Tanel Tammet: enamikku asjadest ma täna küll AI-le ei delegeeriks

12.06.2025
Tanel Tammet: enamikku asjadest ma täna küll AI-le ei delegeeriks. 12.06.2025. TikTok on täis videoid, mille puhul on Tammeti sõnul üha raskem aru saada, kas tegu on päris materjaliga või mitte. „Enamik efektseid asju, mis jätavad võimsa mulje, pole tegelikult päris,“ nentis Tammet. Aga olukorda saab vaadata ka vastupidi: ehkki tehisintellekti viimaste aastate areng on olnud tohutu, ei suuda see paljusid asju veel teha – ja ilmselt veel mõnda aega. „Selleks on palju põhjuseid.“ Näiteks kihutas ilma juhita auto Saksamaa teedel juba 1980. aastate lõpus, aga vaatamata Elon Muski ning teiste promole ja pingutustele pole olukord aastakümneid hiljem eriti parem. Tänased isesõitvad autod ja robottaksod saavad küll edukalt hakkama laiadel sirgetel maanteedel, kus midagi ootamatut juhtuda ei saa, ent mitte linnaliikluse keerulisemates tingimustes. „Linnakeskkonnas jäävad robottaksod pidevalt hätta ja vajavad inimese sekkumist. Ühe ettevõtte kogemusest selgus, et inimese abi oli vaja lausa iga 4-5 miili järel.“ On muidugi valdkondi, kus AI roll on tähtis, aga teisalt ei saa inimkond jätkuvalt tehisintellekti peale päriselt lootma jääda. Tammet tõi välja, et maailma teadlaste ja AI-ekspertide seas võtab maad üha suurem vastuseis. On neid, kes näevad AI-ga seotud tulevikku väga tumedalt, samas kui teised suhtuvad sellesse väga optimistlikult – samuti leidub neid, kelle hoiakud jäävad kuhugi vahepeale. AI tapab meid varsti? E/acc versus decel? Kui esimene väljend (effective accelerationism) tähendab suurt usaldust tehisaru võimaluste ja arengu suhtes, siis teine (lühend sõnast „decelerationist“) tähistab koolkonda, kes näeb tehisaru arengus ohte ja soovib protsessi aeglustada. Ühiskonnas kõlab üha valjemini küsimus: kas tehisintellekt on pigem hea ja vajab kiiret arendamist või peituvad selles ohud, mis nõuavad arengutempo pidurdamist, et vältida võimalikke ränki tagajärgi? „Mõlema suhtumise poolt on tugevaid argumente,“ tõdes Tammet ja andis mõista, et ta ise kaldub pigem e/acc poole. Seepärast huvitavad teda decel’i esindajate arvamused-põhjendused. „Näiteks üks decel’i teravamaid esindajaid Eliezer Yudkowsky on öelnud, et me oleme niivõrd rumalad, et ei suuda isegi ette kujutada, kuidas tehisintellekt meid ära tapab.“ Üks suur kontrast väljendub ka asjaolus, et ehkki AI peaks tooma kaasa suurt edu, pole seda mitmete teadusuuringute järgi siiski juhtunud. Uuringute järgi kasutatakse AI-d rohkem turunduses ja palju vähem tööstuses. Kasu kohta on öeldud, et tehisintellekt on küll kasulik, aga see kasu on piiratud. Ühe hiljutise Taani uuringu järgi pole AI kasutamine toonud veel kaasa mingit märgatavat majanduslikku efekti. Küsimusele, kas AI pärsib või soodustab eesti keele arengut, nentis Tammet, et argumente saab tuua nii ühe kui ka teise poole kaitseks. „Vastus küsimusele, kas tehisintellekt soosib keelt, sõltub sellest, mida me ise teeme. Kui oleme targad, siis soosib, kui me ei käitu targalt, siis ei soosi.“ “Vastus küsimusele, kas tehisintellekt soosib keelt, sõltub sellest, mida me ise teeme. Kui oleme targad, siis soosib, kui me ei käitu targalt, siis ei soosi.” Kolm olulist mõtet Tanel Tammetilt Praegune AI toob endaga kaasa muutusi: pole veel selge, kus ja kuidas. Praegune AI ei too endaga kaasa kapitaalseid muutusi: suuremate muutuste esilekutsumiseks on vaja luua uusi AI tüüpe. Ükskõik, kuhu vaatad – tulevik on tundmatu. Eksperimenteerimine on seega hea mõte. TalTechi 2025. aasta innovatsioonifestival toimus 5. juunil ja kandis pealkirja „Murrangulised tehnoloogiad: võimalused, ohud ja piirid“. Festival keskendus uute tehnoloogiate rollile ühiskonnas, majanduses ja igapäevaelus. Päeva jooksul käsitleti tehnoloogiliste läbimurretega seotud võimalusi ja riske, toodi esile globaalseid trende ning analüüsiti, kuidas võiks Eesti kiiresti muutuvas maailmas paremini kohaneda. Valdkonna eksperdid ja teadlased võtsid vaatluse alla tehnoloogia mõju ühiskonnale, keelele, andmete kasutamisele, superarvutite ja kiibitehnoloogiate arendamisele ning tutvustasid TalTechi süvatehnoloogilisi võimalusi.
Teaduskommunikatsiooni juht
Tammet tõi välja, et maailma teadlaste ja AI-ekspertide seas võtab maad üha suurem vastuseis. On neid, kes näevad AI-ga seotud tulevikku väga tumedalt, samas kui teised suhtuvad sellesse väga optimistlikult – samuti leidub neid, kelle hoiakud jäävad kuhugi vahepeale. Foto: Gert Nõgu

