Kuidas inseneride põuale punkt panna?

Kuidas inseneride põuale punkt panna?. 11.09.2024. Lugu on avaldatud koostöös Onnineni digiajakirjaga. Ükskõik mis suunda kõrv pöörata, kurtmist heade inseneride puuduse üle kuuleb praktiliselt igast valdkonnast. Eesti ühe suurima peatöövõtja Maru Ehituse juht Margo Dengo on nimetanud inseneride põuda koguni ehitussektori suurimaks takistuseks. Olukorda ei tee kergemaks seegi, et seoses tehnika arenguga kasvab vajadus inseneriharidusega inimeste järele ka elualadel, kus nende järele varem nii suurt nõudmist ei olnud. Näiteks kaasaegne meditsiin vajab arstide kõrvale ka meditsiinitehnika insenere. TalTechi õppeprorektor Hendrik Voll ütleb, et nemad jälgivad teraselt oma lõpetajate töötasusid ja seal, kus need kõige kiiremini tõusevad, on ka töötajate põud kõige suurem. „Inseneeria õppekavade lõpetajate tasud on näidanud jõudsat kasvu,“ ütleb Voll. Eriti järsult on üles hüpanud palgatase energeetika valdkonnas. Probleem on terav. SA Kutsekoja OSKA-uuring prognoosib, et näiteks töötleva tööstuse valdkonnas on Eestis puudu koguni kaks kolmandikku majanduse arenguks vajalikest inseneridest. Eelneva taustal joonistub eriti terava kontrastina välja trend, et viimase kümnekonna aastaga on avalik-õiguslikes kõrgkoolides inseneriharidusega seotud õppekavadel vastuvõetute osakaal vähenenud kolmandiku võrra. Töötleva tööstuse valdkonnas on Eestis puudu kaks kolmandikku majanduse arenguks vajalikest inseneridest. Kes saab koorekihi? Ilmselge, et insenere on vaja juurde. Selleks peab vastavatel erialadel õppijate hulk jõudsalt kasvama. Aga kust need noored tulevad? Hendrik Voll toob välja kõnekad numbrid. Praegu tulevad koolipingist aastakäigud, mil sündis umbes 13 500 last. Gümnaasiumi lõpetab neist umbes 7500 noort. Neist omakorda on valinud gümnaasiumis laia matemaatika ja saanud matemaatika riigieksamil vähemalt 50 punkti ehk ületanud TalTechi sisse saamise lävendi ainult 2700 noort. Kutsekoolide lõpetajaist suutis mullu selle lävendi ületada vaid 23 lõpetajat. „Need 2700 on crème de la crème,“ räägib Voll. Parimatest parimad, keda noolivad lisaks insenerierialadele veel IT, loodusteaduskonnad, arstiteaduskond. Ka humanitaarvaldkondadel on nende vastu väga suur huvi. Ja selles konkurentsis paistavad insenerierialad hetkel silma kõige ebamäärasema kuvandiga. Mida need insenerid üldse teevad? Mida kujutab endast IT-spetsialisti või psühholoogi töö, sellest saavad noored enam-vähem aru. Aga insener? Miks iga kolmas katkestab? Ebamäärane ettekujutus inseneriõppest ja tulevasest elukutsest on üks põhjus, mis viib vale erialavalikuni ja õpingute katkestamiseni. Inseneeria valdkonnas katkestab kõrghariduse tasemel õpingud juba esimesel aastal koguni iga kolmas õppur. Ebamäärane ettekujutus inseneriõppest ja tulevasest elukutsest on üks põhjus, mis viib vale erialavalikuni ja õpingute katkestamiseni. Teise suure katkestajate arvu põhjusena toob TalTechi inseneriteaduskonna dekaan Fjodor Sergejev välja reaalainete õpetamise elukauguse ja ebapiisava taseme gümnaasiumides. Üliõpilastel on esimesel õppeaastal end TalTechi reaalainete kursustest nii raske läbi pressida, et