Annetagem annetele!

02.12.2024
Annetagem annetele!. 02.12.2024. Miks on annetamine oluline? „Annetamine on oluline, sest see aitab ühiskonnas kriisiolukordadega toime tulla ja lahendada väljakutseid, mida riik või erasektor üksinda ei suuda,“ selgitas TalTechi majandusteaduskonna dotsent Merle Ojasoo. Ta lisas, et annetuskultuur aitab tugevdada kogukondlikku sidusust ja loob ühiskonnas valmisolekut ootamatuteks olukordadeks. „Annetus ei ole pelgalt rahaline panus – selles väljendub ühiskonna mõtteviis“. Oliver Parts. Foto: Erakogu TalTechi majandusteaduskonna dotsendi Oliver Partsu sõnul on ühiskonnas, sealhulgas majanduses, alati tarvis lisaraha, sest nii riigi kui ka äriettevõtete finantsressursid on piiratud ja annetamisega saab igaüks panustada soovi korral millegi õnnestumisse või vähemalt millegi/kellegi heaolu parandamisse. Alati tasuv investeering Majanduskasvule annavad hoogu kvaliteetne haridus ning elanike soov elukestvalt õppida, kinnitas Parts. „Vaja on nii kvaliteetset inseneriharidust kui ka majandusharidust. Haridusega investeeritakse inimestesse – mida haritumad on inimesed, seda rohkem soodustab see riigi pikaajalist majanduskasvu.“ Eesti tingimustes on Partsu sõnul vaja annetusi ka teaduse ellujäämiseks, sest Eesti riik rahastab teadust tagasihoidlikult – mahus umbes 1% SKP-st. „Haridus ja teadus toetavad teadusmahukat tootmist, mis omakorda on üks majanduskasvu allikaid,“ rääkis ta. Haridus ei ole majandusarengu seisukohast kulu, mistõttu kasvatab tasuta õppe säilimine majandust tulevikuski ning puudub võimalus, et kui tudengil pole ihaldatava eriala omandamiseks piisavalt finantsressursse, langeb uks ta ees kinni. „Kui annetada erinevateks stipendiumiteks, aitab see stipendiumi saanud inimesel pühenduda rohkem õpingutele. Ülikooli vaatest on õpingute toetamine kasulik ka ülikoolile, sest tõstab tõenäosust, et ülikoolis õppija lõpetab nominaalajaga ning ülikoolil ei lähe suur osa riigirahast tuulde,“ tõdes Parts. Annetuste mõju ulatub üksikisiku või organisatsiooni tasandist kaugemale. „Haritud ja tervem ühiskond suudab majanduslike ja sotsiaalsete väljakutsetega paremini toime tulla,“ märkis Ojasoo. Toetagu annetused kas tudengite stipendiume või tervishoiuprojekte, ikkagi on tulemuseks mitte ainult konkreetse abisaaja edu, vaid ka laiem majanduslik ja sotsiaalne kasu. „Annetuste kaudu saame vähendada riske, et inimesed jäävad haridusest või vajalikust abist ilma“. On ekslik arvata, et annetamine on vaid jõukate ja suurte organisatsioonide privileeg. „Kui iga tööealine inimene annetaks näiteks ühe euro, oleks see Eestis peaaegu miljon eurot,“ ütles Ojasoo. „See on tohutu summa ja näitab, et loeb iga väike panus,“ lisas ta. Parts võrdleb annetamist investeerimisega, mille puhul võib alustada ka ühest eurost, sest oluline pole mitte summa, vaid üleüldine panus. Harju Elekter: haridus ja teadus on meie tuleviku vundament Harju Elekter on aastaid olnud TalTechi Arengufondi aktiivne toetaja ning panustab stipendiumide kaudu insenerihariduse ja tehnoloogia arendamisse. Ettevõtte tegevjuhi Alvar Sassi sõnul on tegu strateegilise otsusega, mis kajastab Harju Elektri põhiväärtusi ja missiooni. „Lõpuks tulevad ja päästavad maailma ära ikkagi insenerid. Insenerivaldkond on meie ettevõtte jaoks strateegiliselt oluline, kuna see panustab otseselt innovatsiooni ja jätkusuutlikkusse,“ ütleb Sass. Harju Elektri eesmärk on toetada andekaid noori, kelle ideed ja teadmised võivad aidata kaasa tehnoloogia arengule ja laiemalt Eesti majanduse edendamisele. „Stipendiumid on viisiks, kuidas saame aidata tulevastel spetsialistidel oma eesmärkideni