11. veebruaril tähistatakse rahvusvahelist naisteadlaste päeva, mis tuletab meelde, kui oluline on naiste roll teaduses. Päev tõstab esile naiste panust teadusesse ning innustab järgmisi põlvkondi teaduse ja innovatsiooniga tegelema. Aga kuidas on lood Eestis? Milliseid väljakutseid ja võimalusi kogevad siin naisteadlased?
teadus
Ka kliimamuutuste alases teaduses ja teaduspõhisuses tuleb ideoloogia ja aktivism ukse taha ootama jätta, kirjutab Cambridge’i Ülikooli kliimamuutuste poliitikate uurimisgrupi juht Annela Anger-Kraavi.
Viimasel ajal on kõlanud palju kära selle ümber, kuivõrd peaksid teadlased oma teadustöödest ja nende tulemustest avalikkusele rääkima ning mil määral kujundama teaduspõhiselt ühiskonna arvamust. Kas teadlased on piisavalt pildil? Kui jah, kas siis saaks paremini? Kui ei, siis miks nii?
Avastuste kasvav keerukus paneb proovile nii teadlased kui ka ühiskonna, kus sageli eelistatakse lihtsust keerulistele tõdedele. TalTechil ja teistel teadusasutustel tuleks selle probleemi lahendamises süsteemselt osaleda.
Süvatehnoloogia valdkond põimib innovaatilisel moel teadust ja tehnoloogiat, ent protsess peidab endas võimaluste kõrval ka ohte.
Šveitsis Genfis kogunenud Euroopa Tuumauuringute Organisatsiooni (CERNi) liikmed hääletasid Eesti organisatsiooni täisliikmeks. See avardab veelgi Eesti ettevõtjate, teadlaste ja üliõpilaste võimalusi osaleda tipptehnoloogilises teadus- ja arendustöös nii tudengipraktikate, organisatsioonis töötamise kui hangete kaudu.
Tallinna Tehnikaülikooli teadlased osalesid edukas rahvusvahelises uuringus, mis loob võimaluse luua uudsel viisil vastumürke – sealhulgas kurikuulsa Novitšoki vastu.
Vahel kohtab arvamusi, nagu oleks kunst ja teadus täiesti eraldiseisvad nähtused, mis eksisteerivad justkui väljapool turureegleid. Mõlemat tehakse suure missioonitundega, mõnikord sõltub töö aluseks olev idee inspiratsioonist ja mitte vajadusest. Aga kas tänapäeval on publiku mõjust ja turu nõudlusest üldse võimalik vaba olla?
TalTechi kaks silmapaistvat noorteadlast, Annette Miller ja Sigrid Kirss, jagavad oma isiklikke kogemusi, väljakutseid ning inspiratsiooni, julgustades ka teisi noori tegelema teadusega ning järgima enda unistusi.
„Mulle meeldib see, et ma saan midagi kätega teha. Ma näen reaalselt seda tulemust, mida ma teen,“ leiab Tallinna Tehnikaülikooli materjaliteaduse professor Maarja Grossberg-Kuusk, kes arendab materjale päikeseenergeetika jaoks. See on kõige kiiremini kasvav taastuvenergeetika ala.