Vanade hoonete uuskasutus – kas tulevik peitub minevikus?

Vanade hoonete uuskasutus – kas tulevik peitub minevikus?. 19.02.2025. Projekti juhivad TalTechi teadlased Simo Ilomets, Ergo Pikas ja Wolfgang Dieter Gerstlberger ning partnerlinnadeks on Tallinn ja Valga Eestist ning Cēsis Lätist. Projekti koostööpartneriks on ka Põhja-Tallinnasse uut linnaruumi planeeriv Hundipea OÜ kinnisvaraarendus, mis soovib loodavaid lahendusi rakendada juba lähitulevikus. „Kõige parem hoone meie planeedile on see, mida ei eksisteeri, sest nii väldime mistahes keskkonnamõju. Paremuselt teine on see, mis on juba olemas ja mida saab edasi kasutada,“ ütles projekti üks eestvedajatest Simo Ilomets. Tema sõnul ei ole küsimus ainult üksikute elementide või materjalide ringses kasutamises, vaid kogu ehitusprotsessi ümbermõtestamises. Hundipea piirkonna näitel selgitab Ilomets, et praegu seal eksisteerivad tööstushooned vajavad kvaliteetse linnaruumi loomiseks ümberkujundamist. „Meie eesmärk on leida lahendusi, kuidas saaks olemasolevaid hooneid kohandada või nendest saadaolevad doonorelemente järgmise siirdehoonete ehitamiseks kasutada,“ selgitas ta. See tähendab, et vana ei pea tingimata tähendama kasutuskõlbmatut – vastupidi, teadus ja tehnoloogia loovad aluse ja meetodid vanade hoonete lahtivõtmiseks nii, et nende detailid või materjalid alustaksid uut elu. “Meie eesmärk on leida lahendusi, kuidas saaks olemasolevaid hooneid kohandada või nendest saadaolevad doonorelemente järgmise siirdehoonete ehitamiseks kasutada.” Kas betoon ja teras saavad uue võimaluse? Ringse ehitussektori suunas on paljude tehniliste, harjumuslike ja regulatiivsete piirangute tõttu keeruline liikuda. „Praegu puuduvad mitmel juhul selged juhised ja standardid, kuidas kasutada uutes hoonetes ohutult vanu betoonpaneele või teraskonstruktsioone.“ Samuti vajavad täiendavaid teadmisi projekteerijad – arhitektid ja insenerid peavad suutma kasutada olemasolevaid materjale sama loogika põhjal nagu uusi ehituspoest ostetud ehitustooteid. Ühtlasi on aktuaalne ka mõttelaadi küsimus – kuidas suhtub vanadest materjalidest ehitatud hoonesse potentsiaalne korteriostja või büroopinna rentnik. Lahendust ootavad ka logistilised ja majanduslikud küsimused. Kui suur on reaalne kulu ja kasu, kui võtta hoone tükikaupa lahti ning kasutada selle osi uutes projektides? Kas taaskasutatud materjal on alati odavam kui uus? Kas ehitusettevõtted on valmis muutma oma seniseid töövõtteid ja kas oskustöölistel on vajalik ettevalmistus? Loodav digitaalne ringmajanduse ehitusplatvorm pakub lahendust, mis võimaldab hallata kogu protsessi alates lammutuseelsest auditeerimisest kuni uute hoonete projekteerimise ja ehitamiseni välja. „Me ei räägi lihtsalt vanade telliste taaskasutamisest, vaid süsteemsest muutusest ehituses,“ rõhutas Ilomets. “Me ei räägi lihtsalt vanade telliste taaskasutamisest, vaid süsteemsest muutusest ehituses.” Üks oluline osa loodavast süsteemist on digitaalne kataloog, kust arhitektid ja insenerid saavad valida uute hoonete projekteerimiseks nö paralleelprojekteerimise põhimõttel materjale. „Praegu projekteerivad arhitektid hooneid nullist ja eeldavad, et kõik materjalid tulevad otse tehasest. Meie idee kohaselt saaksid nad vaadata olemasolevaid komponente sama loogikaga nagu uusi ehitustooteid,“ selgitas Ilomets. See võimaldaks kasutada vanu materjale palju lihtsamalt ja laialdasemalt ning jätta uued tootmata ehitusmaavarad kaevandamata. Eesmärk on muuta kogu ehitusprotsessi tõhusamaks, vähendada jäätmeid ning toetada ringse ehitussektori poole suunavat pööret. Ehituse revolutsioon: kuidas muuta ringmajandus normiks? Ehitustööstus on väga tugevalt reguleeritud ja muutused on aeglased tulema. „Kui inimene ostab uut korterit, on ta harjunud, et see on ehitatud täiesti uutest materjalidest. Taaskasutatud hoonete osad võivad tekitada küsimusi – kas need on ohutud ja vastupidavad?” kirjeldas Ilomets valdkonna väljakutseid. Lisaks ei ole regulatiivne raamistik veel piisavalt kohandunud, et hooneid saaks süsteemselt lahti võtta ja nende osi uuesti kasutada. Seetõttu on projekti üks eesmärke töötada välja standardid ja juhised, mis võimaldaksid hoonete elemente usaldusväärselt