TalTechi teaduskommunikatsiooni juht
Tehnoloogia aitab kaitsevõimet tõsta, aga selle kõrval ei saa me üle ega ümber inimesest. Mis on tehnoloogia arengu juures tähtis, kuidas aitaks tehnoloogia Eestit veel paremini kaitsta ning milline võiks olla siin ettevõtete ja teaduse roll – sellest kõigest räägiti 5. juunil toimunud TalTechi Innovatsioonifestivalil.
„Tehisintellekt on kui tuleviku ennustamine – lõpuks jääd lolliks,“ viitas Kaitseministeeriumi kantsler Kusti Salm TalTechi 2024. a Innovatsioonifestivalil tehnoloogia ülikiirele arengule, mis mõjutab muude valdkondade kõrval ka kaitsesektorit. Salmi sõnul aga ei pea oskama tulevikku ennustada, vaid oluline on enam-vähem orienteeruda selles, kuidas kogu süsteemi juhtida: sh teada tehnoloogilist potentsiaali, mida me vajame ja kuhu tahame jõuda.
„Me peame Venemaad heidutama, et ta saaks aru, et meile pole mõtet kallale tulla, sest hind, mis ta selle eest kokkuvõttes maksab, on mõõtmatuid kordi suurem,“ rõhutas Salm, kelle sõnul on Eesti kaitsevaldkonna juhid selle mõtte defineerinud ühe küsimuse kaudu – kuidas me võidame järgmise sõja? „Ja ma olen selle vastuse ka välja öelnud: ainus võimalus sõda ära hoida on see, et oleme selleks valmis kavatsusega sõda võita. See ongi heidutus, millest räägime. Vastase veenmine.“
Salmi sõnul saab tuua sõjateema lihtsustatult üle ka tehisintellekti maailma.
Kuidas võiks tuleviku tehisintellekt aidata meil vastast heidutada? Esiteks nii, et me teame täpselt, kus vastane asub. Ja et meil on vahendid vastane (kaugelt) ja kiiresti hävitada.
Kuidas me täna vastase leiame? Selleks kasutatakse mitmesuguseid tehnoloogiaid: näiteks kuulub arsenali eelhoiatuse lennuk, mille pardal on radar – selline lennumasin maksab Salmi sõnul 350 miljonit, uuemad üle miljardi euro. Siis on terve rida radareid – lihtsamad õhutõrjeradarid maksavad 10 miljonit eurot.
Salmi sõnul on ka teada, mis toimub merel. Selleks on olemas vastavad lennukid, mis maksavad 400 miljonit eurot tükk. „See ei ole kõik. Süsteemidega käivad kaasas tuhanded analüütikud. Samas tuleb arvestada, et inimene teeb ka vigu,“ nentis Salm. Paraku mõjutab kaitsesektorit salastatuse võrk, mistõttu ei saa kõiki analüütiku ametiga inimesi niisama lihtsalt kaasata või tööle panna.
Meil kõigil tuleks meeles pidada, et tänane tehnoloogia võib olla võimas, kuid see ei tähenda tingimata edu.
Kuidas võiks tuleviku tehisintellekt aidata meil vastast heidutada? Esiteks nii, et me teame täpselt, kus vastane asub. Ja et meil on vahendid vastane (kaugelt) ja kiiresti hävitada.
Kaitseministeeriumi kantsler Kusti Salm TalTechi Innovatsioonifestivalil 5. juunil 2024 | Foto: TalTech
Miks ei saadud Haaberstis karu kätte?
Salm meenutab, kuidas mõni aasta tagasi käis Haaberstis ringi karu, keda ei suudetud üsna väikse maa-ala pealt kahe päevaga üles leida, ehkki olemas olid kaamerad, kuvarid, sh soojuskaamerad, samuti oli kaasatud palju häid politseinikke. Kuidas on see võimalik? Fakt ongi see, et isegi kui tehnoloogiasse on tehtud tohutuid investeeringuid, võib selle kasutamine osutuda väga kalliks ja ka kohmakaks; mõned andmed osutuvad reaalses olukorras kasutuks.
Tegelikult on Eestis väga palju sensorandmeid – igasuguseid kaameraid, sh inimeste endi käes, lisaks raadioantenne, satelliite jne. Kuid kui me ei saa andmestikku n-ö targalt silme ette manada ja selle põhjal häid prognoose teha, on andmestik Salmi sõnul üsna kasutu.
Samas on sensorandmete kogum pikemas vaates analüüsi jaoks oluline, sest see aitab meil seada üles uusi sensoreid, saata välja droone, mis kannavad juba palju paremaid sensoreid. Kui kasvab andmete hulk, siis paraneb andmeanalüüs ning ka tõenäosus, et tehnoloogia muutub tõhusamaks ja kiiremaks. Eriti hea, kui see toimiks reaalajas. Kui tehnoloogia täiustub, on sellest aina rohkem kasu. Mida rohkem seda kasutatakse, seda odavamaks ning tasuvamaks see ka muutub.
Nii võiks tuleviku AI-l olla just kaitsevaldkonnas suur arenguruum. Salmi sõnul võiks võimalikult suur osa tehnoloogiasektori arengust jõuda kaitsesektorisse.
Kuid isegi siis, kui AI pakub tulevikus meile Eesti kaitsmiseks veelgi tõhusamaid ja kiiremaid lahendusi, ei tohi Salmi sõnul ära unustada inimest. „Tegelikult on kõige olulisem meie võitlustahe. Pole vahet, kui head on masinad, kui me ise ei usu või ei taha kaitsta.“
AI üksi ei kaitse kedagi.
Kõige olulisem on meie võitlustahe. Pole vahet, kui head on masinad, kui me ise ei usu või ei taha kaitsta.
5. juunil toimus TalTechi Innovatsioonifestival „Tehisintellekt ühiskonna teenistuses“, sest AI on hiilivalt sisenenud meie igapäevaellu. Kõik arutlevad AI kasutamise hüvede ja kahjude üle. Nii ka ülikool.
