Saban Ibrahim Göksal: kuidas usaldada tehisintellekti sõjas?

09.04.2025
Saban Ibrahim Göksal: kuidas usaldada tehisintellekti sõjas?. 09.04.2025. Inseneeria vaatepunktist muutub tulevikus seega oluliseks õigusvaldkonna institutsioonide ja kaitseettevõtete vaheline koostöö. USA arvuteadlane John McCarthy on sõnastanud tehisintellekti (TI) kui teadust ja inseneeriat, mille eesmärk on luua intelligentseid masinaid. Ühtlasi võib määratleda intelligentsust kui võimekust saavutada maailmas toimides oma eesmärke. USA arvuteadlane John McCarthy on sõnastanud tehisintellekti (TI) kui teadust ja inseneeriat, mille eesmärk on luua intelligentseid masinaid. Ühtlasi võib määratleda intelligentsust kui võimekust saavutada maailmas toimides oma eesmärke. Tänapäeval jõutakse TI-süsteemide tsiviilrakendustes märkimisväärsete saavutusteni. Siiski on sõjalistes rakendustes need verstapostid juba ammu läbitud. Ka autonoomsed relvasüsteemid (AWS) on oma „tsiviilkolleegidega“ võrreldes oluliselt täiuslikumad. Millest me täpsemalt räägime? Näiteks 1970. aastate lõpus arendatud Raytheoni Phalanx Close-In Weapon System (CIWS) suudab ohte iseseisvalt tuvastada, jälgida ja ohuobjekte ka hävitada. 1990. aastate alguses arendatud IAI Harpy suudab iseseisvalt tuvastada ja rünnata radarikiirguse allikaid. Laevadega võitlemiseks mõeldud raketid nagu Aerospatiale Exocet (arendatud 1970. aastatel) ja Boeing RGM-84 Harpoon (valmis 1977. aastal) suudavad iseseisvalt navigeerida mere sihtmärkide suunas, näidates autonoomsete operatsioonide kaudu oma kõrgtasemel võimekust. Lisaks sellele, et TI-süsteemid on saavutanud teatud intellektuaalse võimekuse – need suudavad tuvastada mustreid, langetada ebakindlates oludes otsuseid, õppida minevikukogemustest ja kohaneda keerukates keskkondades – , on need tekitanud ka eetilisi, sidusrühmade usaldust kahjustanud probleeme. Ettevaatlikud riigid, muutunud ajad Euroopa Liit on astunud märkimisväärseid regulatiivseid samme, et usaldust taastada, olles muutnud usaldusväärsuse TI tuumikomaduseks. Siiski on sõjalistes operatsioonides kasutatavad TI-süsteemid üldiselt regulatsioonide alt välja jäetud, kuna valitseb arvamus, et need võivad takistada süsteemide arendamist ja potentsiaalselt kahjustada ELi liikmesriikide rahvuslikke julgeolekuhuve. Siiski on sõjalistes operatsioonides kasutatavad TI-süsteemid üldiselt regulatsioonide alt välja jäetud, kuna valitseb arvamus, et need võivad takistada süsteemide arendamist ja potentsiaalselt kahjustada ELi liikmesriikide rahvuslikke julgeolekuhuve. Ometi peavad need süsteemid vastama praegustele eetilistele põhimõtetele ja ka tehnilise vastupidavuse, ohutuse, andmete haldamise, läbipaistvuse ning järelevalve nõuetele, et tagada nende tõhus toimimine kõigis tingimustes. Selle tulemusena on arenenud sõjavägedega riikides välja töötatud autonoomseid relvasüsteeme (AWS), et need oleksid erinevate eesmärkide täitmisel ühtviisi usaldusväärsed. Näiteks Israel Aerospace Industries (IAI) poolt arendatud IAI Harop on lendav relv, mis suudab iseseisvalt tuvastada ja rünnata sihtmärke ka eriti kõrge riskiga keskkondades. STM Kargu 2 on pöörlevate tiibadega kamikaze-droon, mis on mõeldud tegutsema asümmeetrilises sõjas ja terrorismivastases võitluses. Seegi relv suudab sihtmärke iseseisvalt tuvastada. Roketsan Çakır on järgmise põlvkonna tiibrakett, mis on varustatud täiustatud autonoomsete juhtimissüsteemidega ja suudab kohaneda dünaamiliste operatiivkeskkondadega, mis tagab usalduskindluse. Aundril Roadrunner on autonoomne luure- ja löögisüsteem, mis paistab silma vahetute ohtude hindamisega ja oskusega võtta keerukates tingimustes vastu otsuseid. Inimese uus roll IAI Haropil on täiustatud autonoomsed võimekused, sest süsteemi arhitektuur sisaldab tugevaid algoritme, mis tagavad ettearvamatutes keskkondades – nt elektroonilise häiretegevuse piirkondades või erinevate küberrünnakute ajal – tehnilise vastupidavuse. Süsteemi ohutust tagavad „omadused“ sisaldavad enesehävitusmehhanisme, mis aitavad vältida mittekavandatud kahju, aga