Iga päev visatakse ära tuhandeid tonne munakoori, mida saaks taaskasutada ortopeedilistes bioimplantaatides – see aitaks edendada ringmajandust ja vähendada keskkonnamõjusid, selgub Tallinna Tehnikaülikooli doktorant-nooremteaduri Riddhi Hirenkumar Shukla teadustööst.
Kaire Uusen
Kui ressursipõuas maailm on pööranud pilgu madalama kvaliteediga puiduliikide poole, siis TalTechi teadlaste osalusel valminud uuring kinnitab, et kehvemast puidust saab tõesti päris kvaliteetset puitmaterjali.
Juuni algul Tallinna Tehnikaülikoolis kaitstud doktoritöö pakub Eesti energiatootjatele mitmeid kasulikke lahendusi, mida saab põhimõtteliselt kohe kasutada – ja esimene suur ettevõte seda juba tegigi! Millega on tegemist?
Teadlaseks saadakse nii sihikindla õppimise tulemusena kui ka juhuslikult – näiteks kui tööle minnes ei oska keegi su küsimustele vastata või kui ootamatult tekib armastus mõne inimese või linna vastu ja sa ei taha temast kaugele minna.
Tehnoloogia aitab kaitsevõimet tõsta, aga selle kõrval ei saa me üle ega ümber inimesest. Mis on tehnoloogia arengu juures tähtis, kuidas aitaks tehnoloogia Eestit veel paremini kaitsta ning milline võiks olla siin ettevõtete ja teaduse roll – sellest kõigest räägiti 5. juunil toimunud TalTechi Innovatsioonifestivalil.
Kui rääkida tehisintellektist, siis on me elus algamas väga suure muutused, mida ei ole võimalik isegi ette kujutada. Esialgu ei tasu inimestel veel AI-d karta, vaid Eesti võiks e-riigina teha siin tõsise arenguhüppe ja haarata initsiatiivi enda kätte seal, kus suuremad riigid hätta jäävad.
Tallinna Tehnikaülikooli professor, akadeemik Jarek Kurnitski sai Rootsis erakordse tähelepanu osaliseks – teda autasustati Rydbergi kuldmedaliga silmapaistva teadustöö eest ventilatsiooni valdkonnas.
Eesti mustades kiltades peidab end roheliseks energiaks sobiv metall.
Meditsiinivaldkonnas on muutunud oluliseks nutikad keha külge kinnitatavad sensorid, mille arendamise ja täiustamisega tegeldakse ka Tallinna Tehnikaülikoolis. Üks asjaga seotud teadlastest on IT-teaduskonna aasta teadlase tiitli pälvinud Margus Metshein.
„Märkan Eestis käinute hämmeldust – tihti ei oska nad öelda, miks neile Eesti meeldib, aga silmist on näha, et miski läks neile hinge ja südamesse. Mul on tunne, et see on koha ja rahva vaim,“ tunnistab Ameerika Ühendriikides elav Eestist pärit teadlane ja investor Killu Tõugu Sanborn.