AI muudab meie elu palju, aga pole teada, millal

AI muudab meie elu palju, aga pole teada, millal. 10.06.2024. Nii tõdesid tehisintellektile pühendatud 2024. aasta Innovatsioonifestivali vestlusringis osalenud TalTechi tarkvarateaduse instituudi professor Tanel Tammet, doktorant-nooremteadur Elli Valla, õiguse instituudi professor Tanel Kerikmäe, idufirma Fyma kaasasutaja ja tehnoloogiajuht Taavi Tammiste ning riigikogu liige Andres Sutt. Küsimusele, kas me peame AI puhul silmas ChatGPT-d, rõhutas professor Tammet, et kindlasti räägime palju laiemast asjast kui vaid üks tekstiaken. Samas on tarkvara ja AI vaheliste piiride osas pilt tema sõnul siiani üsna hägune. Tehisintellektiga seotud põhilootus seisneb selles, et oleksime võimelised valmistama parema ja kiirema tarkvara kõigi nende vajalike asjade jaoks, milleks inimkond pole praegu veel suuteline. Õiguse instituudi professor, AI ja juristide „omavaheliste suhete“ tundja Tanel Kerikmäe rõhutas, et AI-ga seotut tuleks määratleda sõltuvalt kasutamiseesmärgist. Lihtsa näite saabki Kerikmäe sõnul tuua õigusvallast. „Üks asi on see, kui kasutame AI-d kohtus töövaeva ja paberitöö vähendamiseks, aga teine on see, kui laseme AI otsustusprotsessi juurde. Prantsusmaal keelustati näiteks mõni aeg tagasi ära tehnoloogia, mis aitas advokaatidel aimata, mida võiks arvata asjast konkreetne kohtunik.“ Andres Suti sõnul tuleks AI-d vaadata kui tehnoloogiat, mis aitab meil tegutseda kiiremini ja paremini. Tema näeks ideaalis, et Eesti hüppaks mitmete riikide eeskujul „AI trendinäitajate hulka“, et selles protsessis teistest mitte maha jääda. Pealegi on Eestil väikese e-riigina ja ka kunagise Tiigrihüppe kogemuse pealt mitmeid eeliseid, mida tuleks ära kasutada ja lausa 1990. aastatele omase julgusega ette võtta. Tehisintellektiga seotud põhilootus seisneb selles, et oleksime võimelised valmistama parema ja kiirema tarkvara kõigi nende vajalike asjade jaoks, milleks inimkond pole praegu veel suuteline. Kõik muutub, aga me ei tea, millal Küsimusele, kui suuri muutusi võiks AI võidukäik kaasa tuua, pakkus Tammet, et maailma ootavad ees tohutult suured muutused, mida keegi meist isegi ei adu. „See arvutivärk on täiesti tühine selle kõrval, mis hakkab juhtuma. Aga ma ei oska ennustada, millal õieti juhtuma hakkab. Ja ei oska ka ennustada, kas see kultuur, mis meil praegu on, üldse säilib. Usun, et mingis mõttes ei jää ükski tänane töö alles.“ Samas, kui mõelda inimese elueale, võib muutus tema sõnul siiski väga palju aega võtta. Fyma kaasasutaja Taavi Tammiste lisas, et tehnoloogial on loomulikult meeletult suur potentsiaal, aga üks suur ja takistav asi on selle kõige hind. Paljud tehnoloogiad oleksid vähemalt esialgu nõnda kallid, et neid poleks mõtet kasutada või need poleks suurele osale üldse kättesaadavad. Tervishoiutehnoloogia valdkonnas tegutsev Elli Valla lisas, et tema töös on pudelikaelaks ka andmete kättesaadavus. „Tehisintellekt õpib andmetest. Terviseandmeid on aga keeruline saada, see on kallis, lisaks tõuseb esile privaatsuse küsimus. Olen mõelnud, kas nt ülikool võiks pääseda teatud andmetele lihtsamalt ligi,“ arutles Valla. Mingis mõttes ei jää ükski tänane töö alles. Inimene jääb veel peale Tammeti sõnul võibki AI-ga seoses näha mitut vastandlikku asja. „Ühest küljest on andmeid raske kätte saada – kas suudame tekitada administratiivseid mehhanisme, mis aitaksid andmeid kätte saada?“ Teisalt on näha ka reaalseid ohte – inimesed ei suuda kõiki neid süsteeme läbi testida ja siis juhtuvad hullud asjad, mis võivad vallandada omakorda muud hädad. „Ja siis hakkavad riskid siin-seal realiseeruma.“ Samas, kui asjad automatiseeritakse, siis tihti need ka tsentraliseeritakse, mis omakorda toob kaasa innovatsiooni vähenemise. „Loodan, et nii ei lähe, aga see nõuab ühiskonnalt tähelepanu.“ Tanel Kerikmäe ei usu, et AI võtab inimese n-ö üle, vaid pigem tuleb meil ühiskonnana pöörata üha tõsisemalt tähelepanu sellele, kes AI-d kasutab. Paljud asjad on AI vaates võimalikud – nt see, et riik saab reaalajas ettevõtetelt andmeid, et teha nende põhjal olulisi otsuseid. Samas tekib Kerikmäe sõnul küsimus, miks peaks ettevõte loovutama reaalajas oma andmed riigile, kui ta ei tea, mida nendega tehakse. Kui riik hakkab andmete põhjal midagi suunama või mõjutama, võib olla tegemist ettevõtlusvabaduse rikkumisega. Meil tuleb ühiskonnana pöörata üha tõsisemalt tähelepanu sellele, kes AI-d kasutab. Tehisintellekt aitaks vähendada administratiivset koormust Taavi Tammiste sõnul võimaldaks usalduse tekitamine Eestil teistele riikidele teed näidata. „Et ma näen, mida mu andmetega tehakse.“ Ehkki iga andmepunkt tähendab samas ka riski, sunnib see Tammiste hinnangul väheste andmetega rohkem korda saatma. Ega AI-l pole rohkem andmeid, vaid ta oskab olemasolevat paremini kasutada. Professor Tammeti sõnul on Eestis küllalt palju e-valitsemist ja just tehisintellekt aitaks vähendada administratiivset koormust. „Ainus viis seda teha oleks koguda kokku kõik asjad, mida administratsioon teeb ja anda see tehisintellektile õppimiseks.“ Nii saaks kokkuvõttes vähendada riigisektoris inimeste hulka. Seda, et AI tuleb varsti inimese asemele, Innovatsioonifestivali esinejad ei usu. Selleks, et AI saavutaks järgmise taseme, on vaja väga suurt teaduslikku revolutsiooni, aga selle lähedusse pole inimkond veel jõudnud. Praegu vabastab AI pigem inimese aega, teeb ära rutiinsed, tüütud, aeganõudvad asjad ja jätab inimesele aega mõttekamateks või loomingulisemateks asjadeks. Selleks, et AI saavutaks järgmise taseme, on vaja väga suurt teaduslikku revolutsiooni, aga selle lähedusse pole inimkond veel jõudnud. 5. juunil korraldas Tallinna Tehnikaülikool Innovatsioonifestivali „Tehisintellekt  ühiskonna teenistuses“, sest AI on hiilinud sisse meie igapäevaellu. Kõik arutlevad AI kasutamise hüvede ja kahjude üle. Nii ka ülikool.