ka rikkega või kontrolli kaotanud masina kasutamist. IAI Harop tagab andmete turvalise kasutamise koos krüpteerimise ja rangete sõjaliste protokollidega, aga samal ajal säilib reaalajas toimuva operatiivse tagasiside kaudu läbipaistvus, mis võimaldab põhjalikku järelevalvet ja hilisemat analüüsi. Läbipaistvus aitab säilitada inimeste järelevalvet süsteemi üle, seega on tegemist strateegilise autonoomia ja inimkontrolli integratsiooniga tänapäeva sõjandustehnoloogias. STM Kargu 2 on Türgi päritolu ründedroon, mis kuulub autonoomsete relvasüsteemide hulka. Seda iseloomustab kohanemisvõimekus – süsteem sisaldab täiustatud sihtmärgi tuvastamise algoritme ja ohutust suurendavaid turvamehhanisme, mis toimivad ka elektroonilise sõjanduse stsenaariumides. Kargu 2 kasutab turvalist krüpteerimist ja tugevaid kommunikatsiooniprotokolle, mis aitavad hallata tundlikku operatiivandmestikku ning tagavad range vastavuse sõjalistele ja õiguslikele standarditele. Süsteemi läbipaistvust suurendavad üksikasjalik tagasiside ja seletatavad algoritmid, mis annavad operaatoritele otsuste tegemiseks olulisi ülevaateid. Tugevaimaks väärtuseks jääb võimalus säilitada n-ö inimkeskne operatiivne lähenemine – kriitilistes olukordades saavad otsustamise õiguse endiselt inimesed, kellel on võimalik järgida eetilisi põhimõtteid. Nõnda kujuneb autonoomsete tehisintellektivõimekuste ja inimjärelevalve vahele strateegiline tasakaal. Tugevaimaks väärtuseks jääb võimalus säilitada n-ö inimkeskne operatiivne lähenemine – kriitilistes olukordades saavad otsustamise õiguse endiselt inimesed, kellel on võimalik järgida eetilisi põhimõtteid. Nõnda kujuneb autonoomsete tehisintellektivõimekuste ja inimjärelevalve vahele strateegiline tasakaal. Sama kehtib ka Roketsan Çakıri kohta. Inimese järelevalve rõhutamiseks töötab süsteem selliste mehhanismide kaudu nagu „human-in-the-loop“ (inimene protsessis sees), „human-on-the-loop“ (inimene protsessi peal järelevalves) ja „human-in-command“ (inimene otsustuspositsioonil), mis võimaldavad operaatoritel kontrollida kõiki olulisi parameetreid ja vajadusel sekkuda. Aundril Roadrunner on USA-s välja töötatud autonoomne drooniplatvorm, mis on loodud tegutsemiseks vaenulikus ja keerukas keskkonnas. Süsteem käsitleb andmeid turvaliselt ka rasketes tingimustes – krüpteerimise ja rangete haldusprotokollidega tagatakse missioonikriitilise teabe terviklikkus ja konfidentsiaalsus. Läbipaistvus saavutatakse vahetu telemeetria ja seletatava TI kaudu, mis annab operaatoritele täpse ja põhjaliku arusaama operatiivsetest otsustest ja süsteemi toimivusest ning tugevdab lõppkokkuvõttes inimeste otsustusvõime ja automatiseeritud sõjatehnoloogia sümbioosi. TalTech on valmis koostööks Need ja kümned sarnased süsteemid vastavad kõik EL-is kehtestatud TI usaldusväärsuse eetilistele põhimõtetele. Kui esitada neid aga selgelt kui turundusstrateegiat, annab see süsteemidele EL-i turul konkurentsieelise. TalTechi majandusteaduskonna alla kuuluv õiguse instituut, kus viiakse läbi vastavaid teaduslikke uuringuid, sobiks selle teema puhul kaitseettevõtete partneriks, sest koostööprojektide eelduseks on multidistsiplinaarsed teadusgrupid, mis võimaldavad keskenduda teadus- ja arendustegevuse käigus ka relvasüsteemide eetilistele ja õiguslikele aspektidele. Ja seda suudab TalTech pakkuda. TalTechi majandusteaduskonna alla kuuluv õiguse instituut, kus viiakse läbi vastavaid teaduslikke uuringuid, sobiks selle teema puhul kaitseettevõtete partneriks, sest koostööprojektide eelduseks on multidistsiplinaarsed teadusgrupid, mis võimaldavad keskenduda teadus- ja arendustegevuse käigus ka relvasüsteemide eetilistele ja õiguslikele aspektidele.
TalTechi õiguse instituudi doktorant-nooremteadur
Saban Ibrahim Göksal arutleb, kuidas sõjalistes operatsioonides kasutatavad TI süsteemid on üldiselt regulatsioonide alt välja jäetud, kuna valitseb arvamus, et need võivad takistada süsteemide arendamist ja potentsiaalselt kahjustada ELi liikmesriikide rahvuslikke julgeolekuhuve. Foto: Edmond Mäll/TalTech.