jõuda,“ ütles ta. “Stipendiumid on viisiks, kuidas saame aidata tulevastel spetsialistidel oma eesmärkideni jõuda.” Panus TalTechi Arengufondi on andnud otseseid tulemusi. Harju Elekter on loonud sidemeid stipendiaatidega, kellest mitmed on pärast õpinguid ettevõttega liitunud. „Näeme, et meie toetusel on olnud oluline roll nende inimeste karjääri alustamisel ja arendamisel. Mitmed meie stipendiaadid on pühendunud arendustööle, uute toodete väljatöötamisele, nad töötavad meil müügiinseneridena , aga on jõudnud ka Harju Elektri juhatuseni välja – ambitsioonikate inseneride ees piire pole,“ tõi Sassi välja ning lisas, et sellised edulood kinnitavad usku, et investeering haridusse tasub end mitmekordselt ära. Alvar Sass julgustab teisigi ettevõtteid ja eraisikuid hariduse ja teaduse toetusse panustama. „Hariduse ja teaduse toetamine on investeering meie ühiskonna ja ettevõtluse kestlikkusse ja arengusse. Iga panus aitab kasvatada inseneride, teadlaste ja spetsialistide uut põlvkonda, kes suudab lahendada tuleviku väljakutseid. Haridus ja teadus on vundament, millele tugineb meie tulevik!“ rõhutas Sass. Grant Thornton: haridusse panustamine on investeering, mitte kulu Baltikumi ühe juhtiva audiitor- ja äriteenuste büroo Grant Thornton Balticu auditivaldkonna juhi ja partneri Mart Nõmperi sõnul motiveerib neid panustama haridusvaldkonda veendumus, et teadmised ja haridus on rikkus ning selle toetamine on investeering, mitte kulu. „Oleme valinud majandusteaduse, sest enamik meie inimesi on majandusharidusega ja tahame toetada seeläbi enda järelkasvu,“ ütles Nõmper. Stipendiumid annavad Nõmperi sõnul mitmele noorele võimaluse keskenduda õpingutele ja tuleviku pärast vähem muretseda. „Mida haritumad ja targemad on ühiskonna liikmed, seda võimekam ja parem on ühiskond tervikuna. Haridus on indiviidi edu ja ühiskonna heaolu nurgakivi, millele toetume me kõik. Seetõttu pole põhjust, miks ei peaks igaüks oma võimetele vastavalt haridusse panustama“. “Mida haritumad ja targemad on ühiskonna liikmed, seda võimekam ja parem on ühiskond tervikuna. Haridus on indiviidi edu ja ühiskonna heaolu nurgakivi, millele toetume me kõik.” Coop Pank: hariduse toetamine toob valdkonda tuleviku töötajaid Coop Pank panustab haridusse samuti TalTechi arengufondi stipendiumide kaudu. „Sarnaselt TalTechi arengufondi nõukogu esimehe Robert Kiti öelduga usume meiegi, et stipendiumid aitavad tagada oma eriala või valdkonna tulevikukindlust ja jätkusuutlikku arengut,“ ütles Coop Pank AS juhatuse esimees Margus Rink. Panga ja TalTechi koostöö peamine soov on Ringi sõnul soodustada huvi valdkondade vastu, mis võivad oluliselt kasvatada Eesti panganduse ja laiemalt majanduse konkurentsivõimet. Coop Panga ESG-valdkonna juhi Johanna-Maria Siilaku sõnul seisab järgmiste põlvkondade õlgadel meie kõigi tulevik ja hariduse ning teaduse toetamise kaudu panustame parema tuleviku kujundamisse. „Soovitan ka teistel ettevõtetel toetada haridusvaldkonda. Selline protsess on iseenesest motiveeriv, kuna võimaldab ettevõtetel näha hariduse ja teaduse toetamise mõju läbi noorte ambitsiooni, lahenduste ja teotahte. Lisaks loob see valdkond ettevõtete jaoks ka tuleviku töötajaid“. Tallinna Vesi: stipendiumid aitavad populariseerida valdkonda Tallinna Vee personalijuhi Kadri Kuuba sõnul on ettevõtte jaoks oluline motiveerida stipendiumide kaudu tublisid ja aktiivseid õppureid ning populariseerida veevaldkonda ja tuua ettevõttesse värskete teadmistega spetsialiste. „Ettevõtte suurim vara on selle töötajad. Selleks, et suurte teadmiste ja kogenud töötajate kõrvale astuks noor ja tarmukas järelkasv, toetame