Jäätmetest väärtuseni: Kiud muudab ringmajanduse reaalsuseks

Jäätmetest väärtuseni: Kiud muudab ringmajanduse reaalsuseks. 02.12.2024. Rõivatööstuse jääkidest rohepöörde edulooks Kõik sai alguse hetkest, mil Tiisvelt avastas, kui palju jääke jääb tema rõivabrändi tootmisprotsessist üle. “Nägin, et kangajäägid lähevad olmeprügisse, kus need lihtsalt põletatakse. Hakkasin mõtlema, kuidas saaksin iseenda tootmisjääke väärindada.” Sellest mõttest kasvas välja TalTechi magistritöö, mis võimaldas tal töötada välja uudse termomehhaanilise meetodi, valmistamaks tarbimisjärgsetest tekstiilijäätmetest lehtmaterjali . Tulemus? Pressitud tekstiilist valmistatud jäiga struktuuriga õhuke ja vastupidav materjal, mille üheks väljundiks on pakkuda alternatiivi kartongist või lainepapist pakenditele. “Meie pakendil on täna traditsioonilise lainepapi tootmisprotsessist 82% väiksem CO2 jalajälg.” Tiisvelt tunnistab, et mitte alati pole ta olnud nõnda rohelise mõtteviisiga. „Noorena ei mõelnud ma taaskasutamisele. Valitses kultuur, kus osteti, kasutati ja visati ära“. Mida aeg edasi, seda enam jäätmeteemad tema teadvusesse jõudsid. Korduvkasutatav tulevik Tiisvelti loodud materjalist sündis esimene toode: korduvkasutatav e-kaubanduse ringluspakend. See mitte ainult ei vähenda pakendi- ja tekstiilijäätmeid, vaid pakub ettevõtetele ja tarbijatele lainepapist transpordipakendite asemel keskkonnasõbralikku alternatiivi. Tänaseks on Kiud astunud nii Eestis kui ka mujal oma esimesed edusammud. Mis eristab Kiud-u? Nende patendiootel, termomehhaaniliselt töödeldud tekstiilijääkidest valmistatud materjal on maailmas ainulaadne – see pakub papile ja muudele pakendilahendustele tõsiseltvõetavat alternatiivi. “See pole lihtsalt vastupidav ja korduskasutatav pakendimaterjal. Üks ja sama tehnoloogia võimaldab toota Kiud-i materjali erinevate paksuste, tiheduste, jäikuste ja pinnastruktuuridega,” selgitas Tiisvelt. Kiud-i materjalil on oma mitmekülgsuse tõttu potentsiaali jõuda pakenditööstusest palju kaugemale. “Seda saab kasutada ka mööbli valmistamiseks või tööstuslikes rakendustes, näiteks suurte seadmete transpordipakendites,” selgitas Tiisvelt. Unikaalsus on andnud Kiud-ile koha innovatsiooni esirinnas, mida kinnitab tõsiasi, et ettevõte valiti Women TechEU programmi, mis toetab süvatehnoloogia idufirmasid juhtivaid naisi Euroopast. Kiud tegutseb kahesuunalise ärimudeliga: ühelt poolt müüvad nad korduskasutatavaid pakendeid hulgimüügi põhimõttel, kus kliendid vastutavad ise tagastuslogistika eest. Teisalt pakuvad nad Eestis rendimudelit, mille puhul korjab Kiud pakendid pärast kasutamist pandisüsteemi alusel tagasi. Viimane toimib Eestis hästi, kuna siinmail on pandud logistikapartnerite kaudu püsti üleriigiliselt toimuv mugav tagastusvõrgustik. Samas ei möödu uuenduste elluviimine väljakutseteta. “Innovatsioon vajab raha, aega ja kannatlikkust,” tõdes Tiisvelt. Suurimad kliendid asuvad Euroopa suurriikides nagu Saksamaa ja Prantsusmaa, kuid on keeruline kohandada oma logistikat ja tootmist nende vajadustele vastavaks. Samuti on vaja regulaarselt testida ja täiustada materjali omadusi, et konkureerida juba väljakujunenud lahendustega. “Innovatsioon vajab raha, aega ja kannatlikkust.” Innovatsioon vs lobitöö Tiisvelt on veendunud, et ringmajanduse edendamine nõuab koostööd nii ettevõtjatelt kui ka seadusandjatelt. Ta tõstab esile Euroopa Liidu Pakendi ja Pakendijäätmete direktiivi, mille kohaselt peab40% ettevõtjate transpordipakenditest olema 2030. aastaks korduskasutatav. Selline regulatsioon loob Kiud-i materjalidele ideaalse pinnase. Samas toob Tiisvelt esile ka takistused: “Uute