Saban Ibrahim Göksal arutleb, kuidas sõjalistes operatsioonides kasutatavad TI süsteemid on üldiselt regulatsioonide alt välja jäetud, kuna valitseb arvamus, et need võivad takistada süsteemide arendamist ja potentsiaalselt kahjustada ELi liikmesriikide rahvuslikke julgeolekuhuve. Foto: Edmond Mäll/TalTech.

Tegemist on arvamusartikliga
Artiklis avaldatud mõtted on artikli autori omad ning ei pruugi ühtida Trialoogi seisukohtadega.

Euroopa Liit on teinud suuri pingutusi, et muuta usaldusväärsus tehisaru põhiomaduseks. Sõjaliste rakenduste puhul kehtivad aga teised reeglid, sest levinud on arvamus, et liigsed piirangud võiksid takistada vastavate süsteemide arengut ja ohustada liikmesriikide julgeolekuhuve.

Inseneeria vaatepunktist muutub tulevikus seega oluliseks õigusvaldkonna institutsioonide ja kaitseettevõtete vaheline koostöö.

USA arvuteadlane John McCarthy on sõnastanud tehisintellekti (TI) kui teadust ja inseneeriat, mille eesmärk on luua intelligentseid masinaid. Ühtlasi võib määratleda intelligentsust kui võimekust saavutada maailmas toimides oma eesmärke.

USA arvuteadlane John McCarthy on sõnastanud tehisintellekti (TI) kui teadust ja inseneeriat, mille eesmärk on luua intelligentseid masinaid. Ühtlasi võib määratleda intelligentsust kui võimekust saavutada maailmas toimides oma eesmärke.

Tänapäeval jõutakse TI-süsteemide tsiviilrakendustes märkimisväärsete saavutusteni. Siiski on sõjalistes rakendustes need verstapostid juba ammu läbitud. Ka autonoomsed relvasüsteemid (AWS) on oma „tsiviilkolleegidega“ võrreldes oluliselt täiuslikumad.

Millest me täpsemalt räägime?

Näiteks 1970. aastate lõpus arendatud Raytheoni Phalanx Close-In Weapon System (CIWS) suudab ohte iseseisvalt tuvastada, jälgida ja ohuobjekte ka hävitada. 1990. aastate alguses arendatud IAI Harpy suudab iseseisvalt tuvastada ja rünnata radarikiirguse allikaid.

Laevadega võitlemiseks mõeldud raketid nagu Aerospatiale Exocet (arendatud 1970. aastatel) ja Boeing RGM-84 Harpoon (valmis 1977. aastal) suudavad iseseisvalt navigeerida mere sihtmärkide suunas, näidates autonoomsete operatsioonide kaudu oma kõrgtasemel võimekust.

