Tulevikutalent ei sünni juhusest

Tulevikutalent ei sünni juhusest. 01.12.2025. Selles muutuvas olukorras tõuseb senisest veelgi olulisemasse rolli ettevõtete ja ülikoolide teadlik koostöö. Juuniorrollid AI-ajastul Swedbanki välise järelkasvu ja piirkondade valdkonnajuht Karin Vahtre sõnul pole noortel tööturul võimalused kadunud, kuid pilt on varasemaga võrreldes erinev: konkurents on tihedam kui varem. „Ettevõtted ootavad tänases majanduskeskkonnas efektiivsust, mistõttu eelistatakse kogenud töötajaid. Noorte eelis on paindlikkus, digipädevus ja õppimisvõime – silma paistavad need, kes küsivad, miks asjad toimivad just nii ja kuidas saab paremini.“ Tehisaru muudab panganduses kiiresti tööturu loogikat. Vahtre sõnul on pankades juba täna automatiseeritud osa juuniortaseme ülesandeid – andmete sisestamine, lihtsamad aruanded, dokumendihaldus. Juuniorspetsialisti roll liigub rutiini täitmiselt süsteemide ühendamisele, automatiseerimise mõtestamisele ja kvaliteetse sisendi tagamisele. Küsimuse peale, milliseid oskuseid peavad noored arendama, et olla tööturul AI-ajastul konkurentsivõimelised, vastas Vahtre, et tehnoloogia kasvuga läheb fookus inimlikkusele – kuidas omavahel paremini koostööd teha. „Tehisaru on tulnud selleks, et jääda. Peame oskama teda tööriistana kasutada, aga selle kõrval on ka väga oluline kriitilise hindamise oskus. AI ei asenda inimlikku innovatsiooni, küll aga saab ta genereerida palju ideid. Milline idee aga käiku lasta, on ikka inimeste enda otsustada.“ „Tehisaru on tulnud selleks, et jääda. Peame oskama teda tööriistana kasutada, aga selle kõrval on ka väga oluline kriitilise hindamise oskus. AI ei asenda inimlikku innovatsiooni, küll aga saab ta genereerida palju ideid. Milline idee aga käiku lasta, on ikka inimeste enda otsustada.“ Akadeemia ja ettevõtluse kohtumispaik Vahtre rääkis, et Swedbank võtab igal aastal tööle ca 100 juuniortaseme spetsialisti. „Meie jaoks on oluline anda noortele võimalus saada esimene töökogemus või ka toetada inimesi, kes tahaksid oma karjääri muuta ja alustada uues valdkonnas.“ Lisaks on Swedbank juba aastaid korraldanud õppejõududele suunatud praktikaprogrammi, kus TalTechi õppejõud saavad minna erasektorisse kolm kuud kestvale praktikale ning näha ja kogeda, kuidas toimub igapäevane töö Eesti suurpangas. „Programmi eesmärk on jagada õppejõududega parimaid praktikaid erasektoris ning rikastada selle tulemusena akadeemilise õppetöö praktilist väljundit. Samuti on olulisel kohal ühisosa leidmine ja kontaktide loomine õppejõudude ja Swedbanki vahel.” Swedbank kaasab õppe kaudu TalTechi tudengeid ka päris probleemide lahendamisse – sel sügisel toimus koostööprojekt „Digimuutused ettevõttes“ magistrantidega, kes otsisid lahendusi noortepanganduse väljakutsetele. Kaheksa nädalaga sündis mitu tugevat ideed, mida Vahtre sõnul plaanib Swedbank ka ellu viia. Ühtlasi annab Swedbank välja ka tulevikutalendi stipendiumit. Stipendiumid aitavad tudengitel õpingutele keskenduda, kuid neil on ka väga praktiline roll: lõppvooru kandidaatidega kohtutakse kaks korda aastas ning võimalusel pakutakse neile praktikakohti või juuniorspetsialisti positsioone. „Oleme teinud koostööd mitte ainult stipendiumi pälvinutega, vaid ka nendega, kes lõppvoorus silma jäävad,“ kirjeldas ta. Mitmed tudengid on nõnda liikunud praktikalt püsivasse töösuhtesse. Vahtre sõnul on see kõik osa strateegiast, et Eestil oleks homme sama tugev – või tugevam – järelkasv kui täna. Kohtumine, mis avas uksi Kõige selgemalt ilmestab seda lugu TalTechi majandusteaduskonna vilistlane Gerli Napritson. Ta kandideeris Swedbanki stipendiumile, ei saanud seda, kuid jäi värbajatele silma. „Mulle helistati ja öeldi, et nad tahaksid mulle pakkuda hoopis praktikakohta,“ meenutas ta. Täna töötab Napritson juuniorpositsioonil äripanganduse osakonnas, toetab alustavaid ettevõtteid ning käib ise üritustel rääkimas, kuidas ettevõte ettevõtlust toetab. „Kandideerimine avas mulle väga palju uksi – kontaktid, kogemused, enesekindlus.