Paljudele Eestis aktuaalsetele kõrgharidusprobleemidele otsitakse vastuseid ka meie heade põhjanaabrite juures, Soomes ja Rootsis. Tuula Teeril on ühistele väljakutsetele unikaalne vaade ja ka mõned vastused. Teeri oli Aalto Ülikooli esimene rektor aastatel 2009–2017. Kolme ülikooli baasil asutatud Aalto Ülikool on suutnud ühendada kunsti, teaduse, äri ja tehnoloogia, ergutades samal ajal tudengite ettevõtlust, ning sellest on kujunenud rahvusvahelise ülikoolireformi etalon.
Hariduselt biotehnoloogiale spetsialiseerunud molekulaarse geneetika doktor Tuula Teeri väisas hiljuti Eestit ja jagas Mente et Manuga oma mõtteid inseneride põua leevendamisest ning teaduse ja ettevõtluse vahelise koostöö suurendamisest.
Koolid tehastesse ja tehased koolidesse
Alustada tuleb kõige noorematest.. „Kui ma TalTechis ringi jalutasin, märkasin teil koridoris ringi jooksmas kuueaastaseid lapsi. Uuringud näitavad, et see ongi õige vanus, et hakata mõjutama õpilasi, keda te tahate pärast ülikooli kandideerima,“ räägib Teeri.
Tema hinnangul on koolides vaja tugevat matemaatikat, samuti tuleb anda eraldi õppeainena tehnoloogiat. Rootsi näitel nendib ta, et matemaatikaõppes ei piisa vaid hea tasemega teoreetilise matemaatika pedagoogidest, vaid vaja on inimesi, kes kasutavad matemaatikat inseneriteaduses. „Küsimus on, kuidas me saame alates algkoolist kuni ülikoolini tugevdada oskuste arendamist loodus- ja täppisteadustes ning tehnoloogias. Ühtlasi peaksime julgustama koole, et lapsi õpetataks uuesti asju looma ja ehitama,“ soovitab Teeri.
Akadeemiku hinnangul oleks ka hea idee viia koolilapsed lisaks muuseumidele ja loomaaedadele ka tööstusettevõtetesse ja tehastesse. „Isegi tehnikavaldkonna üliõpilased ei mõista tihti, mis tehastes toimub. Nad saavad teoreetilise baasi, kuid ei adu tehase keskkonda, seda, kui multidistsiplinaarne on töö tänapäeva tehastes – et sa pead mõistma digitaliseerimist, mehaanilisi konstruktsioone, ärilist poolt, juhtimist.“
Ta näeb, et tööstused võiksid olla valmis korraldama ülikooliõppejõududega ühiseid ekskursioone, sest ülikoolid on mõeldud töötama ühiskonna heaks, tõstma teadmiste taset, suurendama riigi ja tööstuse konkurentsivõimet.
“Peaksime julgustama koole, et lapsi õpetataks uuesti asju looma ja ehitama.”
Tööstuskoostöö ja praktiline haridus käivad käsikäes
Ta annab ka nõu, kuidas saavutada ettevõtete ja ülikoolide vahel suuremat sünergiat. Aalto asutati nn innovatsiooniülikoolina – ja innovatsiooni ei saa edendada ilma tööstuskoostööta.
Teeri õppis Aalto kogemusest, et üliõpilaste oskusi tuleks rohkem hinnata, sest nad on tihti võimekamad, kui neist tavaliselt eeldatakse. Tööstuskoostöös esitasid ettevõtted üliõpilastele väljakutseid, millele nood väikestes rühmades lahendusi otsisid. Nii mõnigi rühm suutis ettevõtete probleeme edukalt lahendada, mis muutis tudengid võimeliseks kandideerima vastavatele töökohtadele. Samal ajal said ettevõtted jälgida noorte tööprotsessi ja arengut.
Praktilise hariduse väärtus seisneb ka selles, kui kursusi juhendab korraga kaks õpetajat: üks tuleb teadusmahukast professuurist ning teine on tööstusspetsialist, kes tunneb praktilist inseneriteadust. See kombinatsioon aitab õpilastel mõista nii teoreetilist kui ka praktilist inseneritööd, näiteks suurte tehaseprojektide puhul, mida saab võrrelda väikese linna ehitamisega.
Tööstuse ja ülikooli vaheline partnerlus peaks olema strateegiline ja pikaajaline, mitte piirduma üksikute või igapäevaste probleemide lahendamisega. „Tööstused on tänapäeval väga teadusmahukad, kuid nad ei avalda oma tulemusi. Kui te tahate saada kasu tööstusharudes tehtavatest teadusuuringutest ja arendustegevustest, on koostöö parim viis. Ja siis ei voola pädevus ainult ülikoolist tööstusesse, vaid ka vastupidi, mis on väga kasulik nii üliõpilastele kui ka teadlastele. Niimoodi ehitatakse ühiskonnas konkurentsivõimet,“ selgitab Teeri.
“Kui te tahate saada kasu tööstusharudes tehtavatest teadusuuringutest ja arendustegevustest, on koostöö parim viis. Siis ei voola pädevus ainult ülikoolist tööstusesse, vaid ka vastupidi, mis on väga kasulik nii üliõpilastele kui ka teadlastele.”
Inseneriteaduse tulevik
Inseneriteaduse tulevikust rääkides arvab Teeri, et see on tihedalt seotud jätkusuutliku arengu ja tehisintellektiga. „Kliimamuutuste lahendamiseks ei piisa ainult energia säästmisest – vaja on täiesti uusi tehnoloogiaid. Inseneriteadused mängivad selles võtmerolli, pakkudes lahendusi, mis aitavad saavutada jätkusuutlikkuse eesmärke,“ arvab akadeemik. Tehisintellektiga aga kaasneb tema hinnangul nii võimalusi kui ka ohte. Oluline on leida tasakaal, et liigne regulatsioon ei hakkaks piirama innovatsiooni.
TalTechi ja Eesti tuleviku suhtes on Teeri väga positiivne. „Eesti on alates taasiseseisvumisest väga hästi hakkama saanud. Tundub, et te kasutate teekaarti – te teate, kuhu tahate jõuda, ja siis liigute vastavalt sellele. See ei ole riikide puhul tavaline,“ räägib Teeri. „Ettevõtlik mõtteviis Eestis on imetlusväärne. Ma tunnen samasugust vaimu TalTechi puhul – et me oleme kusagile teel. Ühiskonnale on väga väärtuslik, kui Eesti ainus tehnikaülikool ehitab üles inseneriteaduse tipptaset.“
“Eesti on alates taasiseseisvumisest väga hästi hakkama saanud. Tundub, et te kasutate teekaarti – te teate, kuhu tahate jõuda, ja siis liigute vastavalt sellele. See ei ole riikide puhul tavaline.”
Ta lisab, et ülikoolide puhul tuleb alati meeles pidada, et protsessid võtavad aega ja seda tasub õige suuna olemasolul kulutada. „TalTechil on kindlasti õige suund. Ma loodan, et ühiskond annab aega, et arendada tipptaset, mida vajavad nii ülikool kui ka riik.“