Lisaks sellele, et TI-süsteemid on saavutanud teatud intellektuaalse võimekuse – need suudavad tuvastada mustreid, langetada ebakindlates oludes otsuseid, õppida minevikukogemustest ja kohaneda keerukates keskkondades – , on need tekitanud ka eetilisi, sidusrühmade usaldust kahjustanud probleeme.

Laevadega võitlemiseks mõeldud raketid nagu Aerospatiale Exocet (arendatud 1970. aastatel) suudavad iseseisvalt navigeerida mere sihtmärkide suunas, näidates autonoomsete operatsioonide kaudu oma kõrgtasemel võimekust. Foto: MBDA

Laevadega võitlemiseks mõeldud raketid nagu Aerospatiale Exocet (arendatud 1970. aastatel) suudavad iseseisvalt navigeerida mere sihtmärkide suunas, näidates autonoomsete operatsioonide kaudu oma kõrgtasemel võimekust. Foto: MBDA

Ettevaatlikud riigid, muutunud ajad

Euroopa Liit on astunud märkimisväärseid regulatiivseid samme, et usaldust taastada, olles muutnud usaldusväärsuse TI tuumikomaduseks. Siiski on sõjalistes operatsioonides kasutatavad TI-süsteemid üldiselt regulatsioonide alt välja jäetud, kuna valitseb arvamus, et need võivad takistada süsteemide arendamist ja potentsiaalselt kahjustada ELi liikmesriikide rahvuslikke julgeolekuhuve.

Siiski on sõjalistes operatsioonides kasutatavad TI-süsteemid üldiselt regulatsioonide alt välja jäetud, kuna valitseb arvamus, et need võivad takistada süsteemide arendamist ja potentsiaalselt kahjustada ELi liikmesriikide rahvuslikke julgeolekuhuve.

Ometi peavad need süsteemid vastama praegustele eetilistele põhimõtetele ja ka tehnilise vastupidavuse, ohutuse, andmete haldamise, läbipaistvuse ning järelevalve nõuetele, et tagada nende tõhus toimimine kõigis tingimustes. Selle tulemusena on arenenud sõjavägedega riikides välja töötatud autonoomseid relvasüsteeme (AWS), et need oleksid erinevate eesmärkide täitmisel ühtviisi usaldusväärsed.

Näiteks Israel Aerospace Industries (IAI) poolt arendatud IAI Harop on lendav relv, mis suudab iseseisvalt tuvastada ja rünnata sihtmärke ka eriti kõrge riskiga keskkondades. STM Kargu 2 on pöörlevate tiibadega kamikaze-droon, mis on mõeldud tegutsema asümmeetrilises sõjas ja terrorismivastases võitluses. Seegi relv suudab sihtmärke iseseisvalt tuvastada.

Roketsan Çakır on järgmise põlvkonna tiibrakett, mis on varustatud täiustatud autonoomsete juhtimissüsteemidega ja suudab kohaneda dünaamiliste operatiivkeskkondadega, mis tagab usalduskindluse. Aundril Roadrunner on autonoomne luure- ja löögisüsteem, mis paistab silma vahetute ohtude hindamisega ja oskusega võtta keerukates tingimustes vastu otsuseid.

Inimese uus roll

IAI Haropil on täiustatud autonoomsed võimekused, sest süsteemi arhitektuur sisaldab tugevaid algoritme, mis tagavad ettearvamatutes keskkondades – nt elektroonilise häiretegevuse piirkondades või erinevate küberrünnakute ajal – tehnilise vastupidavuse. Süsteemi ohutust tagavad „omadused“ sisaldavad enesehävitusmehhanisme, mis aitavad vältida mittekavandatud kahju, aga ka rikkega või kontrolli kaotanud masina kasutamist. IAI Harop tagab andmete turvalise kasutamise koos krüpteerimise ja rangete sõjaliste protokollidega, aga samal ajal säilib reaalajas toimuva operatiivse tagasiside kaudu läbipaistvus, mis võimaldab põhjalikku järelevalvet ja hilisemat analüüsi.

Läbipaistvus aitab säilitada inimeste järelevalvet süsteemi üle, seega on tegemist strateegilise autonoomia ja inimkontrolli integratsiooniga tänapäeva sõjandustehnoloogias.