materjalide puhul esineb väga palju turutõrkeid. Näiteks pärsib uuenduste levikut paberitööstuse lobitöö, sest nemad ei soovi enda turuosa kaotada. Mina näen siin pigem koostöövõimalust. Paberi- ja papisektor võiksid suhtuda uute materjalide integreerimisele oma protsessidesse avatult, sest neid protsesse sobib juba täna käidelda olemasolevate matriitside ja trükitehnoloogiatega“. “Uute materjalide puhul esineb väga palju turutõrkeid. Näiteks pärsib uuenduste levikut paberitööstuse lobitöö, sest nemad ei soovi enda turuosa kaotada. Mina näen siin pigem koostöövõimalust.” Eestis on Tiisvelti sõnul palju häid rohealgatusi, kuid sageli hakkavad regulatsioonid ettevõtete arengut pärssima. „Meie ringluspakendi pandisüsteemiga seotud käibemaksuprobleemid on Eesti seadusandluses siiani lahendamata. Oleme keskkonnakomisjoniga pidevas kontaktis ja loodame, et e-kaubanduse korduvkasutatavatele pakenditele antakse peatselt käibemaksuvabastus.“ Samal ajal on ta optimistlik: “Riik teeb edusamme, eriti just kliimaministeeriumi tasandil, kus otsitakse roheettevõtete ja riigi koostöö soodustamiseks pidevalt lahendusi. Olen ka ise osalenud paljudes ministeeriumi korraldatud tekstiiliümarlaudades ning püüdnud viia otsustajateni ettevõtjate seisukohti. Usun, et lähiajal liigub nii mõnigi asi paremuse poole.” Eesti väiksus on Tiisvelti hinnangul nii väljakutse kui ka võimalus. “Start-up’id saavad siin tänu toetustele kergemini alustada, kuid summad on siin väiksemad kui suures riigis. Samas avab väike riik ka rohkem uksi, näiteks on palju lihtsam ületada uudistekünnist.“ TalTechi laborist maailmaturu mängijaks Olulise osa Kiud-i eduloost moodustab koostöö TalTechiga. “Väikestel ettevõtetel ei ole tihti vahendeid, et teha süvauuringuid ja katsetusi, kuid ülikoolide laborid pakuvad selleks ideaalseid võimalusi,” rõhutas Tiisvelt. Praegugi teeb Kiud TalTechi tekstiililaboriga koostööd, et täiustada oma materjali retsepti ja töötada välja erinevaid viimistlusmeetodeid. Samal ajal on Tiisvelt veendunud, et ülikoolid ja ettevõtted peaksid üksteiselt rohkem õppima. “Ülikoolid pakuvad suurepärast innovatsiooni ja tehnoloogiliste protsesside võimekust, kuid äriline mõõde ja vastavus toote turunõuetele tulevad ettevõtjatelt. Selline sümbioos on mõlemale poolele väga kasulik.” “Ülikoolid pakuvad suurepärast innovatsiooni ja tehnoloogiliste protsesside võimekust, kuid äriline mõõde ja vastavus toote turunõuetele tulevad ettevõtjatelt. Selline sümbioos on mõlemale poolele väga kasulik.” Mida soovitab Tiisvelt aga teistele, kes plaanivad alustada ringmajandusega seotud ettevõtet? „Ambitsioonikas visioon on innovatsiooni alustala, kuid alustage väikselt, katsetage ja õppige. Kõik ideed ei pruugi lendu minna, kuid iga kogemus viib edasi. Oluline on keskenduda juba alguses potentsiaalselt toimivale ärimudelile ja küsimusele, kust tuleb tegelik majanduslik kasu – see on edu alus,” sõnas ta. Kiud on ehe näide sellest, kuidas lihtsast probleemist võivad sündida lennukad ideed. Sellest, mis algas Tiisvelti enda rõivabrändi tootmisjääkide väärindamisest, on tänaseks saanud ambitsioonikas projekt, mille eesmärk on muuta maailma. „Tahame töötada järgmise viie aasta jooksul välja litsentseeritava tootmistehnoloogia, mida teised ettevõtted saaksid lihtsa vaevaga kasutusele võtta. Me ei plaani ise kümneid tehaseid rajada, vaid keskendume sellele, et meie materjali oleks võimalik efektiivselt skaleerida ja paljudes tööstusharudes rakendada.” “Ambitsioonikas visioon on innovatsiooni alustala, kuid alustage väikselt, katsetage ja õppige. Kõik ideed ei pruugi lendu minna, kuid iga kogemus viib edasi.”