Wayreni tarkvaraplatvorm toimib sõdurite nutiseadmetes ja sõidukites. See sünkroniseerib andmeid lokaalselt, mistõttu puudub vajadus keskse infrastruktuuri järele. Platvormi paindlikkus ja häirekindlus muudavad selle sobivaks eesliini operatsioonide jaoks, kui keeruline maastik ja vastase segamiskatsed takistavad tavapärast sidepidamist.
„Iga sõdur vahetab infot otse teise sõduriga. Kui side katkeb, suudab süsteem kanda andmeid edasi niipea, kui see taas võimalikuks osutub.“ Lahendus toetab ka erinevaid raadioplatvorme, mistõttu saab kasutada olemasolevaid militaar- ja tsiviilsidevahendeid.
NATO DIANA kuuekuuline arendusprogramm annab Wayreni meeskonnale ligipääsu tippmentoritele, spetsialistidele ja testimiskeskustele ning aitab oluliselt parandada tehnoloogia taset.
Praktilisest probleemist lahinguvälja lahenduseni
Wayren sündis praktilisest vajadusest. Henry Härm ja Tarmo Aia nägid Kaitseväes taktikalise sidepidamise kitsaskohti. „Arendasime küberväejuhatuses Eesti lahingujuhtimissüsteemi ning märkasime, et kehv side takistab digitaalsete lahenduste rakendamist,“ meenutas Härm. Pikad distantsid, keeruline maastik ja vastase segavad meetmed muutsid side ebausaldusväärseks – just sellele probleemile pakubki Wayren lahendust.
Kuigi platvorm ei kasuta otseselt tehisintellekti, loob see AI rakendamiseks erinevaid võimalusi. Süsteem suudab otsuste tegemiseks kasutatavat ja analüüsitavat infot rohkem ja kiiremini koguda. Lisaks sõjaväelisele kasutusele näeb meeskond, et tootel on ka tsiviilvaldkonnas suur potentsiaal. „Oleme uurinud, kuidas võiks meie lahendus parandada kaevanduste ohutust ja töökorraldust,“ lisas Härm.
Wayreni meeskonnas töötab 12 inimest, kellest enamik arendab tarkvara. Lisaks on tiimis juhtkond ja müügispetsialistid, kes keskenduvad strateegiale ning partnerlussuhete loomisele.
“Arendasime küberväejuhatuses Eesti lahingujuhtimissüsteemi ning märkasime, et kehv side takistab digitaalsete lahenduste rakendamist.”

Wayren sündis praktilisest vajadusest, kui Henry Härm (pildil) ja Tarmo Aia nägid Kaitseväes taktikalise sidepidamise kitsaskohti. Foto: Wayren
Katkematu side lahinguväljale
Wayreni meeskond soovib viia NATO DIANA programmis oma tehnoloogia uuele tasemele, mis võimaldaks kasutada seda lahingtingimustes. „Soovime programmi lõpuks olla valmis tarnima lahendust Ukrainasse ja NATO liitlasriikidesse.“
Ukraina sõda on avaldanud Wayreni arendustegevusele ja prioriteetidele suunavat mõju, sest usaldusväärse ja katkematu side vajadus on seal tohutult suur. Praegu sõltutakse peamiselt tsiviilsidevõrkudest nagu Starlink ja mobiilivõrgud, kuid need pole alati kättesaadavad, pealegi on need vastuvõtlikud vastase segamisele. Samas pole raadioside lahendusi piisavas koguses saada või on neid lahinguvälja tingimustes raske kasutada. „Meie lahendus pakub alternatiivi, mis kombineerib mainitud sidevahendid ning tagab nende töökindluse ka segamiskatsete korral. Seetõttu sobib meie tehnoloogia eriti hästi eesliini operatsioonideks,“ rõhutas Härm.
