TalTechi professor Raivo Sell tõdeb, et on vaid aja küsimus, millal isejuhtivad sõidukid Eesti linnaliiklusse jõuavad. Selleks et need saaksid turvaliselt liigelda, ei piisa aga ainult nutikast autost – linn peab õppima sõidukitega arusaadavalt suhtlema.
tehisintellekt
TalTechi elektrikonverentsi vestlusringis käsitleti elektriajastu fenomeni – tõsiasja, et inimtsivilisatsioon vajab ja tarbib üha enam elektrienergiast, alustades transpordist ja lõpetades koduste küttesüsteemidega. Vestlusringist jäi kõlama mõte, et elektriajastust võib saada Eesti majanduse uus mootor ainult siis, kui riik, ettevõtted ja haridussüsteem suudavad senisest kiiremini koolitada nii insenere kui ka oskustöölisi.
„See, kas tehisintellekt muudab inimese natuke laisemaks ja natuke lollimaks või aitab tal hoopis paremini mõelda, sõltub paljuski sellest, kuidas inimene ja tehisintellekt omavahel koostööd teevad,“ ütles TalTechi ärikorralduse instituudi professor Mari-Klara Stein otsekoheselt.
Tehisintellekt on hoogsalt sisenenud õigusmaailma ja seda on tunda nii lepingute kui ka õigusaktide koostamisel. Üht olulisemat muutust on aga märksa vähem näha ning see leiab aset seal, kus tulevasi juriste koolitatakse – ülikoolides.
TalTechi Tarkvarateaduste instituudi professor ja tehisaruekspert Tanel Tammet tõdes TalTechi innovatsioonifestivalil, et mida rohkem AI inimese eest ära teeb, seda rohkem hakkavad inimesed teda pimesi usaldama.
Ratas muutub linnas loomulikuks liikumisvahendiks siis, kui teekond on turvaline, arusaadav ja katkematu. Kui rattatee lõpeb ootamatult, kui see on liiga kitsas, halvasti märgistatud või sunnib ratturi keerulisse liiklusse, jääb ratas paljudele pigem juhuvalikuks kui igapäevaseks transpordiks.
Tehisintellekti levik ei vähenda IT-õppe tähtsust, vaid muudab selle fookust: koodikirjutamise kõrval on üha olulisem probleeme mõtestada ja kriitiliselt hinnata ning tehnoloogiat teadlikult kasutada.
Kui viimased kümme aastat on infosõja kontekstis räägitud peamiselt valeuudistest, trollivabrikutest ja sotsiaalmeedia manipulatsioonist, siis TalTechi Innovatsioonifestivali 2026 peaesineja, Centre for the Analysis of Social Media (CASM ehk Sotsiaalmeedia-alase analüüsi keskuse) teaduri ja kaasasutaja Carl Milleri hinnangul on see alles algus. Tema sõnul liigub infosõda edaspidi keskkondadesse, kust inimesed üha enam oma teadmisi, arvamusi ja maailmapilti ammutavad – suurtesse keelemudelitesse.
Kui lennuk on liiga kallis ja laev liiga aeglane, võib nende vahele mahtuda laugur – veepinna kohal liikuv kiire ja energiatõhus alus, mille tulevikupotentsiaali uurivad TalTechi teadlased rahvusvahelises Airshipi projektis.
Suplusvee kvaliteediseire peaks vastama kiirelt ja usaldusväärselt väga lihtsale küsimusele: kas täna on ohutu ujuma minna või mitte? Praktikas jõuab see teadmine inimesteni aga sageli liiga hilja.