ettevõtte tegevusega seotud erialade aktiivseid õppureid, kellel on soov areneda oma valdkonna tipptegijaks,“ ütles ta. Tänu panusele TalTechi Arengufondi on Tallinna Vesi leidnud Kuuba sõnul praktikante, kellest nii mõnigi on pärast praktikaperioodi jäänud ettevõttesse tööle. „Oleme kohtunud stipendiumide kaudu mitmete tublide ja hakkajate noortega, kellel on suur huvi oma õpitava eriala vastu ning soov anda oma panus meie valdkonda. Näeme, et veevaldkond on noorte seas jätkuvalt populaarne ja võime olla kindlad, et veepuhastamise tulevik on kindlates kätes.“ AS Merko Ehitus: soovime populariseerida insenerieriala AS Merko Ehitus Eesti personalijuhi Ene Tüvi sõnul on koostöö ülikoolide ja tudengiorganisatsioonidega ning osalus innovatsiooni- ja teadusprojektides muutunud Merko igapäevatöö loomulikuks osaks. „Oleme andnud välja omanimelisi stipendiume juba 17 aastat. Tunnustame lahtise pea ja laia silmaringiga noori, kel on ambitsioon midagi reaalset korda saata ning keda näeksime meelsasti ka endi ridades. Noore teadlase/õppejõu stipendiumiga soovime aga anda oma panuse TalTechi akadeemiliste töötajate järelkasvu,“ ütles ta. Stipendiumide eraldamine pakub Tüvi hinnangul suurepärase võimaluse toetada ehitus- ja inseneeriaharidust ning aidata kasvatada nii endale kui ka kogu ehitussektorile professionaalset järelkasvu. „Inseneride puudusest on palju räägitud, aga probleem süveneb veelgi ning avaldab Eesti majandusele negatiivset mõju, pidurdab arengud ja vähendab konkurentsivõimet. Kuna insenerialade populaarsus on noorte seas madal, teeme omalt poolt kõikvõimaliku ja kutsume teisigi tutvustama noortele juba varakult inseneride elukutset. See tasub ennast ära.“ Toeta talente TalTechi arengufondi kaudu TalTechi Arengufond andis 2023. aastal välja ligi poole miljoni eruro väärtuses stipendiume (222 üliõpilasele). Arengufondi büroo juhataja Elinor Tomingu sõnul aitavad stipendiumid vähendada rahalisi tõkkeid ja annavad võimaluse noorel enda õpingutesse investeerida. „2022.-2023. õppeaastal lõpetas TalTechis bakalaureuseõppe nominaalajaga 47,5% tudengitest. See näitab, et väga suur hulk noori pikendab oma õppimist aasta-kahe või rohkema võrra. Tihtipeale on pikendamine seotud sellega, et üliõpilased lähevad kooli kõrvalt tööle ja neil pole võimalik end täiel määral õppele pühendada,“ ütles ta. 2025. aastast vähendatakse riigipoolseid tudengite toetamiseks mõeldud ressursse. See tähendab Tominga sõnul, et enam pole võimalik määrata erinevaid eriala- ja tulemusstipendiume. Seda olulisemaks muutub ettevõtjate ja eraisikute panus arengufondi. TalTechi Arengufond osaleb 3. detsembril annetustalgute päeval, et kutsuda ettevõtteid ja inimesi toetama tulevikutalente. „Mida enam suudame toetada oskustega spetsialistide järelkasvu, seda suurema tõenäosusega on meil Eestis edaspidigi olemas inimesed, kes on valmis juhtima ja lahendama suuri väljakutseid,“ ütles Toming. TalTech Arengufond on annetustalgutele üles seadnud kaks projekti: Kuna 3. detsember on ühtlasi rahvusvaheline liikumispuuetega inimeste päev, kutsub fond inimesi üles toetama TalTechis õppivaid noori, kes vajavad täiendavat abi, kuid kes võiksid oma õpitaval erialal olla tõelised tippspetsialistid ja -teadurid. Toeta erivajadusega talendikate noorte õppimist TalTechis.  Toeta meditsiini, loodusteaduste, tehnoloogia ja tehnika, IT ja majandusteaduste inseneride kõrgharidust.
TalTechi Arengufond kutsub nimesi üles toetama ülikoolis õppivaid noori, kes vajavad täiendavat abi, kuid kes võiksid oma õpitaval erialal olla tõelised tippspetsialistid ja-teadurid | Foto: Mihkel Aitsami nimeline stipendiumifond

