Sillamäe–Kotka: koridor rohelisemasse maailma

Sillamäe–Kotka: koridor rohelisemasse maailma. 23.01.2026. Euroopa rohepööre seab logistikasektorile üha ambitsioonikamaid eesmärke ning meretranspordil on kliimaneutraalsuse saavutamisel oluline roll. Alternatiivkütuste kasutuselevõtt, energiatõhusad laevad ja roheliste transpordikoridoride arendamine on muutumas merenduses tavapäraseks. Üha enam rõhutatakse ka vajadust kaasata väikseid ja keskmise suurusega sadamaid, et rohepööre toimuks õiglaselt ja regionaalse tasakaalustatusega. Tallinna Tehnikaülikooli ärikorralduse instituudi ja Saksamaa Wismari rakenduskõrgkooli teadlaste Georgi Hrenovi, Eunice O. Barki, Gunnar Prause ja Wolfgang Gerstlbergeri ühisuuring „Integrating Small and Medium-Sized Ports into Green Shipping Corridors: A Case Study of the Sillamäe–Kotka Ferry Line“ analüüsib, kuidas saavad väikese ja keskmise suurusega sadamad panustada roheliste transpordikoridoride arengusse, ning milline on Sillamäe–Kotka liini taasavamise potentsiaal nii dekarboniseerimise kui ka Ida-Virumaa regionaalse arengu toetamisel. Rohelised transpordikoridorid ja sadamate roll rohepöördes Rohelised transpordikoridorid tähendavad mereteid, mille eesmärk on dekarboniseerida merendust, mistõttu võetakse kasutusele madala või lausa nullheitega laevu ning ehitatakse välja alternatiivkütuste taristut. Tegemist on riike, sadamaid ja tööstust ühendava koostööpõhise lähenemisega, mille raames luuakse keskkonnaneutraalseid transpordilahendusi. Sillamäe sadam, Ida-Virumaa suurim kauba- ja logistikasõlm, kuulub Euroopa TEN-T (Trans-European Transport Network) põhivõrku ning sobitub keskmise suurusega sadamate profiiliga. Sadama pikaajaline arengustrateegia näeb ette rohelise ammoniaagi, vesiniku ja biometaani kasutuselevõttu, mis looks eeldused keskkonnasäästlike laevade teenindamiseks ning uute rohekütusetaristute tekkeks Kirde-Eestis. Soome lahe vastaskaldal paiknev Hamina-Kotka sadamakompleks on üks Soome suurimaid transpordikeskusi. Seal on juba kasutusel biometaani tootmine ja punkerdamine ning arendamisel Power-to-Gas-tehnoloogiad, mis toetavad mitmesuguste rohekütuste kasutamist. Nende tehnoloogiate koondumine ühele logistilisele teljele loob eeldused, et Läänemere idakaldal avataks keskkonnahoidlik laevaliin ja kujuneks välja rohelise meretranspordi platvorm. Miks võib muutuda Sillamäe–Kotka liin taas aktuaalseks? Ida-Virumaa õiglase ülemineku kontekstis mängib logistika- ja transpordisektor olulist rolli. See pakub oskustööl põhinevaid töökohti, seob piirkonda rahvusvaheliste väärtusahelatega ning sobib rohetehnoloogiate rakendamise platvormiks. Regulaarne laevaühendus loob sadama ümbruses lisandväärtust, sest võimaldab tekkida uutel teenustel ja ettevõtetel ning aitab mitmekesistada piirkonna majandusstruktuuri väljaspool traditsiooniliselt energiamahukaid sektoreid. Seetõttu haakub liini taastamise potentsiaal otseselt Ida-Virumaa õiglase ülemineku üldeesmärgiga – arendada piirkonnas uusi kestlikke majandusvaldkondi. Mis on võrreldes varasemaga muutunud? Sillamäe–Kotka liin tegutses juba 2006.–2007. aastal, kuid lõpetas tegevuse peamiselt ebapiisava kaubamahu, sobimatu laevavaliku ja geopoliitiliste tegurite tõttu. Tänane poliitiline ja tehnoloogiline kontekst on aga oluliselt muutunud. Euroopa Liidu kliimapoliitika on tugevnenud ning on rakendunud „Fit for 55“ pakett: EL on seadnud eesmärgiks vähendada võrreldes 1990. aastaga märkimisväärselt kasvuhoonegaaside netoheidet, kusjuures transport on selle poliitika oluline komponent. Levivad roheliste transpordikoridoride algatused ja kasvab nende toll merenduse dekarboniseerimisel: neid kasutatakse süsinikuneutraalse transpordi arendamisel kui katse- ja rakendusplatvorme. Arendatakse Rahvusvahelise Merendusorganisatsiooni (IMO) kliimaeesmärke: rõhk on alternatiivkütuste ja energiatõhusate lahenduste väljatöötamisel. Euroopa Liidu heitkogustega kauplemise süsteem laieneb meretranspordile: alates 2024. aastast muutub fossiilkütustel põhinev laevandus järk-järgult kulukamaks, mis suurendab