“ Teine stipendium, mille ta siiski pälvis – InFTF (endine XRP) stipendium, võimaldas tal õpingutele rohkem keskenduda. „See oli suur rahaline ja emotsionaalne tugi.“ Napritsoni sõnul on oluline, et ettevõtted teeksid ka laiemalt ülikoolidega koostööd. „See tuleb kasuks nii tudengitele kui ettevõttele endale. Tudengid saavad pildi ette päris elust ja ettevõtted saavad delegeerida enda ülesandeid mitte ainult oma töötajatele vaid ka tudengitele. Nii on suurem võimalus saada ettevõttesse hiljem noori töötajaid, kes tulevad värskete ideedega, kuid samas juba teavad kuidas ettevõte tegutseb ja töötab,“ ütles ta. Üheks olulisemaks sillaks ülikoolide ja ettevõtete vahel ongi stipendiumiprogrammid ja annetused. Need ei ole pelgalt toetused üksikutele tudengitele, vaid süsteemne viis hoida kõrgharidust elujõulisena ja tagada, et Eestil jätkuks homme spetsialiste, keda tööturg vajab. „See tuleb kasuks nii tudengitele kui ettevõttele endale. Tudengid saavad pildi ette päris elust ja ettevõtted saavad delegeerida enda ülesandeid mitte ainult oma töötajatele vaid ka tudengitele. Nii on suurem võimalus saada ettevõttesse hiljem noori töötajaid, kes tulevad värskete ideedega, kuid samas juba teavad kuidas ettevõte tegutseb ja töötab.” Annetamine loob tugevama ühiskonna „Annetamine on oluline, sest see aitab ühiskonnas kriisiolukordadega toime tulla ja lahendada väljakutseid, mida riik või erasektor üksinda ei suuda,“ selgitas TalTechi majandusteaduskonna dotsent Merle Ojasoo. Ta lisas, et annetuskultuur aitab tugevdada kogukondlikku sidusust ja loob ühiskonnas valmisolekut ootamatuteks olukordadeks. „Annetus ei ole pelgalt rahaline panus – selles väljendub ühiskonna mõtteviis“. TalTechi majandusteaduskonna dotsent Oliver Parts arutles, et kui annetada erinevateks stipendiumiteks, aitab see stipendiumi saanud inimesel pühenduda rohkem õpingutele. „Ülikooli vaatest on õpingute toetamine kasulik ka ülikoolile, sest tõstab tõenäosust, et ülikoolis õppija lõpetab nominaalajaga ning ülikoolil ei lähe suur osa riigirahast tuulde,“ tõdes Annetuste mõju ulatub üksikisiku või organisatsiooni tasandist kaugemale. „Haritud ja tervem ühiskond suudab majanduslike ja sotsiaalsete väljakutsetega paremini toime tulla,“ märkis Ojasoo. Toetagu annetused kas tudengite stipendiume või tervishoiuprojekte, ikkagi on tulemuseks mitte ainult konkreetse abisaaja edu, vaid ka laiem majanduslik ja sotsiaalne kasu. „Annetuste kaudu saame vähendada riske, et inimesed jäävad haridusest või vajalikust abist ilma“. Toeta talente TalTechi arengufondi kaudu TalTechi Arengufond osaleb 2. detsembril üleriigilistel annetustalgute päeval, et kutsuda ettevõtteid ja inimesi toetama tulevikutalente. TalTech Arengufond on annetustalgutele üles seadnud ühe projekti: Fond kutsub üles toetama TalTechis õppivaid noori, kes vajavad täiendavat abi, kuid kes võiksid oma õpitaval erialal olla tõelised tippspetsialistid ja -teadurid. Toeta erivajadusega talendikate noorte õppimist TalTechis.  Arengufondi büroo juhataja Elinor Toming rääkis, et annetus aitab noori, kellel  on õpingute kõrval veel ka teisi väga suuri väljakutseid, mis aga ei takista neil edukalt kõrgharidust omandamast. „Mulle jäi eriti meelde TalTechi vilistlase ja Mihkel Aitsami stipendiumi saaja mõte LinkedInis: ´I may have a wheelchair, but I can fly´. Täna töötab ta Riigi Kinnisvaras finantsanalüütikuna,“  ütles Toming. „Mulle jäi eriti meelde TalTechi vilistlase ja Mihkel Aitsami stipendiumi saaja mõte LinkedInis: ´I may have a wheelchair, but I can fly!´ Täna töötab ta Riigi Kinnisvaras finantsanalüütikuna.”