Tammet tõi välja, et maailma teadlaste ja AI-ekspertide seas võtab maad üha suurem vastuseis. On neid, kes näevad AI-ga seotud tulevikku väga tumedalt, samas kui teised suhtuvad sellesse väga optimistlikult – samuti leidub neid, kelle hoiakud jäävad kuhugi vahepeale. Foto: Gert Nõgu

Ei tasu loota, et robotid niipea tuba koristaksid, triigiksid, nõusid kokku korjaksid või ehitustöid teeksid. Nii tõdes TalTechi innovatsioonifestivalil professor Tanel Tammet, kes tutvustas oma ettekandes tehisintellekti-maailmas valitsevaid kontraste.

TikTok on täis videoid, mille puhul on Tammeti sõnul üha raskem aru saada, kas tegu on päris materjaliga või mitte. „Enamik efektseid asju, mis jätavad võimsa mulje, pole tegelikult päris,“ nentis Tammet. Aga olukorda saab vaadata ka vastupidi: ehkki tehisintellekti viimaste aastate areng on olnud tohutu, ei suuda see paljusid asju veel teha – ja ilmselt veel mõnda aega. „Selleks on palju põhjuseid.“

Näiteks kihutas ilma juhita auto Saksamaa teedel juba 1980. aastate lõpus, aga vaatamata Elon Muski ning teiste promole ja pingutustele pole olukord aastakümneid hiljem eriti parem. Tänased isesõitvad autod ja robottaksod saavad küll edukalt hakkama laiadel sirgetel maanteedel, kus midagi ootamatut juhtuda ei saa, ent mitte linnaliikluse keerulisemates tingimustes. „Linnakeskkonnas jäävad robottaksod pidevalt hätta ja vajavad inimese sekkumist. Ühe ettevõtte kogemusest selgus, et inimese abi oli vaja lausa iga 4-5 miili järel.“

On muidugi valdkondi, kus AI roll on tähtis, aga teisalt ei saa inimkond jätkuvalt tehisintellekti peale päriselt lootma jääda. Tammet tõi välja, et maailma teadlaste ja AI-ekspertide seas võtab maad üha suurem vastuseis. On neid, kes näevad AI-ga seotud tulevikku väga tumedalt, samas kui teised suhtuvad sellesse väga optimistlikult – samuti leidub neid, kelle hoiakud jäävad kuhugi vahepeale.