TalTechi Arengufond kutsub nimesi üles toetama ülikoolis õppivaid noori, kes vajavad täiendavat abi, kuid kes võiksid oma õpitaval erialal olla tõelised tippspetsialistid ja-teadurid | Foto: Mihkel Aitsami nimeline stipendiumifond

TalTech Arengufond kutsub ettevõtjaid ja eraisikuid üles annetama erinevatele fondidele, et toetada tudengeid nende õpingutes ja avada uksi uutele võimalustele. Annetamine pole pelgalt materiaalne toetus – see on investeering tulevikku, mis mõjutab nii toetajat, saajat kui ka ühiskonda tervikuna.

Miks on annetamine oluline?

„Annetamine on oluline, sest see aitab ühiskonnas kriisiolukordadega toime tulla ja lahendada väljakutseid, mida riik või erasektor üksinda ei suuda,“ selgitas TalTechi majandusteaduskonna dotsent Merle Ojasoo.

Ta lisas, et annetuskultuur aitab tugevdada kogukondlikku sidusust ja loob ühiskonnas valmisolekut ootamatuteks olukordadeks. „Annetus ei ole pelgalt rahaline panus – selles väljendub ühiskonna mõtteviis“.

Oliver Parts. Foto: Erakogu
Oliver Parts. Foto: Erakogu

TalTechi majandusteaduskonna dotsendi Oliver Partsu sõnul on ühiskonnas, sealhulgas majanduses, alati tarvis lisaraha, sest nii riigi kui ka äriettevõtete finantsressursid on piiratud ja annetamisega saab igaüks panustada soovi korral millegi õnnestumisse või vähemalt millegi/kellegi heaolu parandamisse.

Alati tasuv investeering

Majanduskasvule annavad hoogu kvaliteetne haridus ning elanike soov elukestvalt õppida, kinnitas Parts. „Vaja on nii kvaliteetset inseneriharidust kui ka majandusharidust. Haridusega investeeritakse inimestesse – mida haritumad on inimesed, seda rohkem soodustab see riigi pikaajalist majanduskasvu.“

Eesti tingimustes on Partsu sõnul vaja annetusi ka teaduse ellujäämiseks, sest Eesti riik rahastab teadust tagasihoidlikult – mahus umbes 1% SKP-st. „Haridus ja teadus toetavad teadusmahukat tootmist, mis omakorda on üks majanduskasvu allikaid,“ rääkis ta.