paljud annavad alla. Visamatel on aga juba tudengitena kindel töö ootamas. Sergejevi sõnul käib 45% esimese astme tudengitest ja 76% magistriõppe inseneriõppe tudengitest täiskoormusega tööl. „Ka see on üks põhjus, miks osal tudengitest jääb viimasel etapil õpingute lõpetamine vormistamata,“ selgitab dekaan. TalTechis jõuavad lõpudiplomini umbes pooled sisseastunutest. Mis on kasvutrendi taga? Õnneks saab välja tuua siiski ka positiivsemaid noote. Juba eespool viidatud OSKA-uuringud näitavad, et infotehnoloogia, reaal- ja loodusteaduste ning tehnikateaduste erialadel on viimasel viiel aastal sisseastujate langustempo aeglustunud, olles samas suurusjärgus muude erialadega. Häid uudiseid tuleb TalTechist. Kaks aastat tagasi võttis kõrgkool insenerierialadele vastu 577 noort, mullu 633 ja tänavu 740. Tõusujoones läheb ka TalTechi kolledžitel Tartus, Virumaal ja Saaremaal. Teisteski tehnilist rakenduskõrgharidust pakkuvates koolides on näha kasvulainet. Näiteks Tallinna Tehnikakõrgkooli esitati tänavu 100 võrra rohkem avaldusi kui eelmisel aastal. Fjodor Sergejevi sõnul näitavad Taltechis suurimat kasvutrendi ehitusega seotud õppekavad, teisel kohal on energeetika, kus rohepöördega seoses jätkub tööd küllaga. Päris suurt huvi tunnevad noored ka materjaliteaduse vastu. Ent vara on veel rõõmustada. TalTech annab endale aru, et praeguste tõusunumbrite taga on suuresti suhteliselt suur sündide arv kahetuhandendate esimese kümnendi keskel. Et inseneeria üliõpilaste arv tõuseks jätkusuutlikult ja rahuldaks paremini kasvavat vajadust, tuleb eriala populariseerimise nimel kõvasti pingutada. TalTechi eesmärk on jõuda kolme aastaga niikaugele, et kõrgkooli astuks inseneeria erialadele õppima aastas vähemalt 1000 noort. Kas inseneriakadeemiat saadab IT-akadeemia edu? Insenerihariduse populariseerimise vajadusest on aru saanud ka riik. IT-akadeemia edu innustusel ja Euroopa Liidu kaasrahastusel käivitas Eesti riik mullu inseneriakadeemia. „Pisut enam kui kümmekond aastat pandi IT-spetsialistide põua leevendamiseks samamoodi jõud kokku, käivitati IT-akadeemia ja täna meil ei ole seda muret, et noored ei taha IT-d õppida,“ selgitab inseneriakadeemia programmi juht Juta Asuja Haridus- ja Noorteametist. Akadeemia eesmärk on riigi, õppeasutuste, ettevõtete ja erialaliitude koostöös parandada valdkonna populaarsust ja hariduse kvaliteeti ning vähendada väljalangevust. Selleks on aastail 2023–2029 ette nähtud 40 miljonit eurot, keskeltläbi 5 miljonit aastas. Kui panna siia kõrvale näiteks TalTechi aastane eelarve 130 miljonit (2023), siis võib-olla ei tundugi number enam nii väga suur, kuid Juta Asuja hinnangul on see siiski valdkonna populariseerimiseks arvestatav summa. Riik jagab seda raha, toetades kõrg- ja kutsekoolide tegevusi, mis haakuvad inseneriakadeemia eesmärkidega. Esimestel aastatel on peamine rõhk populariseerimisel. „Paljudel noortel ei ole inseneeria valdkonnaga mingit kokkupuudet olnud ja nad lihtsalt ei kaalugi seda varianti,“ ütleb Juta Asuja. Kui riik rahastab näiteks loodushariduse programme ja viib Kultuuriranitsa rahadega lapsi teatrisse ja kontserdile, siis tehnoloogia valdkonnas