Tegevtoimetaja
Eesti ühiskond on harjunud ülikooli pidama õppe- või teadusasutuseks. Vähem mõeldakse sellele, et ülikoolil võib, saab ja peabki olema oma roll ka majanduses, töökohtade loomisel, uute teenuste ja toodete turule toomisel.
Ülikooli positsioneerimisel majanduskasvu alustalana saab heaks eeskujuks võtta USA. Oktoobris Tallinna Tehnikaülikooli külastanud ameerika teadlane ja ettevõtlusekspert John DesRosier rääkis sellest lähemalt. „Üheks olulisemaks muudatuseks, mida USA valitsuses 1980. aastal vastu võetud nn Bayh-Dole Act endaga kaasa tõi, oli ülikoolidele vastutuse andmine majanduse arengu eest – sellest sai ülikooli uus missioon,“ selgitas DesRosier.
Bayh-Dole’i Act seab ette, et teatud tingimustel võivad föderaalselt rahastatud leiutiste ja patentide omanikeks saada väikefirmad, ülikoolid ja mittetulundusühingud. Enne seda oli ettevõtetel raske saada eksklusiivseid õigusi valitsuse omatud patendile ning selleta oli vähe huvi teha ideest kaubanduskõlblik toode. Akti ajendiks oli ameeriklaste mure 1970ndate lõpul, et nad ei ole enam rahvusvahelisel areenil konkurentsivõimelised.
Uus eesmärk tõi endaga kaasa ülikooli kultuuri muutumise, et see saaks olla aluseks edukate ärisuhete loomisel. Kuna tol ajal olid ligi 70 protsenti USA ülikoolide uuringutest valitsuse rahastatud, hakati sellesse suhtuma kui investeeringusse. Sellise suhtumise loogiline jätk oli, et ülikooli teadustöödelt oodati tagasi ka teistsugust tulu kui publikatsioonid – rahalist tulu ideedest toodete ja teenusteni, firmade ja töökohtadeni, mis oleksid teadusest välja kasvanud.
Eesti teadlasi ei hinnata patentimise järgi ning ka karjäär ei sõltu sellest, nendib Tallinna Tehnikaülikooli intellektuaalomandi ekspert Mart Enn Koppel. Samuti pole meie ülikoolis edulugu, kus teadlane oleks patentimise abil rikkaks saanud.
„Üheks olulisemaks muudatuseks, mida USA valitsuses 1980. aastal vastu võetud nn Bayh-Dole Act endaga kaasa tõi, oli ülikoolidele vastutuse andmine majanduse arengu eest – sellest sai ülikooli uus missioon“
Aga ka mujal ei paista olukord parem. Patendiameti kommunikatsioonijuht Eve Tang sõnas, et praegu on Eesti ülikoolidel kehtivaid patente 24 ja kehtivaid kasulikke mudeleid viis. See aga ei peegelda koguseisu – paljud leiutised kaitstakse piiri taga, sest Eesti patent kehtib ainult Eestis.
„Patentida tuleb seal, kus on turud või tootmine. Parim, kui on turud JA tootmine,“ sõnas Koppel.
Mõned asjad on tema sõnul ka Eestis kaitsmist väärt – näiteks, kui konkurent on kõrvaltänavas. „Sellised teemad on olnud näiteks moodulmajad või vannid. Konkurent on kõrvaltänavas üllatavalt sageli, kuna esiteks inimesed liiguvad ja teiseks eeskuju nakkab,“ leiab ta.
Teadus kui investeeringu mudel
Ameerika investeerimisahela mudel on tegelikult hämmastavalt lihtne. Selles on teaduse eesmärgiks esmajärgus intellektuaalomandi (IO, ingl k intellectual property) loomine, mida oleks võimalik patentida või litsentsida. Ülikoolidest liiguvad patentide ja litsentside õigused tööstusele, teenitud tulust omakorda osa tagasi teadlasele. Just intellektuaalomandile keskendumine on ülikoolide jaoks kõige mõistlikum, sest tootmisprotsess on äärmiselt kulukas. Samas vajavad idufirmad oma tööks just unikaalseid ideid. Suurfirmadeni selles faasis enamasti veel ei jõutagi, sest selleks peab idee olema ennast piisavalt ära tõestanud.
Siinkohal tekib aga küsimus, kas teadlane võiks olla keskendunud pigem tulemusele või intellektuaalomandi loomisele.
Ja kas need asjad välistavad teineteist. Koppel leiab, et mitte: „Retoorika peaks olema, et teadustöö on keskendunud ikka tulemusele, mitte intellektuaalse omandi loomisele. Hea tulemuse puhul soovime, et selle mõju ühiskonnas, Eestis ja maailmas oleks maksimaalne.“
See eeldab tema sõnul sageli, et tulemus võetakse kasutusse ning tihtilugu eeldab kasutusse võtmine seda, et ülikooli teatepulga võtab üle ettevõtja. Ettevõtja saab investeerida vaid arendusse, mille tulemus on kuidagi kaitstud (patenditud). Selleks et ülikooli teadustöö tulemuse mõju ühiskonnas maksimeerida, on vahel vajalik tulemuste patentimine.
USA julgustab teadlasi patentima
Seega julgustavad USA ülikoolid teadlasi looma uusi firmasid. Selleks korraldatakse vastavaid seminare ja programme, äriplaanide esitusvõistlusi ehk pitch’e, eraldatakse raha, et aidata uusi algatusi esimesest faasist edasi liikuma, luuakse kogukondi ja ruume, kus ettevõtliku vaimuga inimesed saaksid koos edasi areneda. Sellise kultuurimuutuse tulemusena on ainuüksi aastal 2022 USAs ülikoolides tehtud 24 140 uut avastust, loodud 16 857 patendiavaldust, müüdud 9884 litsentsi, loodud 850 uut toodet ja alustatud 998 start-up firmat.