võimalust ja vajadust süsinikuintensiivsed lahendused ümber hinnata. Käiku lähevad Ida-Viru maakonna õiglase ülemineku kava ja toetavad rahastusmehhanismid: piirkonna majanduse ümberkujundamiseks ning rohetehnoloogilise taristu arendamiseks suunatakse kohapeale märkimisväärseid vahendeid. Potentsiaalne mõju dekarboniseerimisele Uuringu mudelid näitavad, et maanteetranspordi osaline suunamine lühimeresõidule võib avaldada märkimisväärset keskkonnamõju kogu transpordikoridori ulatuses. Kui osa autode ja raskeveokite liikumisest marsruudil Kotka–Helsingi–Tallinn–Ida-Virumaa suunata Sillamäe–Kotka liinile ning kasutada energiatõhusamaid ja madala heitega lahendusi, väheneb kogu transpordiahela süsinikujalajälg oluliselt (vt tabel 1). Tabel 1. Prognoositav süsteemne CO₂ kokkuhoid Sillamäe–Kotka liini kasutamisel Aasta Reisijateveo kokkuhoid Kaubaveo kokkuhoid Aastane kokkuhoid 2025 ~680 000 t CO₂ ~42 445 000 t CO₂ ~43,1 mln t CO₂ 2030 ~850 000 t CO₂ ~50 934 000 t CO₂ ~51,8 mln t CO₂ Uuring rõhutab, et valdav osa potentsiaalsest heitevähendusest tuleneb kaubaveost: modelleerimise kohaselt moodustab kaubavedu üle 98% kogu transpordikoridori CO₂-heitest. Seega saavutatakse suurim keskkonnakasu eeskätt kaubaveo ümbersuunamise kaudu, eeldusel et paralleelselt kasutatakse madala heitega kütuseid ja energiatõhusaid laevu. Majanduslik ja regionaalne mõõde Kaubavedu ja logistikavõimekus Soome ja Eesti vaheline kaubavedu moodustab märkimisväärse osa Läänemere-äärsetest logistilistest voogudest. Uuringu kohaselt võiks Sillamäe–Kotka liin teenindada ligikaudu 1–1,2 miljonit tonni kaupa aastas, tuginedes veokitega veetava kauba prognoosidele. Meretransport võimaldab teekondi lühendada ja riske hajutada, toetades Euroopa Liidu eesmärki suunata kaubavood keskkonnasäästlikumatele transpordiviisidele ning mitmekesistada Läänemere piirkonna logistikavõrgustikku. Tööjõu liikuvus ja Ida-Virumaa areng Ida-Virumaal on märkimisväärne oskustööliste potentsiaal, mis on kujunenud põlevkivi-, keemia- ja metallitööstuse pikaajalise arengu tulemusel. Samal ajal näitab tööhõive olukord Kagu-Soomes vajadust teatud oskustega tööjõu järele. Sillamäe–Kotka liin võib parandada tööjõu ruumilist mobiilsust kahe riigi vahel, võimaldades lühiajalist ja hooajalist pendelrännet ilma alalist elukohta vahetamata. See lähenemine on kooskõlas õiglase ülemineku põhimõtetega, pakkudes Kirde-Eesti elanikele uusi sissetuleku- ja eneseteostusvõimalusi ajal, mil traditsioonilised tööstusharud piirkonnas taanduvad. Turismivoogude kasv ja kohalik majandus Lisaks kauba- ja tööjõuliiklusele on liinil potentsiaal elavdada turismivooge, sealhulgas ühepäevakülastusi, mis võivad tuua piirkonda täiendavat rahavoogu. See mõju on eriti oluline Ida-Virumaa kontekstis, kus turismipotentsiaal on seni olnud alarakendatud ning kus konkurentsivõimeline hinnatase ja mitmekesine kultuuripärand võimaldavad kujundada alternatiivi Tallinna-kesksele turismimudelile. Edasised sammud ja strateegiline tähendus Sillamäe–Kotka liini taastamine tähendab mitmetasandilist strateegilist sekkumist, mis eeldab avaliku ja erasektori tihedat koostööd. Esimestel tegevusaastatel võivad tuua piiratud veomahud kaasa vajaduse riikliku rahalise ja poliitilise toe järele. Projekt sobitub otseselt Ida-Virumaa õiglase ülemineku raamistikku, kuna alternatiivkütuste taristu ja sadamapõhise innovatsiooni arendamine loob eeldused, et piirkonda tekivad rohetehnoloogiline kompetents ja uued töökohad. Kokkuvõttes võib Sillamäe–Kotka koridorist kujuneda Eesti jaoks praktiline katseplatvorm, mis võimaldab rakendada mõõdetavaid rohepöördelahendusi, aidata Eestil kujundada senisest tugevamalt Läänemere rohelise merenduse arengusuundi ning muuta Ida-Virumaad uue kestliku majanduse keskuseks. Käesolev artikkel on valminud Euroopa Liidu kaasrahastusel projekti „Ida-Viru ettevõtluse teadmusmahukuse suurendamise toetus: teadusvõimekuse pakkumise arendamine Ida-Virumaal TA-võrgustiku loomiseks“ raames, grant „Õiglase ülemineku valitsemismudelid ja ettevõtluse arengurajad: seire ja analüüs“.