midagi samalaadset kõrvale panna pole olnud. Inseneriakadeemia eesmärk on riigi, õppeasutuste, ettevõtete ja erialaliitude koostöös parandada valdkonna populaarsust ja hariduse kvaliteeti ning vähendada väljalangevust. Kuidas muuta kuvand paremaks? Kõrg- ja kutsekoolid loodavad inseneriakadeemiast abi, kuid tegelikult pingutavad juba praegu koolilaste kaasamise nimel kõvasti. Hendrik Volli sõnul on TalTechil 19 fookusgümnaasiumit, kus nende õppejõud annavad valikainena inseneeriamoodulit. „See on üsna tõhus,“ kinnitab Voll. Suur potentsiaal on tüdrukute haaramisel inseneriharidusesse. Tüdrukud moodustavad 60% neist gümnasistidest, kes ületavad matemaatika riigieksamil vajaliku 50 punkti lävendi. TalTech on löönud käed ettevõtja Taavi Kotka asutatud liikumisega Unicorn Squad, mis pakub huviharidusena tehnoloogiaõpet alg- ja põhikooli tüdrukutele. Nüüd võetakse sihtgruppi ka gümnaasiumitüdrukud. Eesmärk on jõuda kolme aastaga vähemalt 1000 õpilaseni. Suur potentsiaal on tüdrukute haaramisel inseneriharidusesse. Aastaid on TalTech aidanud korraldada 7–18-aastastele tehnoloogialaagreid Enerhack, mis näiteks tänavu suvel tõi kokku 650 noort. Nende ja paljude teiste tegevuste mõte on anda õpilastele aimu, mida kaasaegne inseneritöö endast kujutab ja millist meeletut potentsiaali eneseteostuseks ja väärikaks sissetulekuks see endas tegelikult kätkeb. Samuti aitavad need murda müüti, et inseneriõpe on peamiselt teooria tuupimine ja tegeliku eluga vähe seotud või siis õpitakse vananenud tehnoloogiaid ajast ja arust laborites. „Ülikoolil on kaasaegsed laborid kõikides valdkondades – ehituses, mehhaanikas, energeetikas, soojustehnikas, materjalitehnikas jne,“ loetleb inseneriteaduskonna dekaan. Miks on tähtis side praktilise eluga? Tegelikult peavad tehnikaharidust andvad kõrg- ja kutsekoolid valgustustööd tegema ja eelarvamustega piike murdma ka nende noorte seas, kes on juba nende juures õpinguid alustanud. „Tahame juba esimestel õpingute aastatel siduda värskeid tudengeid oma erialaga ja viia neid Eesti ettevõtetesse, et näidata, kui kaasaegsed on tegelikult Eesti ettevõtete tööstusseadmed ja -hooned,“ selgitab Sergejev. „Meil on palju moodsaid ettevõtteid, kus tehakse tööd väga kõrgel tasemel nii tehnoloogia kui töötingimuste mõttes. Inseneriakadeemia kaudu on nüüd lisandunud väike ressurss selleks, et aidata õpinguid reaalse eluga paremini siduda ja edendada koostööd ettevõtetega,“ ütleb ta. Ka üliõpilased ise peavad selliseid sidemeid väga tähtsaks. TalTechi kolmanda kursuse elektroenergeetika ja mehhatroonika tudeng, Onnineni stipendiaat Brenda Pent tõi Onnineni energiapäeval peetud tudengite vestlusringis välja, et kõrgkooli esimeste aastate teoreetilised matemaatika ja füüsikakursused võivad tõesti ära ehmatada, kui ei teki arusaamist sellest, kuidas sul õpitut hiljem praktilises töös vaja läheb. Brenda Pent on hea näide ka sellest, kuidas pilk ühe ettevõtte igapäevatöösse juhatab noore inimese tehnikaõpinguteni. Arusaamine, et inseneeria võib pakkuda põnevaid töö- ja karjäärivõimalusi, saabus siis, kui gümnaasiumi viimases klassis tuli kohustuslikus korras veeta päev töövarjuna. Füüsikaõpetaja