TalTech teel kliimaneutraalsuseni: siht 2035. aastaks

TalTech teel kliimaneutraalsuseni: siht 2035. aastaks. 26.02.2025. TalTech on seadnud endale julge eesmärgi: olla 2035. aastaks kliimaneutraalne ülikool. See tähendab, et ülikooli esmastest tegevusest tulenev kasvuhoonegaaside (KHG) heide peab olema nullilähedane. Selle eesmärgi saavutamiseks koostati põhjalik kliimaneutraalsuse teekaart, mis sisaldab konkreetseid meetmeid ja tegevusplaane heitkoguste vähendamiseks erinevates valdkondades – alates hoonete ja energiakasutusest kuni liikuvuse ning sisseostetavate teenusteni. Teekaart on ülikooli pikaajaline arengudokument, mille koostasid TalTechi teadlased ning haldus- ja tugistruktuuri töötajad, kes tuginesid uusimale teaduslikule kompetentsile ja operatiivsele infole. See lõi stsenaariumide modelleerimisele ja parimate tegevussoovituste leidmisele tugeva aluse. Evolutsiooniline teekaart kliimaneutraalsuse suunas TalTechi rektor Tiit Land rõhutas, et teekaardi näol pole tegemist revolutsioonilise, vaid evolutsioonilise sammuga ülikooli arengus. Teekaart on loomulik jätk TalTechi arengukavale aastateks 2021–2025, mille eesmärgiks on paista Euroopa parimate tehnikaülikoolide seas silma nutikate ja kliimaneutraalsete lahendustega. „Arengukava võtmenäitajate hulka kuulub muuhulgas 2035. aasta kliimaneutraalne ülikool, mis pani aluse ka ambitsioonikale teekaardile. Täna, kui teekaart on valmis, näeme, et meil on olemas baas, millega edasi minna,“ sõnas Land. Ülikooli nõukogu on kinnitanud 2023.–2035. aasta rohestrateegia, mis kuulub ülikooli üldise strateegia hulka ning hõlmab kliimaneutraalsuse saavutamiseks vajalikke konkreetseid tegevusi ja võtmenäitajaid. Land tõi esile, et rohepööret toetatakse eelkõige tehnoloogiate väljatöötamisega ning rõhutas fookustippkeskuste ja interdistsiplinaarse koostöö olulisust. Tema sõnul on teekaart hea näide sellest, kuidas oma panuse saavad anda kõik teaduskonnad ja haldus-tugistruktuurid. Rektori sõnul on TalTechi teadlased loonud kasvuhoonegaaside arvutamise mudeli, mis aitab nullilähedase KHG-heite võimalusi realistlikult hinnata. Samas tõi Land välja, et jätkuvalt on oluline küsimus: „Kui palju see maksab?“ Kliimaneutraalsuse teekaart on strateegilise juhtimise instrument, mis suunab ülikooli arendustegevusi, ent aitab samas säilitada konkurentsivõimet ja atraktiivsust. Land rõhutas, et ülikool peab jätkuvalt arenema, kuna eesmärk ei ole vähendada KHG-heiteid tudengite või tegevuste arvelt. Pigem soovitakse leida uuenduslikke ja kulutõhusaid lahendusi, mis toetavad nii jätkusuutlikkust kui ka tudengite arvu kasvu ja õpikeskkonna arengut. Kliimaneutraalsuse saavutamise stsenaariumid ja investeeringud Kliimaneutraalsuse saavutamise analüüside aluseks oli TalTechi kasvuhoonegaaside inventuur. Selle kaudu tuvastati neli keskset valdkonda, kus on suurim vajadus heitkoguste vähendamise järele: hooned ja energia, liikuvus, tooted ja teenused ning toit. Akadeemik Jarek Kurnitski selgitas, et kliimaneutraalsuse saavutamise põhiprintsiip ütleb, et heidet ei tohiks tekkida vaadeldavas piirkonnas rohkem, kui seda on võimalik looduslikult või tehniliselt siduda. Ülikooli süsinikujalajälje mõõtmiseks ja vähendamiseks analüüsitakse kolme mõjualade kategooriat. Esimene mõjuala hõlmab ülikooli otsest KHG-heidet, sealhulgas transpordivahendite kütust ja gaasikütet. Teine mõjuala keskendub kaudsele heitele, mis tuleneb kaugküttest ja elektrienergia tarbimisest. Kolmas ja kõige ulatuslikum mõjuala hõlmab muid kaudseid heiteid, nagu lähetused, toit, IKT, igapäevane liikuvus, tooted ja teenused, hoonete ehitus, tarbevesi ja jäätmed. Kurnitski sõnul keskendub ülikool eelkõige esimese ja teise mõjuala heitmete vähendamisele, milles on ülikoolil võimalik vähendada oma jalajälge kuni 80% võrra. Praegu on TalTechi jalajälg umbes 24 000 tonni CO2 ekvivalenti aastas. See on suur number, sest ülikooli omandis olev mets suudab siduda kõigest 16 tonni aastas. TalTechi kliimaneutraalsuse teekaart sisaldab kolme stsenaariumi, mis pakuvad süsinikujalajälje vähendamiseks erinevaid meetmeid. Tagasihoidlik stsenaarium näeb ette vaid hädavajalikud hooldusinvesteeringud, kuid teadlikult kliimaneutraalsusse panustavaid meetmeid ei rakendata. Uuenduslik stsenaarium eeldab, et igal aastal investeeritakse õpikeskkonna parendamisse, hoonete renoveerimisse ja muudesse meetmetesse 10 miljonit eurot. Selle stsenaariumi kohaselt on võimalik