TalTechi tudengi Joonas Parre jaoks sai sellest reaalsus. Mõne kuuga kasvas Igniter programmis sündinud ideest välja Vivia – lahendus, mis aitab eakatel õigeaegselt ravimeid võtta, pakub tehisarul põhinevat vestluskaaslast ning annab lähedastele nende pereliikme käekäigust ülevaate.
Mõne kuuga on meeskond jõudnud Mehhikos esimeste kasutajateni, ehitanud üles töötava prototüübi ja äratanud huvi nii hooldusasutustes kui ka kohalikes omavalitsustes.
Isiklikust kogemusest sündinud lahendus
Idee tõi lauale üks ettevõtmise kaasasutajaid, aastaid Mehhikos arstina ja Iirimaal hooldetöötajana töötanud Alondra Lopez, kes pidi oma töös pidevalt pealt tunnistama, kuivõrd keeruline on krooniliste haigustega inimestel järjepidevalt oma ravimidoose jälgida ja kuivõrd suur koormus langeb seejuures lähedastele.
„Ta oli seda probleemi oma töös korduvalt näinud ja sealt hakkasime edasi liikuma,“ rääkis Parre.
Et saada aru, kas tegemist on laiemalt levinud murega, otsustas meeskond inimestelt asja kohta otse küsida.
„Juba meie esimesele Facebooki postitusele vastas rohkem kui kakssada inimest, kelle sõnul on tegu igapäevase ja vahetu probleemiga.“ Selline tagasiside andis kinnituse, et lahendust võib päriselt vaja minna.
Täna kuulub meeskonda kolm kaasasutajat: Lopez toob kaasa meditsiinilise tausta, Nane Hovhannisyan tootearenduse kogemuse ning Parre vastutab äriarenduse, müügi ja turunduse eest. Hiljuti liitus ka tarkvaraarendaja.
„Juba meie esimesele Facebooki postitusele vastas rohkem kui kakssada inimest, kelle sõnul on tegu igapäevase ja vahetu probleemiga.“
Vivia meeskond esitlemas oma lahendust ettevõtlusprogrammis Igniter. Foto: Henri-Kristian Kirsip
AI-kaaslane taskus
Vivia ühendab omavahel eaka inimese, tema lähedased ja vajadusel ka hooldajad. Lahendus töötab WhatsAppis, mis on Ladina-Ameerika kõige laialdasemalt kasutatav suhtluskanal. Kasutaja saab ravimite võtmiseks meeldetuletusi, samuti on tal vaja vastata, kas ravim on võetud või soovib ta saada hilisemat teavitust.
„Ta ei pea laadima alla uut rakendust ega õppima selgeks midagi uut. Kõik toimub keskkonnas, mida ta juba kasutab,“ selgitas Parre.
Lähedastel ja hooldajatel on võimalik eraldi jälgida, millal patsient ravimeid võttis, kuidas tal läheb ning kas tal on jäänud mõni annus ka vahele.
Kasutaja saab suhelda AI-kaaslasega. Tehisaru ei anna meditsiinilist nõu, vaid pakub seltsi, vähendab üksildust ning vastab ühtlasi lihtsamatele küsimustele.
Kuigi lahendus sündis eakatele jaoks, on meeskond avastanud, et kasutajaid leidub ka nooremate seas.
„Üks meie kahekümnendates tuttav tahtis samuti lahendust proovida ja ütles, et sellest on ravimite meelespidamisel palju kasu.“
„Lähedastel ja hooldajatel on võimalik eraldi jälgida, kas mõni annus jäi vahele ning kuidas kasutajal läheb.“
Vivia meeskond arendustöö hoos. Foto: Vivia
Esimesed turuhuvi märgid
Üks olulisemaid hetki Vivia eksistentsis saabus siis, kui meeskonnaga võttis ühendust Mehhiko hooldusteenuseid korraldav munitsipaalorganisatsioon. Neid huvitas võimalus kohandada lahendust suuremale hulgale kasutajatele ja kasutada seda terve organisatsiooni tasandil, mitte ainult üksikutes peredes.
Huvi on tärganud ka Eestis. Hiljutine kohtumine Pihlakoduga kinnitas, et siinmailgi on olemas vajadus selliste lahenduste järele. Pärast häälassistendi valmimist loodab meeskond käivitada esimesed pilootprojektid.
Parre sõnul on häälpõhine lahendus oluline, kuna Eestis ei kasuta paljud Vivia potentsiaalsed kliendid ei nutitelefoni ega sõnumirakendusi.
Viie aasta pärast loodab meeskond näha oma lahendust võimalikult paljudes peredes ja hooldusasutustes, olgugi et kasutajate arv pole eesmärkide hulgas sugugi esikohal.
„Kõige suuremaks võiduks peame seda, kui inimesed ütlevad, et meie lahendus neid aitas. Meie jaoks on idee väärt juba siis, kui näeme, et suudame vähendada ravimite valest kasutamisest tekkivaid probleeme.“
Kuidas ehitada tudengina idufirmat?
Parre sõnul on ettevõtte arendamise juures kõige keerulisem aega planeerida.
„Kalender on minutipealt paigas. Kõike jõuab küll teha, aga samas tuleb otsustada, mis on parajasti tähtsam – kas on vaja arendada ettevõtet või pingutada viiepunktise keskmise nimel.“
Ettevõtlusega jõudis Parre tegeleda juba oma TalTechis viibimise esimeste nädalate jooksul. Kuigi alguses tuli õppida iduettevõtluse põhitõdesid, muutus teooria peagi praktikaks.
Olulist rolli mängisid seejuures TalTechi ettevõtlusprogrammid. Igniter aitas meeskonnal mõista, kuivõrd oluline on enne arendama asumist veenduda, et inimesed lahendust päriselt vajavad. TalTech Student Ventures andis omakorda esimese rahastuse, mentorite toe ja väärtuslikud kontaktid.
Parre sõnul ei tasu jääda ootama ideaalset hetke. „Alustage kohe. Rääkige inimestega ja uurige välja, kas teie lahendust on kellelegi vaja. Kõige väärtuslikumad õppetunnid tulevad tegutsemisest.“
„Kõige suuremaks võiduks peame seda, kui inimesed ütlevad, et meie lahendus neid aitas. Meie jaoks on idee väärt juba siis, kui näeme, et suudame vähendada ravimite valest kasutamisest tekkivaid probleeme.“