STM Kargu 2 on Türgi päritolu ründedroon, mis kuulub autonoomsete relvasüsteemide hulka. Seda iseloomustab kohanemisvõimekus – süsteem sisaldab täiustatud sihtmärgi tuvastamise algoritme ja ohutust suurendavaid turvamehhanisme, mis toimivad ka elektroonilise sõjanduse stsenaariumides. Kargu 2 kasutab turvalist krüpteerimist ja tugevaid kommunikatsiooniprotokolle, mis aitavad hallata tundlikku operatiivandmestikku ning tagavad range vastavuse sõjalistele ja õiguslikele standarditele.

Süsteemi läbipaistvust suurendavad üksikasjalik tagasiside ja seletatavad algoritmid, mis annavad operaatoritele otsuste tegemiseks olulisi ülevaateid. Tugevaimaks väärtuseks jääb võimalus säilitada n-ö inimkeskne operatiivne lähenemine – kriitilistes olukordades saavad otsustamise õiguse endiselt inimesed, kellel on võimalik järgida eetilisi põhimõtteid. Nõnda kujuneb autonoomsete tehisintellektivõimekuste ja inimjärelevalve vahele strateegiline tasakaal.

Tugevaimaks väärtuseks jääb võimalus säilitada n-ö inimkeskne operatiivne lähenemine – kriitilistes olukordades saavad otsustamise õiguse endiselt inimesed, kellel on võimalik järgida eetilisi põhimõtteid. Nõnda kujuneb autonoomsete tehisintellektivõimekuste ja inimjärelevalve vahele strateegiline tasakaal.

Sama kehtib ka Roketsan Çakıri kohta. Inimese järelevalve rõhutamiseks töötab süsteem selliste mehhanismide kaudu nagu „human-in-the-loop“ (inimene protsessis sees), „human-on-the-loop“ (inimene protsessi peal järelevalves) ja „human-in-command“ (inimene otsustuspositsioonil), mis võimaldavad operaatoritel kontrollida kõiki olulisi parameetreid ja vajadusel sekkuda.

Aundril Roadrunner on USA-s välja töötatud autonoomne drooniplatvorm, mis on loodud tegutsemiseks vaenulikus ja keerukas keskkonnas. Süsteem käsitleb andmeid turvaliselt ka rasketes tingimustes – krüpteerimise ja rangete haldusprotokollidega tagatakse missioonikriitilise teabe terviklikkus ja konfidentsiaalsus. Läbipaistvus saavutatakse vahetu telemeetria ja seletatava TI kaudu, mis annab operaatoritele täpse ja põhjaliku arusaama operatiivsetest otsustest ja süsteemi toimivusest ning tugevdab lõppkokkuvõttes inimeste otsustusvõime ja automatiseeritud sõjatehnoloogia sümbioosi.

Autonoomsete droonide arendamisel peetakse üha olulisemaks tasakaalu tehnilise võimekuse ja inimkontrolli vahel. Foto: Unsplash

Autonoomsete droonide arendamisel peetakse üha olulisemaks tasakaalu tehnilise võimekuse ja inimkontrolli vahel. Foto: Unsplash

TalTech on valmis koostööks

Need ja kümned sarnased süsteemid vastavad kõik EL-is kehtestatud TI usaldusväärsuse eetilistele põhimõtetele. Kui esitada neid aga selgelt kui turundusstrateegiat, annab see süsteemidele EL-i turul konkurentsieelise.

TalTechi majandusteaduskonna alla kuuluv õiguse instituut, kus viiakse läbi vastavaid teaduslikke uuringuid, sobiks selle teema puhul kaitseettevõtete partneriks, sest koostööprojektide eelduseks on multidistsiplinaarsed teadusgrupid, mis võimaldavad keskenduda teadus- ja arendustegevuse käigus ka relvasüsteemide eetilistele ja õiguslikele aspektidele. Ja seda suudab TalTech pakkuda.

TalTechi majandusteaduskonna alla kuuluv õiguse instituut, kus viiakse läbi vastavaid teaduslikke uuringuid, sobiks selle teema puhul kaitseettevõtete partneriks, sest koostööprojektide eelduseks on multidistsiplinaarsed teadusgrupid, mis võimaldavad keskenduda teadus- ja arendustegevuse käigus ka relvasüsteemide eetilistele ja õiguslikele aspektidele.