Haridus ei ole majandusarengu seisukohast kulu, mistõttu kasvatab tasuta õppe säilimine majandust tulevikuski ning puudub võimalus, et kui tudengil pole ihaldatava eriala omandamiseks piisavalt finantsressursse, langeb uks ta ees kinni. „Kui annetada erinevateks stipendiumiteks, aitab see stipendiumi saanud inimesel pühenduda rohkem õpingutele. Ülikooli vaatest on õpingute toetamine kasulik ka ülikoolile, sest tõstab tõenäosust, et ülikoolis õppija lõpetab nominaalajaga ning ülikoolil ei lähe suur osa riigirahast tuulde,“ tõdes Parts.

Annetuste mõju ulatub üksikisiku või organisatsiooni tasandist kaugemale. „Haritud ja tervem ühiskond suudab majanduslike ja sotsiaalsete väljakutsetega paremini toime tulla,“ märkis Ojasoo. Toetagu annetused kas tudengite stipendiume või tervishoiuprojekte, ikkagi on tulemuseks mitte ainult konkreetse abisaaja edu, vaid ka laiem majanduslik ja sotsiaalne kasu. „Annetuste kaudu saame vähendada riske, et inimesed jäävad haridusest või vajalikust abist ilma“.

On ekslik arvata, et annetamine on vaid jõukate ja suurte organisatsioonide privileeg. „Kui iga tööealine inimene annetaks näiteks ühe euro, oleks see Eestis peaaegu miljon eurot,“ ütles Ojasoo. „See on tohutu summa ja näitab, et loeb iga väike panus,“ lisas ta.

Parts võrdleb annetamist investeerimisega, mille puhul võib alustada ka ühest eurost, sest oluline pole mitte summa, vaid üleüldine panus.

Merle Ojasoo. Foto: Erakogu

Merle Ojasoo. Foto: Erakogu

Harju Elekter: haridus ja teadus on meie tuleviku vundament

Harju Elekter on aastaid olnud TalTechi Arengufondi aktiivne toetaja ning panustab stipendiumide kaudu insenerihariduse ja tehnoloogia arendamisse. Ettevõtte tegevjuhi Alvar Sassi sõnul on tegu strateegilise otsusega, mis kajastab Harju Elektri põhiväärtusi ja missiooni. „Lõpuks tulevad ja päästavad maailma ära ikkagi insenerid. Insenerivaldkond on meie ettevõtte jaoks strateegiliselt oluline, kuna see panustab otseselt innovatsiooni ja jätkusuutlikkusse,“ ütleb Sass.

Harju Elektri eesmärk on toetada andekaid noori, kelle ideed ja teadmised võivad aidata kaasa tehnoloogia arengule ja laiemalt Eesti majanduse edendamisele. „Stipendiumid on viisiks, kuidas saame aidata tulevastel spetsialistidel oma eesmärkideni jõuda,“ ütles ta.

“Stipendiumid on viisiks, kuidas saame aidata tulevastel spetsialistidel oma eesmärkideni jõuda.”

Panus TalTechi Arengufondi on andnud otseseid tulemusi. Harju Elekter on loonud sidemeid stipendiaatidega, kellest mitmed on pärast õpinguid ettevõttega liitunud. „Näeme, et meie toetusel on olnud oluline roll nende inimeste karjääri alustamisel ja arendamisel. Mitmed meie stipendiaadid on pühendunud arendustööle, uute toodete väljatöötamisele, nad töötavad meil müügiinseneridena , aga on jõudnud ka Harju Elektri juhatuseni välja – ambitsioonikate inseneride ees piire pole,“ tõi Sassi välja ning lisas, et sellised edulood kinnitavad usku, et investeering haridusse tasub end mitmekordselt ära.