Patenditaotlusi tehakse aga siinmail tagasihoidlikult. Kuigi TalTechis on igal hetkel käimas mitusada projekti, mis ulatuvad miljonite eurodeni, siis patenditaotlusi tuleb Koppeli sõnul aastas alla kümne. „Sel aastal oleme väga kõvasti intellektuaalomandi trummi tagunud ja teateid tuleb tõenäoliselt rohkem,“ loodab ekspert.
Koppel meenutab, et kui TPI oli kogu patendialase koolitamise keskus ja taasiseseisvumisel jätkus meie taustaga inimesi nii patendiametit käivitama kui ka patendivolinikeks, siis täna intellektuaalomandi ja patentimise teemasid TalTechis peaaegu ei õpetata. „Samas, intellektuaalomand peaks selgelt olema mitte ainult ülikooli teadlaste DNAs, vaid meie iga STEM lõpetanu oskuste komplektis peaks olema IO teadmised, mida ta viib oma tööandjale ning seeläbi suurendab ettevõtete võimekust osaleda teadusmahukas ettevõtluses,“ leiab ta.
Tehnoloogiasiire kui kontaktspordiala
John DesRosier ütleb, et võtmeks litsentsivõtjatest äripartnerite leidmisel on suhted.
„See tähendab, et ettevõtjad ja teadlased peavad omavahel rääkima. Teadlased lähtuvad ideedest, ettevõtjad turgudest. Seetõttu on kahel poolel vaja omavahel kokku saada, et avastada uusi võimalusi.“
Lisaks rõhutab ta, et nendesse aruteludesse tuleks kaasata valitsussektor. Tallinna ja TalTechi võimalusi teaduse senisest laiemaks kommertsialiseerimiseks hindab DesRosier väga heaks. „Eestlastel on väga ettevõtlik meelestatus ja siin on selliseks koostööks suurepäraselt sobiv keskkond. Tuleb lihtsalt aktiivselt tegutseda ja suhteid luua, mitte oodata, et keegi ise pöördub – tuleb aru saada, et tehnoloogiasiire on justkui kontaktspordiala.“
Probleemiks on ka ettevõtjate vähene arusaam intellektuaalomandist. Patendiamet viis mullu läbi uuringu väikeste ja keskmiste ettevõtete seas, millest selgub, et vaid pooled ettevõtjad tunnetavad intellektuaalomandit osana ettevõtlusega kaasnevast tegevusest. Ja kuigi 49 protsenti vastanutest tuleb vähemalt kord aastas turule uue toote või teenusega, siis vaid 24 protsenti neist kaitseb loodut.
Üks eelistatumaid suundi
TalTechi strateegiabüroo juht Kaja Kuivjõgi rõhutab, et tehnoloogiasiire on Tehnikaülikooli üks prioriteetsematest teemadest, sest tulevikuprobleemide lahendamine uute tehnoloogiate kasutuselevõtu abil on kujunemas ühiskonnas võtmeküsimuseks. Tehnosiirde oskuste jagamine ülikoolis ja mitmesugustes teadusarendusasutustes, sh ettevõtetes teiste kogemustest õppimise kaudu, viib meid kiiremini edasi.
„Teadusprojektidest uute leiutiste või kommertsialiseeritava potentsiaaliga intellektuaalomandi leidmine on küllaltki keerukas. Samas, just teadusprojektidest tekkiv uus väärtus on teadusmahuka majanduse edendamise üks võtmeküsimusi. Just sellepärast võiksime teadus- ja arendustegevuse suunata senisest enam teadusmahuka majanduse ja targemate avalike teenuste arendamise teenistusse,“ leiab Kuivjõgi.
„Eestlastel on väga ettevõtlik meelestatus ja siin on selliseks koostööks suurepäraselt sobiv keskkond. Tuleb lihtsalt aktiivselt tegutseda ja suhteid luua, mitte oodata, et keegi ise pöördub – tuleb aru saada, et tehnoloogiasiire on justkui kontaktspordiala.“
Tallinna Tehnikaülikooli ettevõtlusprorektor Erik Puura hindab, et Tehnikaülikoolis toimib leiutistest teatamise ja kaitsmisele suunamise süsteem päris hästi, on olemas vastavad tööprotsessid ja inimesed, kes nõustamisega tegelevad. Probleemiks on see, et leiutustegevustest saadavad tulud litsentsimise ja osaluse võtmise kaudu uutes ettevõtetes on väikesed.
Nüüd on prorektor koos ettevõtlusosakonnaga käivitamas intellektuaalomandi põhist tehnosiirde pilootprogrammi, kus ettevõtlusosakonna eksperdid hakkavad koostöös uurimisrühmadega sisuliselt ja suunatult tegelema selliste patendiportfellide loomisega, millel on suur turuväärtus. „See ei ole kiirete tulemustega programm, kuid ka John DesRosier hindas omalt poolt olukorda ja tunnistas, et see on peamine võimalus edasiliikumiseks,“ ütles Puura.
Kasulikke linke:
- John DesRosier’ loengut saab järelkuulata siin.
- Eesti patendi loomise juhend.
- Millist intellektuaalomandit võib ettevõttel olla?