soovitusel käis Brenda töövarjuks Milremis. Tudengina on ta aga ise Elektroenergeetika Seltsi noorteürituse Positron korraldusmeeskonna liikmena aidanud tutvustada energeetikat kui ägedat õppimis- ja töövaldkonda. Kas ettevõtted mõistavad, et peavad panustama? Hendrik Voll toob positiivsena välja, et ka insenere vajavad ettevõtted on mõistnud, et peavad järelkasvu panustama. „Inseneeria populariseerimine on tõusuteel,“ kinnitab ta. Volli sõnul on TalTech lähiajal koostöös ettevõtetega loomas TalTechi Arengufondi juurde insenerihariduse sihtkapitali, millesse loodetakse lähiaastatel koguda annetustena vähemalt kümme miljonit eurot. Fondi dividenditulust saab anda välja stipendiume ja võib-olla ka sihtsuunitlusega töötasusid TalTechi teadlastele, sest inseneriõppe taseme tõstmiseks peab ka kõrgkool ise olema andekatele noortele ligitõmbav tööandja. Et sihtkapital võiks kujuneda edukaks, sellest annavad lootust ülikooli arengufondi varasemad sammud ja hulk seniseid toetajaid. Koostöös ettevõtetega annab tehnikaülikooli Arengufond tudengitele välja stipendiume, seejuures eelmisel aastal üle 200 stipendiumi kogusummas pool miljonit eurot. Koostöö vajadust ettevõtetega rõhutab ka inseneriteaduskonna dekaan Fjodor Sergejev. „Arengud tehnoloogias on väga kiired ja peame tegutsema käsikäes ettevõtetega, et tempos püsida,“ rõhutab ta. Eesti ettevõtted saavad ülemaailmses konkurentsis hästi hakkama, aga selleks, et seda taset hoida, on vaja rohkem inimesi, kes panustaksid tehnoloogiasse ja inseneeriasse. Koostööst TalTechi ja ettevõtete vahel võidavad mõlemad TalTechi Arengufond on juba üle 30 aasta olnud sillaks ettevõtete ja nende tulevaste töötajate vahel, kogudes ja vahendades toetusi TalTechi tudengitele, õppejõududele ja teadlastele. „Arengufondi kaudu välja antavad stipendiumid pakuvad tudengitele võimaluse saada rahalist toetust, leida endale kohustuslik erialane praktikakoht, kirjutada praktilise väärtusega lõputöö, luua häid sidemeid valdkonna tippjuhtide ja personalijuhtidega ning saada kogemust kandideerimisel,“ selgitab fondi juht Elinor Toming. 2023. aastal anti stipendiumikonkursside raames välja 222 stipendiumi kogusummas 451 000 eurot. Onninen alustas arengufondiga koostööd 2021. aastal. Nüüd annab Onninen välja juba kahte stipendiumi elektroenergeetika ning sisekliima ja veetehnika tudengitele. Lisaks on Taltechiga sõlmitud raamleping, mis paneb paika lähiaastate koostöökava. Konkursivestluste ja hilisemate ettevõtte külastuste käigus tekib ettevõttel stipendiaatidega ka tihedam side. „Näiteks teeme meie sisekliima ja veetehnika stipendiaadi Anna-Liisa Mikkoriga koostööd ka erialaliitudes ja kaasasime ta tehase külastusse,“ räägib Onnineni personalijuht Merle Kullerkupp. „Noori huvitavad sellised praktilised kogemused väga,“ rõhutab ta. Onnineni esimene stipendiaat Kaspar Roosileht on aga nüüd juba ettevõttes päikeseenergia tootelahenduse juhina täiskohaga tööl. „Teeme TalTechiga koostööd selleks, et olla juba varakult tööturule sisenejatele lähedal, propageerida keskkkonnahoidu ja panustada kaasaegse ettevõttena ühiskonna arengusse laiemalt,“ sõnab Merle Kullerkupp.