Ajakirjanik
Süvatehnoloogia valdkond põimib innovaatilisel moel teadust ja tehnoloogiat, ent protsess peidab endas võimaluste kõrval ka ohte.
Iga süvatehnoloogia – olgu tegu mikroelektroonikaga või biotehnoloogiaga, täiustatud materjalide või robootikaga – võib suurendada nii eraisikute, ettevõtete kui ka riikide vahelist ebavõrdsust. Kõigil pole võimekust neid tehnoloogiaid arendada või tarbida, madalama kvalifikatsiooniga töökohtade kiire vähenemine aga suurendab majanduslikku ebavõrdust ning toimetulekumuresid. See omakorda võib kasvatada kuritegevust ning sotsiaalseid pingeid. Tuleb tagada võrdne juurdepääs haridusele ja tehnoloogiale ning head võimalused digipädevuste suurendamiseks.
Lisaks on igal süvatehnoloogial oma ohud. Konsultatsiooniettevõte McKinsey võrdleb biotehnoloogiaid Pandora laekaga. Elusolendid paljunevad ja saavad endaga hakkama iseseisvalt, piire tunnistamata. Näiteks sääskede geneetiline muundamine võib malaariat tohutult vähendada, ent nende levikut võib olla keeruline hallata ning putukad võivad kahjustada ökosüsteemi.
Ootamatud tagajärjed võivad ilmneda mujalgi. Bioloogias on kõik tihedalt omavahel seotud ning ühe osa muutmine võib suurelt mõjutada ka teisi osiseid. Geneetiline muundamine ei pruugi minna plaani kohaselt.
Mõned biotehnoloogiad on soodsad ning see muudab need laiemalt kättesaadavaks. Biohäkkerid viivad katseid läbi isegi oma kodudes. Kuigi katsed oma keha peal võivad mõjutada algselt vaid biohäkkereid endid, ei garanteeri miski, et mõni katse ei too kaasa täiesti uut viirust, ootamatut mutatsiooni.
Erinevates väärtussüsteemides suhtutakse biotehnoloogia küsimustesse erinevalt. Embrüo geneetilisest muutmisest saab moraaliküsimus, millele vastates ilmnevad inimeste ja inimkoosluste väärtused. Kas puuete eemaldamine juba ebaüsas tähendab mängida Jumalat? Ning kui defektid on juba eemaldatud, siis kas on väär valida lapse sugu või juuksevärvi?
Samuti valmistavad muret privaatsuse ja nõusoleku küsimused. Miljonid ameeriklased on soetanud otse tarbijatele müüdavaid geeniteste, mida seadusesilmad on hakanud kasutama kahtlusaluste sugulaste tuvastamiseks. 2018. aastal avaldas Science artikli, mis analüüsis 1.28 miljoni ameeriklase geeniandmeid. Selgus, et kaks protsenti populatsioonist peaks loovutama oma DNA-andmed, et leida peaaegu kindlalt üles need, kellega jagatakse ühist vanavanavanavanemat. Artikkel märgib, et Euroopa juurtega ameeriklased leiaksid sama andmestiku pealt 65-protsendise tõenäosusega üles ühise vaarvanema.
Selliste analüüside tegemisekski pole päris head metoodikat. „Kuidas sa võrdled mõju tädi Maalile Obinitsas riigi julgeoleku või tööhõivega?“ küsib TalTechi vanemteadur Alar Kuusik. Ta märkis, et selliste uuringute puhul hinnatakse positiivset mõju, mitte olukorda, kus mõju puudub. „Kui me Maalile positiivset mõju ei osuta, on sageli olulisem, et me teda ei segaks.“
Süvatehnoloogiate arendamine nõuab enneolematult palju raha, mistõttu saavad neid arendada üksikud globaalsed ettevõtted. Võimu koondumine üksikute isikute või ettevõtete kätte toob kaasa ohu, et hüved ja otsustusõigused ei ole tasakaalustatult jaotatud.
