Vesinik muutub järjest olulisemaks ka Saksamaal

11.06.2024
Vesinik muutub järjest olulisemaks ka Saksamaal. 11.06.2024. Mansmann sõnas, et tal on huvitav näha vesinikutehnoloogiate arenemist üle maailma ja sedagi, milliste lahendusteni jõutakse. Euroopa Liit on püstitanud eesmärgi kasutada vesinikku olulise taastuva energiaallikana, mistap on Saksamaa vesinikust väga huvitatud. Ta märkis, et ainult elektri jõul töötavatest asjadest ei piisa. „Meil on vaja vesinikku,“ märkis volinik. „Ma usun, et vesiniku roll saab olema vägagi mitmekesine.“ Eestis võiks vesinik anda 20-30 protsenti koguenergiast. Vahetevahel tekib taastuvenergia tootmisel ülejääke ning siis on valida kahe võimaluse vahel – toota mõnda muud energialiiki või tootmine lihtsalt peatada. Taastuvenergia tootjatele on olukord, kus kolm kuud aastas tulu ei tule, keeruline. Üks võimalus selleks on ettevõtete vaheline koostöö, mis võimaldab ühel püstitada näiteks tuulikuid ja teisel elektrolüüserid. Mõlemad võimalused on Saksamaal ka kasutuses. Mõned tuulepargid suviti ei töötagi, kuna energiale pole mõistliku hinnaga ostjat. Energiaettevõtted vaatavad elektrolüüserite suunas, et toodang kaotsi ei läheks. Siiski suudab Saksamaa toota tulevikus vaid 30-50 protsenti vajaminevast vesinikust. Ülejäänu tuleb sisse tuua. Niidu sõnul ongi üks võimalus müüa üleliigne vesinik Kesk-Euroopasse. Tallinna Tehnikaülikoolis on lükatud käima juba mitu vastavat projekti. Näiteks TalTechi vanemteadur Alla Šogenova huvitub vesiniku maa-alusest ladustamisest. Niidu kinnitusel seda Balti riikides teha praegu ei saa. Niidu ise uurib pürolüüsis tekkiva gaasi muundamist vesinikuks. See peaks olema põhimõtteliselt võimalik. Selles vallas käib koostöö Eesti Energiaga, mille tööstusdoktorant Dmitri Tsõvarev uurib, kuidas toota põlevkivi ja plasti pürolüüsides vedelkütust. Protsessi käigus tekib gaas, mida saab kasutada vesiniku tootmisel. TalTechi tudengite huvi vesiniku vastu on samuti märkimisväärne. Seda näitab tõsiasi, et nad tulid iseseisvalt kokku ja lõid Vesinikuorganisatsiooni. „Ma olen selle üle väga rõõmus,“ sõnas Allan Niidu. Organisatsioon huvitub muuhulgas ka vesinikuautost. Professor nentis, et käis mõned nädalad tagasi vesinikuauto esitlusel. Akuga variant töötas hästi, ent sisepõlemismootoriga autoga töötas vaid testide ajal. Esitlusel see ei käivitunud. „Tehnoloogia on teel, aga mitte päris kohal,“ ütles Niidu. Innovatsioonivolinik Till Mansmann märkis samuti, et sisepõlemismootoriga autosid saab viia üle vesiniku peale, kuna 85 protsenti mootorist on sama. Tahet muutuste jaoks napib. „Inimesed ei taha sisepõlemismootoreid,“ ütles ta. „Aga probleem pole mitte mootor, vaid kütus.“ Muutuste jaoks vaja haritud inimesi Energeetika tulevik on innovatsioonivoliniku sõnul keeruline, kuna keegi ei tea täpselt, mis saama hakkab. Seetõttu on vaja rajada tingimused selleks, et uuendused ei jääks pidama mõttetute takistuste taha. Poliitikud küsivad, kuhu paigutada raha ja kuidas kohendada seadusandlust. Muutuste jaoks on vaja ka tuhandeid haritud inimesi. „Kui meil pole inimesi, kes asju välja mõtleksid ja kokku paneksid, siis arengut ei toimu,“ sõnas Mansmann. Seejuures on Saksamaa inseneeria igati tuntud ­– neil on näiteks BMW ja Mercedes-Benz. Ja palju pisikesi ettevõtteid, mis on oma, tihti väga kitsa, valdkonna tipus. „Ja Saksamaa majandus sõltub väikestest tegijatest palju rohkem kui suurettevõtetest,“ sõnas innovatsioonivolinik. Paljud nendest töötavad küll suurettevõtete heaks. Samuti muutub üha aktuaalsemaks tööjõu küsimus. Saksamaa rahandusminister Christian Lintner on tulnud välja mõttega pakkuda sisse tulnud spetsialistidele maksusoodustusi. See tekitaks kohalike seas paksu verd, sest nemadki on ju insenerid. Tööjõu puudus mõjutab ka Eestit. Üks põhjus on negatiivne loomulik iive, ent teine tuleneb tõsiasjast, et noored ei vali oma tulevikuametiks inseneeriat. Ja kui valivadki, siis ettevõtted palkavad juba teise kursuse noore, mistõttu kimbutab õppeasutusi kõrge väljalangevus. Teadusprorektor Tiit Lukk näeb, et ettevõtted tahavad Eestisse investeerida. Nende plaan on teha vesinikku energiast, mida ei salvestata ega kasutata vahetult. Need ettevõtted ei ole väga suured. „Stargate on vist ainus, kes tegutseb suuremal skaalal,“ sõnas Lukk.
Allan Niidu, Till Mansmann, Tiit Lukk. Foto: Anna-Maria Nizovtseva

