Rohepesule pandi päitsed pähe. 27. septembril 2026 jõustusid Euroopa Liidus keskkonnaväiteid puudutavad uued tarbijakaitsenõuded, mille peamine eesmärk on vähendada rohepesu ja kaitsta tarbijaid eksitavate keskkonnaväidete eest.
keskkond
Kui tugev torm kergitab rannikul veetaset, loeb iga tund: mida varem ohtu märgatakse, seda rohkem jääb sadamatel ja laevaliikluse korraldajatel aega tõusuveeks valmistuda või olukorrale reageerida. Euroopa Destination Earthi algatuses sai TalTechi meresüsteemide instituut ülesandeks arendada lahendust, mis aitab selliseid veetõuse varakult märgata, hinnata nende võimalikku ulatust ja vajadusel koostada piirkonna kohta palju detailsema prognoosi.
Arvamusfestivalil toimunud arutelul „Kelle vihm, kelle uputus?“ otsiti vastust küsimusele, kuidas käidelda sademevett, kui vesi kinnistu- ega vastutuspiire ei tunnista. Ühe laua taha kogunesid riigi, kohalike omavalitsuste, vee-ettevõtete, arendajate, projekteerijate, teadlaste ja koduomanike esindajad.
TalTech Eesti Mereakadeemia värske magistritööst selgub Soome lahe näitel, miks tuleb laevaliikluse keskkonnamõju hindamisel vaadata ühtaegu nii laevade liikumist kui ka mereelustiku paiknemist.
TalTechi Tartu kolledžis kaitstud magistritööst selgub, et isikupärastatud tehisarupõhine nügimine võib suunata inimest tõhusalt pakendijäätmeid liigiti koguma, eriti kui üldine teavitus pole suutnud inimest siiani mõjutada.
Kas elektriauto on keskkonnale alati kasulik? Kuidas eemaldada reoveest ravimijääke, PFAS-ühendeid ja mikroplasti? Kuidas eristada sisulist rohetehnoloogiat osavast turundusest? Teemasse toob selgust TalTechi kaasprofessor Marina Kritševskaja.
TalTechi rakendusuuring näitas, et Eesti tingimustes saab naftapõhist bituumenit osaliselt asendada puidutööstuse kõrvalsaaduse ligniiniga, kuid lahendus toob kaasa ka uusi väljakutseid.
Elurikkus ei ole pelgalt looduskaitsjate mure, vaid meie kõigi elu alus – just sellest sõltuvad puhas õhk, vesi, toit ja lõpuks ka majanduse tulevik.
Suplusvee kvaliteediseire peaks vastama kiirelt ja usaldusväärselt väga lihtsale küsimusele: kas täna on ohutu ujuma minna või mitte? Praktikas jõuab see teadmine inimesteni aga sageli liiga hilja.
TalTechi roheliste teemakuude paneeldiskussioon võttis fookusesse ühe Eesti suurima ühiskondliku vastuolu – kliimaskeptitsismi – ning küsis, mida tähendab kestlikkus tänases maailmas ja milliseid keskkonnaprobleeme suudab inseneriteadus päriselt lahendada. Vestlusringis osalesid akadeemik Tarmo Soomere, professor Erkki Karo, ESG-spetsialist Merili Vares ning moderaatorina Mente et Manu peatoimetaja Mari Öö Sarv.