AI tapab meid varsti?

E/acc versus decel? Kui esimene väljend (effective accelerationism) tähendab suurt usaldust tehisaru võimaluste ja arengu suhtes, siis teine (lühend sõnast „decelerationist“) tähistab koolkonda, kes näeb tehisaru arengus ohte ja soovib protsessi aeglustada.

Ühiskonnas kõlab üha valjemini küsimus: kas tehisintellekt on pigem hea ja vajab kiiret arendamist või peituvad selles ohud, mis nõuavad arengutempo pidurdamist, et vältida võimalikke ränki tagajärgi? „Mõlema suhtumise poolt on tugevaid argumente,“ tõdes Tammet ja andis mõista, et ta ise kaldub pigem e/acc poole. Seepärast huvitavad teda decel’i esindajate arvamused-põhjendused. „Näiteks üks decel’i teravamaid esindajaid Eliezer Yudkowsky on öelnud, et me oleme niivõrd rumalad, et ei suuda isegi ette kujutada, kuidas tehisintellekt meid ära tapab.“

Üks suur kontrast väljendub ka asjaolus, et ehkki AI peaks tooma kaasa suurt edu, pole seda mitmete teadusuuringute järgi siiski juhtunud. Uuringute järgi kasutatakse AI-d rohkem turunduses ja palju vähem tööstuses. Kasu kohta on öeldud, et tehisintellekt on küll kasulik, aga see kasu on piiratud. Ühe hiljutise Taani uuringu järgi pole AI kasutamine toonud veel kaasa mingit märgatavat majanduslikku efekti.

Küsimusele, kas AI pärsib või soodustab eesti keele arengut, nentis Tammet, et argumente saab tuua nii ühe kui ka teise poole kaitseks. „Vastus küsimusele, kas tehisintellekt soosib keelt, sõltub sellest, mida me ise teeme. Kui oleme targad, siis soosib, kui me ei käitu targalt, siis ei soosi.“

“Vastus küsimusele, kas tehisintellekt soosib keelt, sõltub sellest, mida me ise teeme. Kui oleme targad, siis soosib, kui me ei käitu targalt, siis ei soosi.”

Küsimusele, kas AI pärsib või soodustab eesti keele arengut, nentis Tammet, et argumente saab tuua nii ühe kui ka teise poole kaitseks. Foto: Gertu Nõgu

Küsimusele, kas AI pärsib või soodustab eesti keele arengut, nentis Tammet, et argumente saab tuua nii ühe kui ka teise poole kaitseks. Foto: Gertu Nõgu

Kolm olulist mõtet Tanel Tammetilt

  • Praegune AI toob endaga kaasa muutusi: pole veel selge, kus ja kuidas.
  • Praegune AI ei too endaga kaasa kapitaalseid muutusi: suuremate muutuste esilekutsumiseks on vaja luua uusi AI tüüpe.
  • Ükskõik, kuhu vaatad – tulevik on tundmatu. Eksperimenteerimine on seega hea mõte.

TalTechi 2025. aasta innovatsioonifestival toimus 5. juunil ja kandis pealkirja „Murrangulised tehnoloogiad: võimalused, ohud ja piirid“. Festival keskendus uute tehnoloogiate rollile ühiskonnas, majanduses ja igapäevaelus. Päeva jooksul käsitleti tehnoloogiliste läbimurretega seotud võimalusi ja riske, toodi esile globaalseid trende ning analüüsiti, kuidas võiks Eesti kiiresti muutuvas maailmas paremini kohaneda. Valdkonna eksperdid ja teadlased võtsid vaatluse alla tehnoloogia mõju ühiskonnale, keelele, andmete kasutamisele, superarvutite ja kiibitehnoloogiate arendamisele ning tutvustasid TalTechi süvatehnoloogilisi võimalusi.