Tuule Mall Parts: on väga hea aeg olla insener

Tuule Mall Parts: on väga hea aeg olla insener. 26.03.2025. Vabariigi Presidendi kultuurirahastu noore inseneri tänavuse preemia pälvis TalTechi vanemteadur Tuule Mall Parts, kelle töö fookuses on hoonete energiatõhusus, keskkonnamõju vähendamine ja tehisintellekti rakendamine ehitusvaldkonnas. Tuule Mall Parts töötab TalTechi ehituse ja arhitektuuri instituudis liginullenergiahoonete uurimisrühmas. Tema teadustöö keskmes on küsimus, kuidas muuta hooned inseneriteadmiste ja tehisintellekti nutika kasutuse kaudu energiatõhusamaks ja nende jalajälg väiksemaks. Tema huvi energiatõhusa ehituse vastu sai alguse juba 11. klassis, kui ta avastas, et see valdkond seob omavahel tema lemmikaineid – matemaatikat, füüsikat, keskkonnakaitset ja loomingulisust. Õpitee on viinud teda Tartu Ülikooli, Saksamaale RWTH Aachenisse ja TalTechi doktorantuuri. Täna arendab ta hoonete automaatika ja energiatõhususe juhtimisalgoritme Euroopa projektis Harmonise, mille raames keskendutakse kogu piirkonna energiatarbe optimeerimisele. Lisaks teadustööle õpetab Parts TalTechis ja tegutseb eksperdina ettevõttes R8 Technologies, kus ta panustab tehisintellektil põhinevate lahenduste arendamisse hoonete tehnilises juhtimises. Parts jagas pärast preemia pälvimist Trialoogiga lühidalt oma esialgseid emotsioone ja mõtteid inseneeria tulevikust. Tuule, mis mõtted tekkisid preemiat vastu võttes? Põhiliselt tekkis taas suur tänutunne mu juhendajate ja mentorite suhtes, kes minu teadmata mu sellele tunnustusele esitasid. Nad on andnud mulle palju võimalusi ja neil on olnud minusse usku. Aitäh Martin Thalfeldt, Jarek Kurnitski ja Siim Täkker! Teisalt selgines minu jaoks selle tunnustusega kaasnev suur ühiskondlik vastutus – võimalus esitada oma mõtteid meedias ning esindada samas igal sammul noori insenere. Mis annab teile kui teadlasele enim motivatsiooni – eriti keeruliste väljakutsete keskel? Kõige rohkem motiveerivad mind põnevad ülesanded. Kuidas juhtida veel tõhusamalt mõnd tehnosüsteemi komponenti, kuidas seda simuleerida, kuidas sellealast teadmist teistele edasi anda, kuidas muuta tõhusaks terved piirkonnad, mitte ainult üksikud hooned – põnevaid küsimusi on palju ning eriti tore on neid lahendada koos pädevate kolleegidega. Millist muutust sooviksite näha Eesti ja Euroopa hoonete energiatõhususes lähima kümnendi jooksul? Tulemusnäitajana sooviksin näha, et hoonete renoveerimislaine päriselt käivituks ja tehaseline rekonstrueerimine hakkaks tegema jõudsat võidukäiku. Kui mõelda ehitussektori üldisematele muutustele, siis ootaksin rohkem terviklikku lähenemist, mis eeldab tervet muutuste kogumit – projektide juhtimist, hankeprotsesse, inseneride koostööd, ehitusprotsessi kujundamist, seadusandlust. Milline hetk või kogemus on teile senises teadlasteekonnas kõige rohkem meelde jäänud? Meeldejäävaid hetki on olnud palju, aga tooksin välja Tehnikaülikooli ja R8 Technologiese vahelise rakendusuuringu NUTIKAS, millest osa võttes leidsin oma senisele teadustegevusele olulise rakendusliku väljundi. Kuidas võiks me ühiskond väärtustada inseneride rolli kestlikus tulevikus? Usun, et viimase kümnendiga on olukord väga palju paranenud. Inseneeriale on hakatud pöörama üsna palju tähelepanu, teaduses on suurenenud rakendusteaduste rahastatus. Meil on Inseneriakadeemia, mis võimaldab inseneriõpet kaasajastada ja populariseerida. Aga kindlasti peaks inseneride häält olema ühiskonnas paremini kuulda. Meie kõige põletavamad väljakutsed asuvad just inseneride pärusmaal – taastuvenergia tehnoloogiad, energia varustuskindlus, kaitsetööstus, materjalide taaskasutus, energiatõhusus. Mida soovitaksite noortele, kes kaaluvad inseneriõpet ja soovivad muuta maailma rohelisemaks? Inseneerias on väga suur kestlike lahenduste loomise potentsiaal, sest lahendustel saab olla suur mõju ainult siis, kui need on skaleeritavad. Seega on vaja iga avastuse või leiutise praktikasse jõudmiseks hulganisti inseneritunde. Inseneridest on puudus ja seega on väga hea aeg olla insener. Inseneeria on väga mitmekesine, huvitavaid väljakutseid jagub igasugusele inimtüübile, tulge julgelt! 7000 euro suurune noore inseneri preemia on mõeldud inimesele, kes on saavutanud oma erialal märkimisväärseid tulemusi, olgu siis teadustöös, õpetamises või inseneeria populariseerimises. Preemiat rahastab Eesti autonoomsete sõidukite arendaja Auve Tech. Noore inseneri preemia algatas president Alar Karis 2024. aastal. Mullu pälvis esimese preemia TalTechi vilistlane Margus Sammelsaar, kes töötab mehitamata õhusõidukite arenduse ja tootmise valdkonnas.