vähendada KHG-heidet 80% kahes esmases mõjualas ning 43% kõikide mõjualade peale kokku. Maksimaalne stsenaarium investeeriks vastavalt tehnilisele teostatavusele 26 miljonit eurot aastas, mis võimaldaks saavutada ülikoolil kliimaneutraalsuse kiireimas võimalikus tempos. Praeguste eelarveliste võimaluste juures pole see realistlik. „Uuenduslik stsenaarium on kõige realistlikum, kuna see võimaldab investeerida lähtuvalt ülikooli arenguvajadustest ja vähendada heidet märkimisväärselt,“ selgitas Kurnitski. Ta lisas, et selles stsenaariumis loobutakse mõnest madalama tõhususega ja vähekasutatavast hoonest. Nende asemel ehitataks ülikooli linnakusse uus kaasaegne õppehoone, mis aitaks KHG-heidet oluliselt vähendada ning parandaks õpikeskkonda ning toetaks seeläbi ka ülikooli põhitegevust. Suurim võimalus KHG-heidet vähendada on Kurnitski sõnul seotud ülikooli hoonete ja liikuvusega. „Hoonete energiatõhusus on madal, eriti Mustamäe linnakus, mille hoonete energiamärgis on keskmiselt E-klassi tasemel. Uuendusliku stsenaariumi kohaselt on võimalik hoonete renoveerimise ja muude tehnoloogiliste uuenduste abil vähendada heidet kuni 82%, kuid see nõuab teadlikke investeeringuid ja pikaajalist planeerimist.“ Liikuvus tekitab samuti suure jalajälje. Seda saab vähendada 23%, kui edendada ühistranspordi ja kergliikluse kasutamist ning arendada linnakus pakutavaid igapäevateenuseid. TalTech on astunud kliimaneutraalsuse suunas juba esimesed sammud. Näiteks on paigaldatud ülikooli hoonete katustele päikesepaneele ja suurendatud seeläbi kohapeal toodetud taastuvenergia määra 220% võrra. Samuti on vähendatud elektri tarbimist 10% ja gaasi tarbimist 38% ulatuses. Siiski tõi projekt esile ka uusi kitsaskohti. Muuhulgas ilmnes, et TalTechi hoonete elektri baasvõimsus on väga kõrge. Ei päeval ega ka öösel, ei talvel ega ka suvel ei lange see kunagi alla ühe megavati –, selline võimsus toidaks ära 500 väikeelamut. Juhul kui ülikool paigaldaks kõikidele katustele päikesepaneelid, tarbitaks tänase baasvõimuse juures kogu toodetud energia kohapeal ära. „See üks megavatt on hea näide, kuidas halb tõhusus ei lase kasutada ära uusi tehnoloogiaid. Päikeseelektri tootmisel meil akudesse salvestatavat ülejääki ei teki. Kui me ei suuda oma elektritarbimist allapoole tuua, pole mõtet akusid paigaldada,” selgitas Kurnitski. „Et viia ellu uuenduslikku stsenaariumi, peaks investeerima igal aastal 10 miljonit eurot, kuid on vaja astuda tulevikku suunatud samm, mis aitab ülikoolil säilitada konkurentsivõimet ja atraktiivsust. Me tahame olla teedrajav kõrgharidusasutus ja näidata eeskuju nii Eestis kui ka mujal maailmas,“ ütles Kurnitski. Professori sõnul ei ole kliimaneutraalsus ainult keskkonnaalane eesmärk, vaid see aitab ülikoolil jõuda pikaajalise jätkusuutlikkuse ja konkurentsivõimeni. „Kliimaneutraalsus on strateegiline ja majanduslik valik, mis aitab kujundada TalTechi tulevikku ja kindlustada meie positsiooni innovatsiooni ja teaduse liidrina,“ sõnas Kurnitski. Innovatsiooni skaleerimine ja kommunikatsiooni väljakutsed Rektor Tiit Landi sõnul ei ole TalTech lihtsalt haridusasutus, vaid toimib oma linnakutega justkui väikelinn, kus on võimalik testida ja rakendada innovaatilisi lahendusi. Ta nentis, et kliimaneutraalsuse teekaart annab hea võimaluse katsetada uusi tehnoloogiaid ja vähendada ülikooli süsinikujalajälge, kuid tuleb küsida, kuidas neid lahendusi skaleerida ja ülikooli igapäevaseks osaks muuta. Ta lisas, et on oluline leida üles teadlaste, tugitöötajate ja juhtkonna initsiatiivi vaheline tasakaal, et innovatsioon jõuaks laboritest reaalsesse kasutusse. Land tõi välja, et kuigi teekaart on hea „nügimise instrument“, vajab innovatsiooni skaleerimine ka juhtkonna tugevat panust ja investeeringuid. Ta lisas, et TalTechi juhtimismudel peab soodustama alt üles suunduvat initsiatiivi ja toetama visionääre, kes on valmis ellu viima uusi ideid. Professor Erkki Karo möönis samuti, et TalTech on justkui väike ühiskond, kus leidub nii kliimaneutraalsuse pooldajaid kui ka selles kahtlejaid. Seetõttu tuleb muutuste elluviimiseks arvestada erinevate huvigruppidega ja leida üles ambitsioonikate eesmärkide ning igapäevaste võimaluste ja vajaduste vaheline tasakaal. TalTechi kliimaneutraalsuse teekaart on julge ja ambitsioonikas plaan, mis näitab teed tulevikku, milles teadus, tehnoloogia ja koostöö aitavad liikuda majanduslikult tõhusama ja väiksema ressursikasutusega ühiskonnani.