TalTechi kestliku arengu ja rohepöörde nõunik Helen Sooväli-Sepping kõneles roheoskuste konverentsil tulevikku kujundavatest roheoskustest, globaalsetest tulevikutrendidest ja põlvkondade vahelisest õpibarjäärist. Tema sõnul vajab rohepööre eeskätt julgust – mõista, kohaneda ja muuta.
„Tuul on metafoor, mida võime kasutada, kui räägime roheoskustest. Me ei näe teda, aga ta mõjutab meid pidevalt. Kui tuul aga paisub tormiks, võib see olla sama ohtlik, kui globaalsete kestlikkustrendide ignoreerimine,“ ütles Sooväli-Sepping oma ettekande alguses.
Põlvkondade dialoog rohepöörde keskel
Tänasel tööturul on korraga aktiivsed neli põlvkonda, kellest igaühel on oma väärtussüsteem ja töökultuur. Kõige rohkem leiab praeguselt tööturult Y-generatsiooni esindajaid – neid, kelle lapsepõlves tähendas Internet midagi täiesti uut ja põnevat, ning kelle noorusaega iseloomustas värske Eesti iseseisvus.
„Õhus oli põnevust, uudsust ja püüet millegi uue järele,“ kirjeldas Sooväli-Sepping. Y-põlvkonna inimesi iseloomustab enesekindlus, optimism ja suur vajadus mõista töö tähendust – töö on neile pigem missioon kui pelgalt käsutäitmine.
Roheoskuste õpetamise puhul tõi kestlikkuse ekspert eraldi välja õpetajate ja õppurite põlvkondade vahelise dünaamika: X-generatsioon (tänased õpetajad) on struktureeritud, ametipõhine ja hindab sügavaid teadmisi kitsas valdkonnas. Z-generatsiooni (tänased õppijad) iseloomustab paindlikkus, digipädevus, loovus. Selle põlvkonna inimesed on orienteeritud kiirele tagasisidele, tulevikule ning elukestvale õppimisele.
„Noored tahavad ise endale eesmärke seada. Mida vähem kohustusi, seda parem,“ tõdes Sooväli-Sepping. „Asjade omamisest on olulisem juurdepääs autole, teenusele või teadmisele.“
Õpetamise viis peabki tema sõnul lähtuma just sellest põlvkondlikust erinevusest. „Näiteks tutvustasid Eindhoveni tehnikaülikooli tudengid Brüsselis enda ehitatud autot. Nad õppisid päris asju –interdistsiplinaarses tiimis, juhendajate toel, omaenda püstitatud eesmärkidega. Nad ehitasid Phoenixi – ümberehitatava, monomaterjalidest auto. Just selliselt soovivad noored tulevikku õppida – praktiliselt, loovalt, meeskonnakeskselt ja keskkonnatundlikult.“
“Noored tahavad ise endale eesmärke seada. Mida vähem kohustusi, seda parem.”

Konkurentsivõimeliseks rohepöördeks on vaja julgust ja oskust mõista põlvkondi, ütleb TalTechi kestliku arengu ja rohepöörde nõunik Helen Sooväli-Sepping. Foto: Erlend Štaub.
Tehisintellekt – tundmatu muutuja ja tohutu potentsiaal
„Tehisintellekt on teine suur globaalne trend, mida ei saa enam tähelepanuta jätta,“ rõhutas Helen Sooväli-Sepping. Äsja avaldati ÜRO mahukas globaalse inimarengu aruanne, mis on seekord pühendatud just AI-le ja selle rollile meie ühiskondade kujundamisel.
„Aruande keskne sõnum on kõnekas – tehisintellekt on meie jaoks täna tundmatu muutuja,“ tõi ettekandja esile. Me ei tea tehisintellekti mõju, ent võimaluste horisont on erakordselt lai.
Raport rõhutab, et AI-d kasutades on võimalik oluliselt vähendada ebavõrdsust, eriti juhul, kui vähem arenenud riigid omandavad selle abil parema juurdepääsu haridusele, tervishoiuteenustele ja heaolule. „Kui rakendada tehisintellekti sihipäraselt, saab see olla globaalsete arengulõhede vähendamisel võimas tasakaalustav jõud,“ märkis Sooväli-Sepping. Samal ajal nõuab sihipärasus teadlikke otsuseid ja eetilisi raamistikke.
Tehisintellektil on ka keskkonna seisukohalt tohutu mõjuvõim. Aruandes tuuakse esile, et näiteks ligi veerand maailma süsinikuheitest tuleb täna transpordisektorist – valdkonnast, mida saaks AI abil sihipäraselt muuta.
„Juba täna võimaldab tehisintellekt disainida arukamaid sõidukeid, valida säästvamaid materjale, optimeerida transpordivõrgustikke, planeerida keskkonnateadlikumalt infrastruktuuri ja seda kõike erinevat koosmõju arvestades,“ kirjeldas Sooväli-Sepping.
AI on võimeline analüüsima keerulisi keskkonnaandmeid, hindama täpsemalt loodusliku süsiniku seotust, jälgima elurikkuse muutusi ning jälgima ökosüsteeme reaalajas. „Inimene üksi seda ei suuda – aga tehisintellekt suudab. See avab kestlikkuse juhtimiseks täiesti uue mõõtme.“
“AI on võimeline analüüsima keerulisi keskkonnaandmeid, hindama täpsemalt loodusliku süsiniku seotust, jälgima elurikkuse muutusi ning jälgima ökosüsteeme reaalajas.”