Allan Niidu, Till Mansmann, Tiit Lukk. Foto: Anna-Maria Nizovtseva

Vesinikutehnoloogiad on päevakorras nii Eestis kui ka Saksamaal, ent tehnoloogia arenguks aga on vaja inimesi, nentisid TalTechis toimunud kohtumisel professor Allan Niidu ja Saksamaa rohevesiniku innovatsioonivolinik Till Mansmann.

Mansmann sõnas, et tal on huvitav näha vesinikutehnoloogiate arenemist üle maailma ja sedagi, milliste lahendusteni jõutakse. Euroopa Liit on püstitanud eesmärgi kasutada vesinikku olulise taastuva energiaallikana, mistap on Saksamaa vesinikust väga huvitatud. Ta märkis, et ainult elektri jõul töötavatest asjadest ei piisa. „Meil on vaja vesinikku,“ märkis volinik. „Ma usun, et vesiniku roll saab olema vägagi mitmekesine.“

Eestis võiks vesinik anda 20-30 protsenti koguenergiast. Vahetevahel tekib taastuvenergia tootmisel ülejääke ning siis on valida kahe võimaluse vahel – toota mõnda muud energialiiki või tootmine lihtsalt peatada. Taastuvenergia tootjatele on olukord, kus kolm kuud aastas tulu ei tule, keeruline. Üks võimalus selleks on ettevõtete vaheline koostöö, mis võimaldab ühel püstitada näiteks tuulikuid ja teisel elektrolüüserid.

Mõlemad võimalused on Saksamaal ka kasutuses. Mõned tuulepargid suviti ei töötagi, kuna energiale pole mõistliku hinnaga ostjat. Energiaettevõtted vaatavad elektrolüüserite suunas, et toodang kaotsi ei läheks. Siiski suudab Saksamaa toota tulevikus vaid 30-50 protsenti vajaminevast vesinikust. Ülejäänu tuleb sisse tuua. Niidu sõnul ongi üks võimalus müüa üleliigne vesinik Kesk-Euroopasse.

