Tehisaru suunab meeldiva vestluse käigus jäätmeid käitlema

Tehisaru suunab meeldiva vestluse käigus jäätmeid käitlema. 13.07.2026. 2025. aastal teostatud riikliku jäätmete sortimisuuringu andmetel on pakendijäätmete osakaal olmejäätmetes kasvanud viie aastaga 32%-lt 38%-ni. „See näitab, et soovitud tulemuste saavutamiseks ei piisa olemasolevast taristust ega siiani kehtestatud regulatsioonidest,“ tõdes värske magister Kristiina Lindegrön. Oma magistritöös, mis kannab pealkirja „Pakendijäätmete liigiti kogumise mõjutamine tehisarupõhise nügimise kaudu“, uuris Lindegrön, kas tehisaru abil loodud isikupärastatud vestlused võivad ajendada inimesi pakendijäätmeid liigiti koguma. Pilootuuringus osales 17 inimest, kes pole enda hinnangul pakendijäätmeid regulaarselt sorteerinud. Mida näitasid tulemused? Selgus, et pärast tehisaruga peetud vestlust väljendasid pea pooled osalejatest kavatsust hakata pakendijäätmeid liigiti koguma. Analüüsi käigus tuli esile, et vestluse loogilised ja usaldusväärsed argumendid, sealhulgas käitumisharjumusi käsitlevad arutluskäigud, mõjutasid sorteerimiskavatsusi kõige tugevamalt. Osaleval inimesel oli vaja tunda, et vestlus oli suunatud just talle, et see puudutas tema isiklikke seisukohti, ent oli samaaegselt selge ja arusaadav ning sarnanes kahe inimese vahelise kommunikatsiooniga. „Üks osaleja hindas tehisaruga peetud vestlust isegi paremaks kui inimeste vahelist suhtlust, kuna tehisaru ei olnud emotsionaalne, mistõttu oli tal lihtsam esitatud argumente arvesse võtta,“ selgitas Kristiina Lindegrön. „Teine vastaja märkis, et kuna vestlus polnud ei käskiv ega halvustav, ei tekitanud see tunnet, nagu sunnitaks teda midagi tegema, ning seetõttu jäi ta pakendite sorteerimise võimalustele tõsisemalt mõtlema,“ märkis magistritöö autor. „Pärast tehisaruga peetud vestlust väljendas koguni 41% osalejatest kavatsust hakata pakendijäätmeid liigiti koguma.“ Sorteerimisharjumuse mõjutajad Uuringust selgus, et tehisarupõhine lähenemine võib avaldada paremat mõju nendele inimestele, kelle lähedased peavad sorteerimist oluliseks ning kes on seetõttu ise valmis oma teadmisi täiendama. „Tehisaru ei asenda olemasolevaid jäätmekäitlussüsteeme, regulatsioone ega teavitustööd, kuid uuringu tulemused viitavad, et see võib hakata täiendavalt inimesi motiveerima ja nende teadlikkust suurendama. Eriti väärtuslikuks võib osutuda võimalus pidada iga inimesega tema vajaduste ja seisukohtade haakuvat vestlust,“ selgitas Lindegrön. Ühe võimaliku väljundina soovitab magistritöö autor liita tehisarupõhine vestluslahendus näiteks juturoboti vormis kohalike omavalitsuste, jäätmekäitlusettevõtete või keskkonnateadlikkust edendavate organisatsioonide veebilehtedega. Kristiina Lindegröni magistritöö „Pakendijäätmete liigiti kogumise mõjutamine tehisarupõhise nügimise kaudu“ valmis 2026. aasta kevadel TalTechi Tartu kolledži tööstusökoloogia õppekava raames. Magistritöö juhendaja oli TalTechi Tartu kolledži lektor Aija Kosk, kaasjuhendaja Martin Käärik (KPMG Baltics OÜ).