Roheoskuste konverents. Foto: Erlend Štaub.
Uue ajastu oskused – inimese roll tehnoloogia ajastul
„Kolmas suur trend on seotud uue ajastu oskustega, mis määravad, kuidas me tulevikus toime tuleme,“ ütles Helen Sooväli-Sepping.
Rahvusvahelised mõttekojad ja hariduseksperdid on jõudnud selgele arusaamale: tehnoloogiliste oskuste kõrval muutuvad üha olulisemaks ka pehmed, nn tulevikuoskused. „Me räägime kohanemisvõimest, paindlikkusest, kriitilisest ja analüütilisest mõtlemisest, loovusest, juhtimisvõimekusest, enesejuhtimisest, digitaalsest kirjaoskusest, andmete tõlgendamisest ja emotsionaalsest intelligentsusest,“ loetles Sooväli-Sepping.
Eriti olulisel kohal on emotsionaalne intelligentsus. „Me peame olema võimelised mõistma, kuidas tehnoloogiad meid mõjutavad – kuidas need muudavad meie käitumist, omavahelist suhtlemist ja otsustusprotsesse,“ selgitas ettekandja. Emotsionaalse intelligentsuse roll on viimase kümnendi jooksul muutunud läbivalt oluliseks teemaks – see baasoskus aitab inimesel orienteeruda järjest digitaalsemaks ja tehnoloogiliseks muutuvas maailmas.
Tegu pole pelgalt „pehme“ pädevusega, vaid suutlikkusega eksisteerida kestlikult koos tehnoloogiaga – teisisõnu, numbrite ja tehnoloogiate taga tuleb osata näha inimest ja keskkonda. Selleks aga on meil vaja valdkondadeülest, osapooli võrdväärsete partneritena ühendavat koostööd humanitaaride ja sotsiaalteadlastega. Sellist koostööviisi on võimalik näha suurtes tehnoloogiaettevõtetes ja tööstuses, näiteks autotööstuses.
“Me peame olema võimelised mõistma, kuidas tehnoloogiad meid mõjutavad – kuidas need muudavad meie käitumist, omavahelist suhtlemist ja otsustusprotsesse.”

Konkurentsivõimeliseks rohepöördeks on vaja julgust ja oskust mõista põlvkondi, ütleb TalTechi kestliku arengu ja rohepöörde nõunik Helen Sooväli-Sepping. Foto: Erlend Štaub.
Tänapäevane arusaam oskustest ja nende omandamisest sõltub suuresti põlvkondlikest väärtustest ja ühiskondlikust kontekstist. „Me ei saa õpetada erinevaid põlvkondi ühtemoodi – see, kuidas soovivad ja suudavad õppida tänased noored, erineb oluliselt sellest, millega on harjunud meie haridussüsteem,“ märkis Sooväli-Sepping.
Muudatusevajadus puudutab nii mikrokraade, klassiruumiõpet kui ka õppekavade ülesehitust. Hariduses tuleb vaadata kriitiliselt üle küsimus, miks on teatud erialadel suur väljalangevus – ja küsida endalt: kas muutuma peab õppija või hoopis õpetajad, õppemeetodid ja süsteem?
„Kiired arvutimudelid või tehnoloogilised lahendused ei lahenda keerulisi ühiskondlikke probleeme,“ rõhutas Sooväli-Sepping. Ajalugu näitab, et iga uus tehnoloogiline hüpe on toonud kaasa täiendava koormuse loodusele – sealhulgas süsinikuheite suurenemise. „Me ei saa loota, et meid päästavad taksonoomiad, mõõdikud või raporteerimine. Vajame kollektiivset poliitilist tahet ja ühiskondlikku enesekindlust, et rääkida uue aja oskustest – roheoskustest – nii hariduses kui ka töömaailmas.“
„Inimese teadlikkus ja hoiakud on vähemalt sama tähtsad kui regulatsioonid või tehisintellekt. Me ei saa rääkida kestlikust tulevikust, kui me ei räägi ka meist endist – meie väärtustest, käitumisest ja oskusest üksteisega suhelda,“ rõhutas Sooväli-Sepping.
„Kestlikkus ei kao kuhugi – see on ainus teekond, mis võimaldab meil ellu jääda, ka majanduslikult. Nii on öelnud ka 45 000 tudengiga Müncheni tehnikaülikooli kestlikkuse prorektor prof. Werner Lang. Ja tal on õigus – meil lihtsalt ei ole teist valikut,“ lõpetas Sooväli-Sepping mõtlemapaneva noodiga.
“Me ei saa loota, et meid päästavad taksonoomiad, mõõdikud või raporteerimine. Vajame kollektiivset poliitilist tahet ja ühiskondlikku enesekindlust, et rääkida uue aja oskustest – roheoskustest – nii hariduses kui ka töömaailmas.“