ringlusse võtta. „Tegemist pole ainult teadusliku eksperimendiga – tahame luua midagi, mis päriselt töötab ja mida saab laialdaselt rakendada.” Kui projekt õnnestub, võib see kujundada tulevikus välja täiesti uue ehitusstandardi, mis annab võimaluse luua uusi hooneid vanade hoonete osadest. Sellise lähenemine linnaplaneerimises võib muuta ehitussektori märkimisväärselt ressursitõhusamaks ning aidata linnadel kasvada ja areneda, ilma et see tooks kaasa tohutuid keskkonnakahjusid. „Tegemist pole ainult teadusliku eksperimendiga – tahame luua midagi, mis päriselt töötab ja mida saab laialdaselt rakendada,“ kinnitas Ilomets lõpetuseks. Kommentaar: Mari-Liis Kell, Hundipea rohetehnoloogiate juht Mari-Liis Kella sõnul taaskasutatakse vanade hoonete materjale ja muid lammutusjäätmeid Eestis ametlike dokumentide väitel küll rohkem kui 70% ulatuses, kuid tegutsemisviisi kvaliteet on madal. „Me purustame betooni ja matame seda pinnasesse ning kõik, mis põleb, läheb põletusse. Hundipea lootus on, et peamiseid lammutusel tekkivaid materjale võiks edaspidi võtta uuesti kasutusse kõrgema kvaliteediga,” ütles ta. Ehituses kasutatakse endiselt peaasjalikult esmase toorme materjale, mis toob igat sorti ehitusega kaasa väga kõrge CO2 jalajälje ning süvendab ülemaailmset bioloogilise mitmekesisuse vähenemise kriisi. “Kui ladustada pärast hoonete lammutamist ehitusmaterjalid prügimäele ja toota samal ajal uute hoonete ehituseks juurde samu materjale, raiskab see ressursse ning ei ole ei kliima- ega keskkonnasõbralik.” Vanade hoonete materjal on aga Kella hinnangul tegelikult väärtuslik ressurss, mida saaks „kaevandada” juba oma tehiskeskkonnas ning mis väldiks nõnda ka looduse koormamist. Materjalide taaskasutus peaks eelistama esmajärjekorras otsekasutust, seejärel uueks tooteks töötlemist ning viimase võimalusena pinnasetäite või põletuse stiilis madalakvaliteedilist taaskasutust. „Kui ladustada pärast hoonete lammutamist ehitusmaterjalid prügimäele ja toota samal ajal uute hoonete ehituseks juurde samu materjale, raiskab see ressursse ning ei ole ei kliima- ega keskkonnasõbralik.” Kella hinnangul on praegu veel keeruline hinnata, kui suur on Eesti kinnisvaraturul vanade hoonete taaskasutamise potentsiaal. „Selle paremaks mõistmiseks esitasime FinEst programmi raames Eesti ja Soome teadlastele väljakutse pealkirjaga „Reusing old buildings“. Loodame leida teadlaste abiga viisi, kuidas materjale paremini taaskasutada.” Kell märkis, et digitaalsed tööriistad peaksid andma võimaluse hallata, töödelda ja edastada suuremat infokogust. „Paljud ringmajanduse takistused ongi seotud sellega, et me ei tea, kus ja kui palju on meil kasutada mingit tüüpi materjali, kes ja kus seda vajaks ja mismoodi neid olemasolevaid materjale kasutada võiks. Selleks aga tuleb kõigepealt luua vastavad tööriistad.” Kell rääkis, et Hundipea arenduses on olemas soov kasutada olemasolevate hoonete materjale uute hoonete ehitusel, kuid hetkel puudub teadmine, kuidas seda teha. „Tunneme puudust praktilistest meetoditest, mis aitaksid parandada ilma liigse lisauurimiseta vanade hoonete materjalide kättesaadavust või vastata laiemalt Euroopa Liidu regulatsioonidele. Loodame, et konkursiidee realiseerimisel tekib juurde eraettevõtetele suunatud praktilist teadmist ning saame Hundipea hoonete materjalide taaskasutuse lahenduse asjus pildi selgeemaks,” ütles ta lõpetuseks. *** FinEst Targa Linna Tippkeskuse targa linna ideekonkursi neljandaks vooruks on selgunud kuus finalisti. 3,7 miljoni euro suuruse investeeringuga rahastatakse kuni nelja pilootprojekti, mis keskenduvad uuenduslike ja teadusmahukate lahenduste väljatöötamise interdistsiplinaarsele lähenemisele. Projektide eesmärk on luua toimiv toode või teenus ja tagada mastaapsus, mis võimaldab kasutada loodavat lahendust paljudes piirkondades üle maailma. Iga projekt edendab rahvusvahelist koostööd, kaasates vähemalt ühe pilootlinna Eestist ja ühe mõnest teisest riigist. Nelja valitud pilootprojektiga alustatakse 2025. aasta septembris. Pilootprojektide elluviimist rahastab Euroopa Regionaalarengu Fondi ning Eesti Haridus- ja Teadusministeeriumi projekt “FinEst Targa Linna Tippkeskuse piloodiprogramm.“