Tallinna Tehnikaülikoolis on lükatud käima juba mitu vastavat projekti. Näiteks TalTechi vanemteadur Alla Šogenova huvitub vesiniku maa-alusest ladustamisest. Niidu kinnitusel seda Balti riikides teha praegu ei saa.

Niidu ise uurib pürolüüsis tekkiva gaasi muundamist vesinikuks. See peaks olema põhimõtteliselt võimalik. Selles vallas käib koostöö Eesti Energiaga, mille tööstusdoktorant Dmitri Tsõvarev uurib, kuidas toota põlevkivi ja plasti pürolüüsides vedelkütust. Protsessi käigus tekib gaas, mida saab kasutada vesiniku tootmisel.

TalTechi tudengite huvi vesiniku vastu on samuti märkimisväärne. Seda näitab tõsiasi, et nad tulid iseseisvalt kokku ja lõid Vesinikuorganisatsiooni. „Ma olen selle üle väga rõõmus,“ sõnas Allan Niidu. Organisatsioon huvitub muuhulgas ka vesinikuautost. Professor nentis, et käis mõned nädalad tagasi vesinikuauto esitlusel. Akuga variant töötas hästi, ent sisepõlemismootoriga autoga töötas vaid testide ajal. Esitlusel see ei käivitunud. „Tehnoloogia on teel, aga mitte päris kohal,“ ütles Niidu.

Innovatsioonivolinik Till Mansmann märkis samuti, et sisepõlemismootoriga autosid saab viia üle vesiniku peale, kuna 85 protsenti mootorist on sama. Tahet muutuste jaoks napib. „Inimesed ei taha sisepõlemismootoreid,“ ütles ta. „Aga probleem pole mitte mootor, vaid kütus.“

Vesinikul töötav Toyota ideeauto | Foto: Darren Halstead/Unsplash

Vesinikul töötav Toyota ideeauto | Foto: Darren Halstead/Unsplash

Muutuste jaoks vaja haritud inimesi

Energeetika tulevik on innovatsioonivoliniku sõnul keeruline, kuna keegi ei tea täpselt, mis saama hakkab. Seetõttu on vaja rajada tingimused selleks, et uuendused ei jääks pidama mõttetute takistuste taha. Poliitikud küsivad, kuhu paigutada raha ja kuidas kohendada seadusandlust. Muutuste jaoks on vaja ka tuhandeid haritud inimesi. „Kui meil pole inimesi, kes asju välja mõtleksid ja kokku paneksid, siis arengut ei toimu,“ sõnas Mansmann.

Seejuures on Saksamaa inseneeria igati tuntud ­– neil on näiteks BMW ja Mercedes-Benz. Ja palju pisikesi ettevõtteid, mis on oma, tihti väga kitsa, valdkonna tipus. „Ja Saksamaa majandus sõltub väikestest tegijatest palju rohkem kui suurettevõtetest,“ sõnas innovatsioonivolinik. Paljud nendest töötavad küll suurettevõtete heaks.

Samuti muutub üha aktuaalsemaks tööjõu küsimus. Saksamaa rahandusminister Christian Lintner on tulnud välja mõttega pakkuda sisse tulnud spetsialistidele maksusoodustusi. See tekitaks kohalike seas paksu verd, sest nemadki on ju insenerid.

Tööjõu puudus mõjutab ka Eestit. Üks põhjus on negatiivne loomulik iive, ent teine tuleneb tõsiasjast, et noored ei vali oma tulevikuametiks inseneeriat. Ja kui valivadki, siis ettevõtted palkavad juba teise kursuse noore, mistõttu kimbutab õppeasutusi kõrge väljalangevus.

Teadusprorektor Tiit Lukk näeb, et ettevõtted tahavad Eestisse investeerida. Nende plaan on teha vesinikku energiast, mida ei salvestata ega kasutata vahetult. Need ettevõtted ei ole väga suured. „Stargate on vist ainus, kes tegutseb suuremal skaalal,“ sõnas Lukk.