Päikeseenergeetika on paljude jaoks rohelise ja jätkusuutliku tuleviku sümbol. Kuid kas olete kunagi mõelnud, kuidas võiks selline tulevik näha välja kosmoses? TalTechi vanemteadur Taavi Raadik ja tema päikeseenergeetika materjalide teaduslaboris tegutsev tiim töötab selle nimel, et hakata kasutama päikeseenergiat sõna otseses mõttes uutes kõrgustes – kosmoses.
Teadus
Professor Martin Thalfeldt selgitab pikemas intervjuus, kuidas sisekliima mõjutab meie tervist, töövõimet ja majandust ning jagab lahendusi taskukohase kvaliteedi saavutamiseks hoonete energiatõhususe valdkonnas.
Mitmest materjalist valmistatud pakendid raskendavad ringlussevõttu, kuid teadlik tarbija saab eelistada lihtsa koostisega ja taaskasutuseks loodud lahendusi.
Magevee bioloogiline mitmekesisus kaob maailmast murettekitava kiirusega – alates 1970. aastast on see vähenenud hämmastavad 80%. Euroopa jõgede elanikud, sealhulgas kriitiliselt ohustatud Euroopa angerjas, seisavad silmitsi üha tõsisemate ohtudega. Nüüd on TalTechi teadlased vastanud looduse hädakõnele – nende loodud tipptasemel veealune kaamerasüsteem ExoFish toob kalaseires kaasa revolutsiooni.
Digipööre on suurendanud vajadust kiire ja paindliku äritarkvara järele, kuid IT-ekspertide nappus on saanud tõsiseks probleemiks. Lahenduseks on kergprogrammeerimine, mis võimaldab ka vähese tehnilise taustaga inimestel luua keerukaid rakendusi.
Kasvav maailma rahvastik on märkimisväärselt suurendanud reovee tootmist ja selle nõuetekohane käitlemine on muutunud ülemaailmseks väljakutseks, kuna korralikult puhastamata reovee ärajuhtimine saastab veekogusid ja levitab veega seotud haigusi. Puhta vee nappuse taustal tuleb küsida: kuidas tagada reoveest toodetud niisutusvee bakterioloogiline ja keemiline ohutus?
TalTechi Virumaa kolledži teadlased said Patendiametilt kasuliku mudeli tunnistuse uudsele pürolüüsimeetodile, mis võimaldab vesinikku toota vanadest pakenditest ja tuulikulabadest.
TalTechi teadlane Annela Avarlaid uurib aju enhanseralasid ehk DNA „võimendajaid” – tema teadustöö aitab mõista, kuidas need "vaikivad" DNA osad mõjutavad geene ja võivad pakkuda uusi võimalusi Alzheimeri ja Parkinsoni tõve raviks.
Eestisse on tekkinud ülikoole ühendav automatiseeritud bioinseneeria platvorm, mis on esimene omanäoline Baltikumis ja Ida-Euroopas ning üks esimesi Põhja-Euroopas.
Iga päev visatakse ära tuhandeid tonne munakoori, mida saaks taaskasutada ortopeedilistes bioimplantaatides – see aitaks edendada ringmajandust ja vähendada keskkonnamõjusid, selgub Tallinna Tehnikaülikooli doktorant-nooremteaduri Riddhi Hirenkumar Shukla teadustööst.