu hakkama just nimelt küsimusega, kuidas mahutada oma majandus planeedi taluvuse piiresse. Seni on majanduse globaalne areng olnud pöördvõrdelises seoses planeedi elurikkuse säilimisega ning Maailma Majandusfoorumi andmetel sõltub peaaegu pool maailma SKP-st looduskeskkonnast ja-ressurssidest. Mida saad sina elurikkuse heaks teha: Istuta suveks oma aeda või rõdule kohalikke taimeliike. Need toetavad putukaid, linde ja teisi loomi eksootilistest ilutaimedest palju paremini. Tutvu elurikka haljastuse kataloogiga siin. Hoia kevadel silm peal „Konnad teel“ talgulehel ja kui konnad hakkavad rändama, tõtta neile appi! Leia endale puhkuseks või nädalavahetusteks Eestimaa Looduse Fondi talgukalendrist põnevad talgud (täieneb!). Kui sa oled metsaomanik, jäta kõik või osa sellest üleni looduse meelevalda. Mets on enam kui püstised puud, mets on elukeskkond. Kui sulle kuulub muru, siis lükka esimest niitmiskorda edasi – no mow May ehk mais muru ei niida! Jäta osa murust niitmata ja/või külva sinna omamaiseid niidutaimi, nii annad paljudele liikidele, sh tolmeldajatele toidu- ja elupaiku. Mida niidad, ära niida madalamaks kui 6–8 cm, nii aitad hoida mulla niiskust ja -elustikku. Kui sulle kuulub asfaltiga kaetud alasid, siis kaalu, kas ja kuidas oleks võimalik neid vähemalt osaliselt rohelusega asendada. Näiteks võid istutada mõned kohalikud (vilja)puud parklale varju heitma või mõned eestimaised õied pingi kõrval peenart kaunistama. Anna oma panus võõrliikide vastu võitlemisse. Loe rohkem siit. Anna oma panus loodusseiresse ja osale loodusvaatlustel. Väldi oma aias pestitsiide ja keemilisi väetisi, kuna need kahjustavad tolmeldajaid, mullaelustikku ja veekogusid. Kui eelistad kohalikku ja mahedalt toodetud toitu, aitad vähendada põllumajanduse keskkonnamõju. 2026 on väikesaarte aasta. Eestis on üle 2300 saare ja Eestimaa Looduse Fond kutsub sind saama osa väikesaarte võlust: talgutööd tegema, linde vaatlema, teetaimi korjama, molutama – loodusega ühes hingama. Mida me saame teha üheskoos TalTechis: Tutvu TalTechi Mustamäe kampuse elurikkusega. Tutvu Mustamäe kampusemetsa elurikkusega giidiga tuuridel: metsaelu tuur loodusgiidi ja ränduri Hendrik Relvega. 21. aprillil kl 17.30. Registreeru siin. Iisaku soone tuur vooluveekogude ökoloogi Jürgen Maidlaga. 23. aprillil kl 17.30. Registreeru siin. linnulaulutuur harrastusornitoloogi Peep Veedlaga 28. aprillil kl 17.30. Registreeru siin. 22. aprillil, Maa päeval, toimub TalTechi Tudengimajas Kliimakollaaži mäng. Rahvusvaheline ülipopulaarne mäng näitab osalejatele kätte kliimamuutuse loomuse, põhjused ja tagajärjed. Loe rohkem siit ja pane end kirja. Osalemine kõigil üritustel on tasuta, kuid registreerumine on vajalik, kuna kohtade arv on piiratud.