Alvar Sass julgustab teisigi ettevõtteid ja eraisikuid hariduse ja teaduse toetusse panustama. „Hariduse ja teaduse toetamine on investeering meie ühiskonna ja ettevõtluse kestlikkusse ja arengusse. Iga panus aitab kasvatada inseneride, teadlaste ja spetsialistide uut põlvkonda, kes suudab lahendada tuleviku väljakutseid. Haridus ja teadus on vundament, millele tugineb meie tulevik!“ rõhutas Sass.

Grant Thornton: haridusse panustamine on investeering, mitte kulu

Baltikumi ühe juhtiva audiitor- ja äriteenuste büroo Grant Thornton Balticu auditivaldkonna juhi ja partneri Mart Nõmperi sõnul motiveerib neid panustama haridusvaldkonda veendumus, et teadmised ja haridus on rikkus ning selle toetamine on investeering, mitte kulu. „Oleme valinud majandusteaduse, sest enamik meie inimesi on majandusharidusega ja tahame toetada seeläbi enda järelkasvu,“ ütles Nõmper.

Stipendiumid annavad Nõmperi sõnul mitmele noorele võimaluse keskenduda õpingutele ja tuleviku pärast vähem muretseda. „Mida haritumad ja targemad on ühiskonna liikmed, seda võimekam ja parem on ühiskond tervikuna. Haridus on indiviidi edu ja ühiskonna heaolu nurgakivi, millele toetume me kõik. Seetõttu pole põhjust, miks ei peaks igaüks oma võimetele vastavalt haridusse panustama“.

“Mida haritumad ja targemad on ühiskonna liikmed, seda võimekam ja parem on ühiskond tervikuna. Haridus on indiviidi edu ja ühiskonna heaolu nurgakivi, millele toetume me kõik.”

Coop Pank: hariduse toetamine toob valdkonda tuleviku töötajaid

Coop Pank panustab haridusse samuti TalTechi arengufondi stipendiumide kaudu. „Sarnaselt TalTechi arengufondi nõukogu esimehe Robert Kiti öelduga usume meiegi, et stipendiumid aitavad tagada oma eriala või valdkonna tulevikukindlust ja jätkusuutlikku arengut,“ ütles Coop Pank AS juhatuse esimees Margus Rink. Panga ja TalTechi koostöö peamine soov on Ringi sõnul soodustada huvi valdkondade vastu, mis võivad oluliselt kasvatada Eesti panganduse ja laiemalt majanduse konkurentsivõimet.

Coop Panga ESG-valdkonna juhi Johanna-Maria Siilaku sõnul seisab järgmiste põlvkondade õlgadel meie kõigi tulevik ja hariduse ning teaduse toetamise kaudu panustame parema tuleviku kujundamisse. „Soovitan ka teistel ettevõtetel toetada haridusvaldkonda. Selline protsess on iseenesest motiveeriv, kuna võimaldab ettevõtetel näha hariduse ja teaduse toetamise mõju läbi noorte ambitsiooni, lahenduste ja teotahte. Lisaks loob see valdkond ettevõtete jaoks ka tuleviku töötajaid“.

Vasakult: Coop Panga personalijuht Janika Valliste, Coop Panga stipendiaadid ja Coop Panga juhatuse esimees Margus Rink. Foto: Erakogu

Vasakult: Coop Panga personalijuht Janika Valliste, Coop Panga stipendiaadid ja Coop Panga juhatuse esimees Margus Rink. Foto: Erakogu

Tallinna Vesi: stipendiumid aitavad populariseerida valdkonda

Tallinna Vee personalijuhi Kadri Kuuba sõnul on ettevõtte jaoks oluline motiveerida stipendiumide kaudu tublisid ja aktiivseid õppureid ning populariseerida veevaldkonda ja tuua ettevõttesse värskete teadmistega spetsialiste. „Ettevõtte suurim vara on selle töötajad. Selleks, et suurte teadmiste ja kogenud töötajate kõrvale astuks noor ja tarmukas järelkasv, toetame ettevõtte tegevusega seotud erialade aktiivseid õppureid, kellel on soov areneda oma valdkonna tipptegijaks,“ ütles ta.