Härma sõnul on Wayreni meeskonnal Ukraina kogemusest palju õppida. „Kaasaegses sõjapidamises kasutatakse paljutki hoopis teistmoodi kui senised NATO ja Vene VF määrustikud on ette näinud. Tehnoloogiad, mida täna lahinguväljal kasutatakse, peavad olema lihtsad, kergesti hallatavad ja kergesti kättesaadavad.“
Wayreni tugevus peitub efektiivses detsentraliseeritud andmesünkroniseerimise protokollis, mis toimib ka keerulistes oludes. „Paljud pakkujad keskenduvad kindlatele raadiotele, kuid meie tarkvaralahendus suudab kohaneda erinevate seadmetega.“ See suurendab paindlikkust ja võimaldab kasutajatel rakendada olemasolevat varustust ning vajadusel kasutada turvaliselt tsiviilvahendeid.
“Soovime programmi lõpuks olla valmis tarnima lahendust Ukrainasse ja NATO liitlasriikidesse.”

Wayreni tugevus peitub efektiivses detsentraliseeritud andmesünkroniseerimise protokollis, mis toimib ka keerulistes oludes. Foto: Wayren
Pääs Euroopa kaitseturule: pikk, kuid võimalik teekond
Sisenemine rahvusvahelisele turule on Wayreni jaoks suur eesmärk, kuid Härmi sõnul on see kaitsetööstuse süvatehnoloogia valdkonnas keeruline. Peamine takistus on tehnoloogia valmidusaste ja pikad müügitsüklid. Riigid eelistavad osta riiulitooteid, mitte rahastada arendusi. „Kaitsetööstuses ei saa lubada, et toode töötab vaid pooltel juhtudel. Kui tarnime midagi, mis kriitilisel hetkel alt veab, teeme kliendile pigem karuteene. Seetõttu oleme keskendunud pilootprojektidele, mis näitavad meie lahenduse tõhusust reaalsetes oludes,“ selgitas ta.
Wayren on kaasanud investeeringuteks umbes miljon eurot ning kasutanud nii riskikapitali kui ka erinevaid riiklikke toetusmeetmeid. Kaitsetööstuses pole aga lihtne investeeringuid kaasata, kuna müügiprotsessid on ajamahukad ja tehnoloogia arendamine nõuab suuri ressursse. Samas on just kaitsevaldkond pikaajalise stabiilsuse ja turvalisuse tagamiseks oluline.
Vaatamata sektori keerukusele jääb Härm optimistlikuks. „Peame pakkuma lahendusi, mida saab kasutada nii kaitse- kui ka tsiviilsektoris. See on ka põhjus, miks investorid meid usaldavad,“ lisas ta.
Härmi sõnul pakub Eesti kaitsetööstuse arendamiseks sobivat pinnast, sest siin on hea ligipääs tehnoloogia- ja kübervaldkonna talentidele ning tugev koostöövõrgustik. „Eesti on suutnud väikese ja paindliku riigina kiiresti globaalsete väljakutsetega kohaneda ning toetab aktiivselt Ukrainat. Meie kaitsetööstus keskendub kõrgtehnoloogilistele lahendustele, mis loovad ka rahvusvahelisel turul konkurentsieelise,“ rõhutas Härm.
Samas seab Eesti väike turg ka selged piirid, mistõttu peab juba algusest peale mõtlema globaalsele turule ja ekspordile.
Härm toob esile Eesti erilise positsiooni NATO ja Euroopa kaitsetööstuse ökosüsteemis. „Tihe koostöö liitlastega annab meile võimaluse osaleda rahvusvahelistes projektides ja pääseda ligi väärtuslikele partneritele. Selline keskkond võimaldab innovatiivsetel idufirmadel areneda ning katsetada kiiresti ja tõhusalt uusi lahendusi.“
Wayreni jaoks on Eesti olnud ideaalne koht nii arendustöö kui ka esimeste pilootprojektide elluviimiseks, mis on aidanud tõsta ettevõtte usaldusväärsust ja tehnoloogia küpsust.
“Kaitsetööstuses ei saa lubada, et toode töötab vaid pooltel juhtudel. Kui tarnime midagi, mis kriitilisel hetkel alt veab, teeme kliendile pigem karuteene. Seetõttu oleme keskendunud pilootprojektidele, mis näitavad meie lahenduse tõhusust reaalsetes oludes.”