Tänu panusele TalTechi Arengufondi on Tallinna Vesi leidnud Kuuba sõnul praktikante, kellest nii mõnigi on pärast praktikaperioodi jäänud ettevõttesse tööle. „Oleme kohtunud stipendiumide kaudu mitmete tublide ja hakkajate noortega, kellel on suur huvi oma õpitava eriala vastu ning soov anda oma panus meie valdkonda. Näeme, et veevaldkond on noorte seas jätkuvalt populaarne ja võime olla kindlad, et veepuhastamise tulevik on kindlates kätes.“

AS Merko Ehitus: soovime populariseerida insenerieriala

AS Merko Ehitus Eesti personalijuhi Ene Tüvi sõnul on koostöö ülikoolide ja tudengiorganisatsioonidega ning osalus innovatsiooni- ja teadusprojektides muutunud Merko igapäevatöö loomulikuks osaks. „Oleme andnud välja omanimelisi stipendiume juba 17 aastat. Tunnustame lahtise pea ja laia silmaringiga noori, kel on ambitsioon midagi reaalset korda saata ning keda näeksime meelsasti ka endi ridades. Noore teadlase/õppejõu stipendiumiga soovime aga anda oma panuse TalTechi akadeemiliste töötajate järelkasvu,“ ütles ta.

Stipendiumide eraldamine pakub Tüvi hinnangul suurepärase võimaluse toetada ehitus- ja inseneeriaharidust ning aidata kasvatada nii endale kui ka kogu ehitussektorile professionaalset järelkasvu. „Inseneride puudusest on palju räägitud, aga probleem süveneb veelgi ning avaldab Eesti majandusele negatiivset mõju, pidurdab arengud ja vähendab konkurentsivõimet. Kuna insenerialade populaarsus on noorte seas madal, teeme omalt poolt kõikvõimaliku ja kutsume teisigi tutvustama noortele juba varakult inseneride elukutset. See tasub ennast ära.“

Merko on koostöös TalTechi Arengufondiga andnud stipendiume välja alates 2007. aastast | Foto: Merko

Merko on koostöös TalTechi Arengufondiga andnud stipendiume välja alates 2007. aastast | Foto: Merko

Toeta talente TalTechi arengufondi kaudu

TalTechi Arengufond andis 2023. aastal välja ligi poole miljoni eruro väärtuses stipendiume (222 üliõpilasele). Arengufondi büroo juhataja Elinor Tomingu sõnul aitavad stipendiumid vähendada rahalisi tõkkeid ja annavad võimaluse noorel enda õpingutesse investeerida. „2022.-2023. õppeaastal lõpetas TalTechis bakalaureuseõppe nominaalajaga 47,5% tudengitest. See näitab, et väga suur hulk noori pikendab oma õppimist aasta-kahe või rohkema võrra. Tihtipeale on pikendamine seotud sellega, et üliõpilased lähevad kooli kõrvalt tööle ja neil pole võimalik end täiel määral õppele pühendada,“ ütles ta.

2025. aastast vähendatakse riigipoolseid tudengite toetamiseks mõeldud ressursse. See tähendab Tominga sõnul, et enam pole võimalik määrata erinevaid eriala- ja tulemusstipendiume. Seda olulisemaks muutub ettevõtjate ja eraisikute panus arengufondi.

TalTechi Arengufond osaleb 3. detsembril annetustalgute päeval, et kutsuda ettevõtteid ja inimesi toetama tulevikutalente. „Mida enam suudame toetada oskustega spetsialistide järelkasvu, seda suurema tõenäosusega on meil Eestis edaspidigi olemas inimesed, kes on valmis juhtima ja lahendama suuri väljakutseid,“ ütles Toming.

TalTech Arengufond on annetustalgutele üles seadnud kaks projekti: